Obsah (5)

§ 130§ 136§ 120§ 1361§ 95

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 16.09.2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1911 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks AS-i Uvic

) § 1361 lg 1 alusel taotluse, milles palub luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) arest AS-i Uvic ettemaksukontole äriühingu poolt

1. a aprillikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruses summas 3837,15 eurot. Taotluse kohaselt alustas MTA 02.04.2013 korraldusega nr 12.2-3/14308-1 üksikjuhtumi kontrolli AS-i Uvic käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse osas perioodil
2. a aprill. Kontrollimise tingis asjaolu, et AS-i Uvic poolt 20.05.2013 esitatud
3. a aprillikuu käibedeklaratsiooni alusel tekkis äriühingul käibemaksu enammakse summas 3837,15 eurot. Kontrollimise käigus selgus, et AS Uvic soetas
4. a aprillikuus väidetavalt Alfaholding OÜ-lt (registrikood 12221551) 22 000 kg palmiõli hinnaga 26 980 eurot (sh käibemaks 4496,80 eurot) ning müüs kauba edasi AS-i Uvic sidusettevõttele Lätis „Druva Food“ AS hinnaga 23 100 eurot (käibemaks 0%). Alfaholding OÜ soetas 23.04.2013 arve nr 198/2013 alusel AS-ile Uvic müüdud pal1 miõli Poikl OÜ-lt summas 26 664 eurot (sh käibemaks 4444 eurot). Transpordidokumendi (CMR) kohaselt saabus kaup Leedust UAB-lt „Leipurin“ Poikl OÜ-le, kuid kauba mahalaadimine toimus AS-i Uvic territooriumil. Kõik tasumised toimusid pangakontode kaudu. Kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele tuginedes on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et AS Uvic ei soetanud
5. a aprillis kaupa Alfaholding OÜ-lt ning soetas selle otse Leedu äriühingult UAB „Leipurin“, millest tulenevalt on maksuhalduril alust arvata, et AS Uvic on esitanud alusetu käibemaksu tagastusnõue summas 3837,15 eurot. Maksuhalduri kahtlused tuginevad asjaoludele, et vaidlusaluse tehingu sisuks olev kaup saabus Leedust UAB-lt „Leipurin“ otse AS-i Uvic territooriumile, Alfaholding OÜ ja Poikl OÜ kui väidetavate vahendajate kasumlikkus antud tehingus on tavapäratult väike, Alfaholding OÜ kasutab järjepidevalt oma äritegevuses hankijatena mittetegutsevaid äriühinguid, Alfaholding OÜ ei säilita vaatamata maksuhalduri varasematele palvetele tehingutega seotud e-kirjavahetusi, AS Uvic ei täitnud maksuhalduri korraldust teavitada MTA-d kauba soetamisest Alfaholding OÜ-lt, Poikl OÜ ei ole deklareerinud aprillis 2013 ühendusesisest soetust, kauba tellimuse esitas Poikl OÜ nimel Uvic Trade UAB (AS Uvic kaupade maaletooja Leedus) esindaja Nerijus Gedeika, AS-il Uvic ei tekkinud kauba müümisest Läti äriühingule „Druva Food“ käibemaksu tasumise kohustust (0% määraga maksustatav käive), kuid samas tekkis võimalus arvata maha soetuselt sisendkäibemaks summas 4496,80 eurot. Kontrolli tulemusel selgus, et tehingute skeemis on kasusaajaks AS Uvic. MTA on ära kasutanud käibemaksuseaduse (KMS) §-s 34 antud võimalused tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks (viimane tagastusnõude täitmise tähtaeg 17.09.2013). Samas ei ole maksuhalduril õnnestunud selle perioodi jooksul saada kõiki maksumenetluses otsuse tegemiseks vajalikke tõendeid, kuna mitmed asjas olulist tähtsust omavad isikud ei ole maksuhaldurile kättesaadavad. Seetõttu saab AS-i Uvic
6. a aprillikuus tõenäoliselt alusetult deklareeritud enammakse kohta maksuotsuse andmine toimuda hiljem, kui maksuhalduril on seaduse järgi lubatud tagastusnõude täitmise tähtaega pikendada ning MTA on sunnitud enammakse summas 3837,15 eurot vabastama AS Uvic ettemaksukontole enne maksuotsuse väljastamist. Kuna MTA hinnangul on maksu määramine AS-ile Uvic tõenäoline, taotleb maksuhaldur eelaresti seadmist äriühingu ettemaksukontole 02.04.2013 alustatud üksikjuhtumi kontrollimenetluse raames vastava kontrolli tulemina antava maksuotsuse täitmise tagamiseks. Maksuhaldur on tuvastanud, et Maanteeameti liiklusregistri andmetel omab AS Uvic 7 sõidukit: Mercedes- Benz, Atego 1823L, registreerimismärgiga 756BFG; Toyota Land Cruiser 100, registreerimismärgiga 271MFS; Citroen Berlingo, registreerimismärgiga 594MCZ; Mercedes- Benz S 500, registreerimismärgiga 102ASO; Toyota Rav4, registreerimismärgiga 855AZD; Lexus RX400H, registreerimismärgiga 595AZB; Mercedes-Benz, registreerimismärgiga 436BAL. Loetletud sõidukitest viiele esimesele on maksuvõla tasumise tagamiseks 16.04.2013 seatud käsutamise keelumärked. Kahele sõidukile ei ole keelumärkeid seisuga 10.09.2013 seatud, kuid maksuhaldur leiab, et liiklusregistri kanne ei ole siduv ega pruugi kajastada sõidukite tegelikku omanikku. Samuti ei ole teada sõidukite tehniline seisukord, mistõttu ei pruugi sõidukitel olla piisavalt väärtust. Samuti on autod likviidne vallasvara, mida on igal ajal võimalik realiseerida ning sõidukite müügi puhul enne kontrolli lõppemist ei saa aga maksuhaldur kindel olla, et müügist saadud raha jääb kontrolli lõppemisel võimaliku maksu tagatiseks. Kinnistusraamatu andmetel omab AS Uvic kahte kinnistut (registriosa nr 8819502 ja registrisoa nr 9470002). Mõlemale kinnistule on MTA avalduse alusel seatud maksuvõlgade tasumise tagamiseks keelumärked Eesti Vabariigi kasuks. Lisaks on kinnistut koormatud hüpoteekidega kokku summas 6 769 254,92 eurot. AS Uvic poolt maksuhaldurile esitatud hindamisakti kohaselt on kinnistute turuväärtus 6 200 000 eurot. Seega ületavad juba praegu krediidiasutuse ja füüsilise isiku kasuks seatud hüpoteegid (summas 6 769 254,92 eurot) kinnistute turuväärtust (summas 6 200 000 eurot) summas 569 254,92 eurot. Eesti Väärtpaberikeskuse registrisse kantud andmetele AS Uvic väärtpaberikontosid ei oma. Seisuga 12.09.2013 on AS-il Uvic tasumata maksuvõlg summas 245 722,81 eurot (sh maksuotsustega nr 12.2-3/4555-8 ja 12.2-3/1012-24 määratud summa kokku 187 721,26 eurot, mille sundtäitmine 2 on peatatud), mis on oluliselt suurem kui
7. a aprillikuu tagastusnõude summa. AS Uvic ettemaksukontole on seatud 12.09.2013 seisuga arest summas 60 140,77 eurot (seotud
8. a oktoobrikuu ja
9. a jaanuarikuu käibemaksu arvestuse õigsuse kontrolliga). Kontrollitaval perioodil on AS Uvic soetanud väidetavalt OÜ-lt Alfaholding kaupu kokku summas 26 980,80 eurot (sh käibemaks 4496,80 eurot). Seega on võimalik määratav summa suurem kui 20.05.2013 esitatud tagastusnõue. Ühtlasi on käesoleval hetkel kontrollimisel ka AS Uvic
10. a augusti-, oktoobri-, novembri- ja detsembrikuu ning
11. a jaanuarikuu käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsus. Eelnimetatud kontrollide käigus on tekkinud samuti põhjendatud kahtlused, et AS Uvic ei ole soetanud kaupa dokumentidel näidatud isikutelt (sh Alfaholding OÜ-lt). Võimalik tulevikus määratav käibemaksusumma eelnimetatud perioodide kontrollide tulemusel kokku võib olla suurusjärgus 270 068,29 eurot (81916,40+52272+53856+42318,46+39705,43). Olukorras, kus maksuhaldurile on teada, et äriühing on jätnud oma varalised kohustused määratud tähtajaks täitmata, ei saa maksuhaldur olla kindel tagastatud summa hilisema tagasinõudmise võimalikkuses. Ühtlasi ei pruugi hiljem kinnisvara sundvõõrandamisel laekuda maksuvõla katteks piisavalt vahendeid. Seetõttu on maksuhaldur seisukohal, et 20.05.2013 esitatud tagastusnõude rahuldamisel enne selle aluseks oleva käibemaksu arvestuse õigsuse tuvastamist, ei pruugi äriühingu varaline seis võimaldada kontrolli lõppemisel alusetult tagastatud summat riigile tagasi maksta ning selle hilisem tagasinõudmine võib maksuhalduril osutuda tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kontrolli käigus tuvastatu viitab kogumis asjaolule, AS Uvic ei ole tegelikkuses Alfaholding OÜ-lt aprillis 2013 palmiõli soetanud, mistõttu puudub äriühingul õigus vastavat arvet oma käibemaksuarvestuses kajastada. Maksuhaldur on seisukohal, et AS Uvic võib ka edaspidi pahatahtlikult käituda ning kahjustada sellega Eesti Vabariigi huve ning muutes kontrolli lõppemisel maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude hilisema sissenõudmise võimatuks. Seetõttu esineb alus AS Uvic suhtes

§ 130

lg 1 p-s 6 sätestatud täitetoimingu rakendamiseks, sest maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane ei pruugi olla võimeline tasuma maksuotsusega juurdemääratavat maksusummat. Juhul, kui maksuotsusega kuulub juurdemääramisele maksusumma ehk tagastusnõue summas 3837,15 eurot ei kuulu rahuldamisele, siis tekib AS-il Uvic maksuvõlg, mille täitmine ei ole AS Uvic poolt tagatud. Juhul, kui tagastusnõue kuulub rahuldamisele, kantakse summa 3837,15 eurot AS-i Uvic ettemaksukontole. Tulenevalt

§ 136

¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui AS Uvic on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 5845,84 eurot (4496,80 eurot + 30% täitmiskulude katteks), valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetletule. Täitekulude võimalikku tekkimist põhjendab maksuhaldur sellega, et tagatise realiseerimisel võib tekkida täitetoimingute sooritamise vajadus, millega kaasnevad täitekulud.

§ 136

¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. KOHTU PÕHJENDUSED 2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest 3 kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele käesoleva seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (

§ 130lg 1 p 6).

4.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning et esineb põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 5.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 7. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Nimelt on maksuhaldur 02.04.2013 korraldusega nr 12.2-3/14308-1 algatanud üksikjuhtumi kontrollimenetluse AS-i Uvic aprillikuu

1. a käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse osas. Nimetatud kontrollimenetluse raames on MTA esitanud ka käesoleva eelaresti taotluse.
2. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on kontrollimenetluste eesmärk

§ 95kohase maksuotsuse koostamine AS-le Uvic summas 4496,80 eurot.

Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 9.

§ 1361

lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et nimetatud eeldused 4 on täidetud, kuna suur osa äriühingule kuuluvast varast on juba koormatud keelumärgete ja hüpoteekidega, mistõttu ei ole määratavat maksukohusust võimalik täita äriühingu vara arvelt. Lisaks on ASil Uvic seisuga 12.09.2013 tasumata maksuvõlg summas 245 722,81 eurot ning maksuhaldur on eelnevate maksustamisperioodide osas algatanud samuti kontrollimenetluse kahtlusel, et AS Uvic ei ole dokumentidel näidatud isikutelt kaupa soetanud. Kohus nõustub MTA hinnanguga, et olukorras, kus äriühing on jätnud oma varalised kohustused määratud tähtajaks täitmata, ei saa kindel olla tagastatud summa hilisema tagasinõudmise võimalikkuses. Maksumenetluses kogutud tõendid viitavad teadlikule maksupettusele ning seega võib maksukohustuslane ka tulevikus asuda maksude maksmisest kõrvale hoiduma, kuna vastasel korral poleks maksupettuse läbiviimist planeerima hakatudki. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. 10. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab

§ 120

lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt 5845,84 eurot, mis katab nii maksuvõla kui eeldatavad täitemenetluse kulud. 11. Kohus leiab, et arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega vastab taotlus seaduses sätestatud nõuetele ja tuleb rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik 5