Obsah (7)

§ 87§ 84§146§ 147§ 142§ 160§ 158

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2013.a Tallinnas kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2

§ 87

kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine,

§ 84kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Pankrotis oleva füüsilise isiku hageja asjakohast nõuet ei ole esitanud pankrotihaldur. Seega on hageja poolt 12.02.2006.a. väidetavalt koostatud nõudeavaldus tühine ja õiguslikke tagajärgi, s.o. kostja kohustusi, kaasa ei too. Ka juhul, kui jätta tähelepanuta eeltoodud väited, ei kuulu nõue rahuldamisele põhjusel, et töötasu arvestuse ja nõude aluseks olev osanike otsus 29.12.2004.a., millega määrati XXXtöötasu 7.800.- krooni kuus, tunnistati Harju Maakohtu 24.2008.a. otsusega tühiseks, seega on tühine ka selle osanike otsuse alusel määratud tasu nõue. Ka juhul, kui jätta tähelepanuta kõik ülaltoodud vastuse väited, ei kuulu hageja nõue rahuldamisele põhjusel, et nõue on aegunud:

§146lg.1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Isegi kui jätta tähelepanuta asjaolu, et hageja väidetav töötasunõue muutus sissenõutavaks 2002.a. 1.jaanuaril (

§ 147

lg.3), ja lugeda aegumistähtaja alguseks väidetava nõudeavalduse esitamise aeg 12.02.2006.a., on käesolevaks ajaks möödunud enam kui kolm aastat, mistõttu nõue on aegunud ja ei kuulu rahuldamisele. Asjaolu, et nõuet hindas kui tühist hageja ise, tõendab fakt, et olles osaühingu juhatuse liige kuni 13.09.2005.a. ja likvideerija kuni 01.02.2006.a. (ärikeelu kehtestamise päev), ja käsutades sellega osaühingu vara, ei rahuldanud osaühingu vara arvelt iseenda nõuet töötasu maksmises. 3 Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevates asjaoludes: 1) Hageja oli kostja juhatuse liige alates kostja asutamisest 10.04.2001 kuni 14.05.2005; 2) Harju Maakohtu 01.02.2006 määrusega tsiviilasjas nr 2-05-21402 kuulutati välja hageja pankrot. 3) 14.10.2005 kuni 17.07.2006 oli hageja kantud äriregistrisse kostja likvideerijana; 4) 26.06.2006 Harju Maakohtu määrusega määrati kostja likvideerijaks XXX; 5) 09.04.2010 esitas kostja likvideerija XXX Harju Maakohtule avalduse kostja pankroti väljakuulutamiseks; 6) Harju Maakohtu 17.06.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-16469 lõpetati kostja pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja kostja likvideerimine ja registrist kustutamine tehti ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Peeter Allikverele. Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete tõenditega. Poolte vahel on vaidlus alljärgnevates asjaoludes: 1) Kas kostja likvideerimismenetluses hageja poolt väidetavalt 12.02.2006 esitatud töötasunõudel on õiguslikke tagajärgi kuna hageja suhtes oli nõude esitamise ajal välja kuulutatud pankrot. 2) Kas hageja poolt väidetavalt 28.02.2006 ja 30.06.2006 kostja likvideerijana tunnustatud nõuetel on õiguslikke tagajärgi kuna hageja suhtes oli nõuete tunnustamisel välja kuulutatud pankrot. 3) Kas hageja nõude aluseks olev kostja osanike otsus 29.12.2004.a., millega määrati hagejale töötasu 7.800.- krooni kuus, on kehtiv. 4) Kas hageja nõue on aegunud. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt oli hageja kostja juhatuse liige alates kostja asutamisest 10.04.2001 kuni 14.05.2005, mil äriregistrisse tehti lõpetamiskanne ning hageja kanti äriregistrisse kui likvideerija. Hageja tegutses kostja likvideerijana kuni 17.07.2006, mil äriregistrisse kanti likvideerijana XXX. ÄS § 180¹ lg 1 kohaselt juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega. Hageja leiab, et 06.04.2011 kostja juhatuse otsuse nr 4 kohaselt on määratud hageja juhatuse liikme tasu suuruseks 1600 krooni kuus. ÄS § 209 lg 1 kohaselt likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Hageja leiab, et kostja 29.12.2004 osanike otsusega määrati hageja kostja likvideerijaks töötasuga 7800 krooni kuus. Hageja palub kostjat välja mõista juhatuse liikme tasu ajavahemiku 06.04.200113.10.2005 eest summas 107 643 krooni, likvideerija tasu ajavahemiku 14.10.2005-28.02.2006 4 eest summas 36 400 krooni ja likvideerija tasu 01.03.2006-30.06.2006 summas 31 200 krooni. Kokku on hageja nõue 175 253 krooni ehk 11 200 eurot. Kohus lahendab esmalt kostja aegumise vastuväite ning kontrollib kas ja millises osas on hageja nõuded kostja vastu aegunud. Hageja on esitanud juhatuse liikme tasu nõude ajavahemiku 06.04.2001-13.10.2005 eest kokku summas 107 640 krooni ehk 6879,64 eurot ja likvideerija tasu nõude ajavahemiku eest 14.10.2005-30.06.2006 kokku summas 67 600 krooni ehk 4320,43 eurot. 01. juulil 2002 jõustunud

§ 142

lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 146lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus (VÕSRS) § 9 lg 1 kohaselt Tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne

1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
2. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
3. juulit
4. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
5. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
6. juulist
7. Enne
8. juulit 2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 113 lg 1 järgi oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg kümme aastat, väljaarvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. 01. juulil 2002 kehtima hakanud

§ 146lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

Seega VÕSRS § 9 lg-st 1 tulenevalt hageja juhatuse liikme tasu nõude osas, mis on muutunud sissenõutavaks enne 1. juulit 2002, arvestatakse

§ 146lg-s 1sätestatud kolme aastast aegumistähtaega alates 1.

juulist

1. Seega juhatuse liikme tasu, mis oli muutunud sissenõutavaks enne
2. juulit 2002, nõude aegumistähtaeg lõppes
3. juulil
5. juulil 2002 jõustunud

§ 147

lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist ja lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. TSMS § 147 lg-st 3 tulenevalt algas ajavahemiku 01.07.2002- 31.12.2002 eest tasu nõude aegumine 01.01.2003, ajavahemiku 01.01.2003-31.12.2003 eest algas tasu nõude aegumine 01.01.2004, ajavahemiku 01.01.2004-31.12.2004 eest algas tasu nõude aegumine 01.01.2005, ajavahemiku 01.01.2005-31.01.2005 eest tasu nõude aegumine algas 01.01.2006 ja ajavahemiku 01.01.200630.06.2006 eest tasu nõue aegumine algas 01.01.2007.

§ 146

lg-t 1 arvestades lõppes hageja nõude aegumistähtaeg hiljemalt 31.12.2009 kell 24.

1. Hagi on esitatud kohtusse 25.10.
2. Hageja väidete kohaselt on ta oma nõude likvideerimismenetluses esitanud ja olles ise kostja likvideerija on ta 28.02.2006 tunnistanud kostja võlgnevust hageja ees summas 144 043 krooni ja 30.06.2006 tunnistanud kostja võlgnevust hageja ees summas 175 243 kooni. Hageja on seisukohal, et osaühingu likvideerimise aja jooksul osaühingule esitatud ja teised osaühingule teadaolevad nõuded ei aegu, kuna seadus ei sätesta likvideerimisel oleva osaühingu poolt võlausaldajate nõuete rahuldamise tähtaega. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. ÄS
3. peatükk reguleerib osaühingu lõpetamist ja äriregistrist kustutamist. ÄS § 213 kohaselt võlausaldajad peavad teatama likvideerijatele nelja kuu jooksul teate avaldamisest kõigist oma nõuetest osaühingu vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid. Nõudest õigeaegne teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust 5 ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat osaühingut kohtus hageda. Nõuete aegumine on reguleeritud

10. peatükis.

§ 146

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 160

lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.

§ 160lg-s 2 on esitatud loetelu avaldustest, mis loetakse võrdseks hagi esitamisega.

Nimetatud loetellu ei kuulu nõude esitamine likvideerimismenetluses. Sellest tulenevalt aeguvad äriühingu likvideerimismenetluses likvideerijale ÄS § 213 alusel esitatud nõuded üldises korras ja nõude aegumise vältimiseks tuleb võlausaldajal esitada kohtusse hagi. Kohus leiab, et isegi kui asuda seisukohale, et hageja esitas kostja likvideerimismenetluses oma nõude 12.02.2006 ja kostja on hageja nõuet 28.02.2006 ja 30.06.2006 likvideerimisemenetluses tunnustanud ning kostja poolt nõude tunnustamisega on

§ 158

lg 1 alusel hagi aegumine katkenud ja alanud uuesti, siis ka sellisel juhul algas uuesti hageja nõude aegumine 01.01.2007 ja lõppes

§ 146lg 1 alusel 31.12.2009 kell 24.00.

Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kuna hagi on esitatud kohtusse 25.10.2011, on hageja nõue aegunud. Kuna hageja nõe on aegunud, siis kohus ei hinda hageja nõude põhjendatust ning selle kohta kohtule esitatud tõendeid. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neis lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Eeltoodust tulenevalt on hagi hind 11 200 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 6