KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-2312 Haldusasi SA Eestimaa Looduse Fond j

), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kui looduskaitseseaduse sätetega ning on täielikult õigusvastane. Kaebuste kohaselt ei ole piisavalt välja selgitatud mõju keskkonnale ja planeeringualal paiknevatele kaitstavatele loodusväärtustele ning kavandatava tegevuse elluviimisel võib kaasneda kahjulik mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja ala kaitse-eesmärkidele. Koos kaebustega esitatud esialgse õiguskaitse taotlustes paluti peatada Paldiski Linnavolikogu 27.09.2012 otsuse nr 51 kehtivus kuni asjas kohtuotsuse jõustumiseni.

1. Tallinna Halduskohus jättis 12.11.2012 määrusega esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2012 määrusega otsustas kohus jätta SA Eestimaa Looduse Fond ja MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing määruskaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.11.2012 määrus haldusasjas nr 3-12-2312 muutmata.
2. 25.01.2013 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ning määras menetlustähtajad. Asjas toimus kohtuistungid 25.04.2013 ja 04.06.
3. KAEBUSE ESITAJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4. Kaebajad paluvad tühistada Paldiski Linnavolikogu 27.09.
5. a otsuse nr 51 (edaspidi otsus), millega kehtestati Paldiski LNG terminali teemaplaneering ja põhjendavad seda järgmiselt: 5.
6. Kaebajad märgivad kaebuse põhjendustes esiteks, et teemaplaneeringu ala langeb Natura 2000 alale, kus kehtivad erireeglid keskkonnamõju hindamisele ning keskkonda mõjutavate tegevuste lubamisele. Kaebajad rõhutavad, et Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade puhul ei ole tegemist tavapäraste kaitstavate loodusobjektidega, vaid üleeuroopalise looduskaitselise tähtsusega piirkondadega. Natura alade loomise aluseks on eriti tundlike ja ohustatud liikide või elupaigatüüpide kaitse vajadus. Seetõttu hinnatakse inimtegevuse lubatavust nendel aladel lähtudes mitte sellest, kas inimtegevuse mõju on oluline kogu ala (abstraktselt ja üldistatult) silmas pidades, vaid sellest, kas tegevus võib negatiivselt mõjutada ala spetsiifilisi kaitseeesmärke (liike, elupaigatüüpe) või ala terviklikkust. Eeltoodud seisukohta on järjepidevalt sedastanud Euroopa Kohus ning kinnitanud Riigikohus asjas 3-3-1-56-
7. Tagamaks Natura alade tõhusat kaitset, võivad haldusorganid nendel aladel kavasid (sh planeeringuid) ja tegevusi lubada vaid juhul, kui (teaduslikust seisukohast) on välistatud igasugune negatiivne mõju ala kaitse-eesmärkidele või terviklikkusele (KeHJS § 45 lg 2 ja kaebuses viidatud Euroopa Kohtu praktika). Teaduslikust seisukohast saab igasugune negatiivne mõju olla välistatud vaid juhul, kui mõjude hindamisel on lähtutud parimatest 2 teadussaavutustest ning selle läbi on välistatud igasugune kahtlus negatiivse mõju olemasolu suhtes. Juhul, kui kahtlused negatiivsete mõjude puudumise suhtes jäävad püsima, peab haldusorgan tegema keelduva otsuse. Seega on nn Natura hindamise ese küll kitsam (vaadeldakse vaid mõju ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele), ent samas on tegevus keelatud igasuguse negatiivse mõju ilmnemisel. Kaebajad selgitavad, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 45 lõike 2 kohaselt võib strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle ala kaitse-eesmärki. KeHJS § 45 regulatsiooni aluseks on EL direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) art 6 lg
8. Euroopa Kohus on asunud kohtuasjas C-127/02 (nn Waddenzee kaasus) seisukohale, et kava või projekti võib lubada, kui pädevad asutused on kindlaks teinud, et kava või projekt ei avalda ala terviklikkusele negatiivset mõju. Euroopa Kohtu arvates on see nii, kui teaduslikust seisukohast ei ole mingisugust põhjendatud kahtlust negatiivse mõju suhtes. Erialakirjanduses on leitud, et kohus on seejuures juhindunud ettevaatusprintsiibist, mis lähtub tõdemusest, et inimtegevuse mõju loodusele tihti varjava teadusliku ebakindluse tõttu võib eksimine looduskasutust puudutavate otsuste tegemisel olla paratamatu, aga eksida võib üksnes looduse seisukohalt (mitte arendajate õiguste seisukohalt) suurema ohutuse suunas – in dubio pro natura. Kaebajad selgitavad, et Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et keskkonnamõjude hindamisel tuleb rakendada vastava valdkonna parimaid teadussaavutusi, selgitamaks välja konkreetse planeeritava projekti keskkonnamõjud (C-127/02 p 54). Kohtupraktika kohaselt ei saa asuda seisukohale, et hindamine on asjakohane, kui puuduvad usaldusväärsed ja ajakohastatud andmed asjaomase erikaitseala liikide kohta (C-43/10 p 115). 5.
9. Kaebajad leaivad, et käesoleval juhul ei vastanud teemaplaneeringu kehtestamise aluseks olnud mõjude hindamine eelmises punktis kirjeldatud tingimustele. Esiteks esinesid mõjude hindamisel tõsised puudused, mistõttu ei saa mõjude hindamist lugeda parimatest teadussaavutustest lähtuvaks. Puudustele juhtisid tähelepanu nii kaebajad esitades mh 27.01.2012.a V. Volke teaduslikel allikatel põhineva eksperthinnangu, kui Keskkonnaamet (edaspidi ka KKA). Teiseks järeldati KSH aruandes (lk 157 ja 167), et tegevusel ei ole leevendusmeetmete rakendamisel „olulist mõju“ kaitstavatele liikidele ja elupaigatüüpidele, täpsustamata, millistest kriteeriumitest mõju olulisuse hindamisel lähtuti. Nagu aga eelpool välja toodud, võib tegevust lubada vaid juhul, kui puudub igasugune negatiivne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele või terviklikkusele. Viimase esinemist KSH aruandes ei välistatud. Olukorras, kus teemaplaneeringu KSH käigus oli esitatud vastukäivaid ekspertarvamusi ning ka KSH aruanne ise ei välistanud selgesõnaliselt negatiivseid mõjusid Natura ala kaitseeesmärkidele või terviklikkusele, ei saanud vastustaja lugeda põhjendatud kahtlusi kõrvaldatuks. Lähtudes Euroopa Kohtu praktikas omaks võetud printsiibist in dubio pro natura oleks otsustaja pidanud seetõttu jätma teemaplaneeringu kehtestamata. 5.2.
10. Kaebajad märgivad andmete ja mõjude hindamise puudulikkust selgitades, et KSH aruande punktis 3.
11. esitatud andmed planeeringuala linnustiku kohta ei ole ajakohastatud ega usaldusväärsed. 3 Kaebajad on seisukohal, et KSH aruanne tugines Pakri linnuala kaitse-eesmärgiks oleva linnustiku osas puudulikele lähteandmetele ja seda nii krüüslite, aulide kui teiste linnuliikide osas. Ilma täielike, parimatest teadussaavutustest lähtuvalt kogutud lähteandmeteta kaitstavate loodusobjektide kohta, ei ole võimalik anda sisuliselt õigeid hinnanguid neile avalduvate võimalike mõjude kohta. Kaebaja peab oluliseks rõhutada, et planeeringuga hõlmatud veeala kuulub täies ulatuses Pakri linnuala koosseisu ning planeeringualal läbiviidavad tegevused võivad avaldada mõjusid ka väljapoole planeeringuala. Puudustele mõjude hindamises on tähelepanu juhitud mh nii V. Volke 27.01.
12. a ekspertiisis kui ka KKA 19.07.
13. a kirjas nr HJR 6-8/12/30799-
14. Krüüslite osas on lähteandmetes esinenud puudusi tõendanud ka hilisem uuring (Linnuekspert OÜ uuring krüüslite kohta), mis erinevalt KSH aruande raames tehtud vaatlustest leidis, et krüüslid siiski pesitsevad planeeringuala läheduses Pakri neemel. Hilisem uuring kinnitab kaebajate arvates V. Volke poolt koostatud eksperthinnangut, mis esitati vastustajale KSH aruande menetluses. Nimetatud eksperthinnangus on olulisena välja toodud, et kavandataval tegevusel võib olla krüüsleid häiriv mõju ka juhul, kui nad ei kasuta ala toitumiseks (planeeringualal elluviidavad tegevused asuvad lindude pagemis- ja häirimisraadiuses). Seejuures ei ole asjaolu, et krüüslid planeeringualal ei toitu, endiselt parimatest võimalikest teadussaavutustest lähtuvalt välja selgitatud, kuna nagu ka Linnuekspert OÜ uuringus välja tuuakse, on täpseid andmeid krüüslite toitumiskauguste kohta võimalik koguda vaid telemeetriauuringutega. Selliseid uuringuid ei ole aga läbi viidud. Kaebajad leiavad, et V. Volke poolt koostatud hinnang on linnustiku osas pädev ekspertarvamus, mis on koostatud enne käesoleva kohtuvaidluse algust ning mille väited tuginevad selles viidatud teaduskirjanduses avalikustatud andmetele ja järeldustele. Seetõttu võib ekspertarvamust pidada Euroopa Kohtu Natura hindamise teemalise kohtupraktika kontekstis teaduslikult põhjendatud kahtlusi tekitavaks. Neid kahtlusi ei ole kummutanud ka KSH menetluse raames vastustaja poolt 28.02.
15. a ning 26.06.
16. a esitatud vastused; viimaste puudulikkusele on tähelepanu juhtinud ka KKA oma 19.07.
17. a kirjas nr HJR 68/12/30799-
18. Vastustajate väide, et linnustikule avaldatavat mõju uuriva eksperdi isikust lähtuvalt ei ole kahtlust kahelda hinnangute pädevuses, ei ole asjakohane. Nagu ka KKA oma 19.07.
19. a kirjas nr HJR 6-8/12/30799-48 välja toob, siis kui konkreetsel alal ei ole viimastel aastatel reaalseid vaatlusi läbi viidud, jääb igasugune analüüs nõrgaks, sõltumata eksperdi kogemusest. Vastustaja järeldus, nagu oleks pädeva isiku poolt esitatud mistahes uuringutulemused automaatselt pädevad, on meelevaldne. Kaebaja toob välja, et aulide osas leiab vastustaja, et KSH aruande koostamisel kasutati piisaval määral teadaolevaid andmeid, sh eElurikkuse andmebaasist kättesaadavaid. Vastustaja poolt 27.05.
20. a esitatud eksperthinnangu kohaselt ei ole vaatlustega registreeritud suurimad aulide arvukused antud juhul asjakohased, kuna need on registreeritud poolsaare tipu lähedalt läänekaldalt. Kaebajad soovivad juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et andmebaasi andmeid kandnud vaatlejad on kaardile märkinud pigem vaatluskoha, mitte lindude tegeliku paiknemise merel. Sellele viitab asjaolu, et eriti tihe andmepunktide kontsentratsioon on ekspertarvamuses toodud kaardi kohaselt Pakri neeme otsas, kus asub autoparkla ning soodus vaatluspunkt. Registreeritud linnuhulgad (20 000 ja enam kui 10 000) hõlmavad merel suuri alasid, ilmselt kokku kuni ruutkilomeeter ja tuleb eeldada, et linnud paiknesid erineva tihedusega parvedena kogu vaateala ulatuses kuni 2-3 km rannikust nii lääne kui ida pool vaatlejat, sh ka planeeringuala mõjualas. Samuti on auli näol tegemist liigiga, mis liigub talvitusalal väga palju ringi ja seda on välja toonud ka KKA oma 19.07.
21. a kirjas nr HJR 6-8/12/30799-
22. Seetõttu on kaebajad jätkuvalt seisukohal, et KSH aruande koostamisel ei ole piisaval määral võetud arvesse isegi avalikes andmebaasides leiduvat teavet linnustiku kohta. 4 Vastustaja on nii KSH aruande menetluses (28.02.2012 kiri nr 9-11/138-1) kui ka kohtumenetluses väitnud, et Paldiski Lõunasadama osas teostatud linnustiku seire (AS Tallinna Sadam tellitud ja nende veebilehel avaldatud aruanded aastatest 2006, 2008 ja 2009) tõestab, et LNG terminaliga kaasneval laevaliiklusel ei saa olla mõju linnustikule. Kaebajad rõhutavad, et viidatud seirearuanded ei saa tõestada kavandatava LNG terminali mõjude puudumist. Esiteks asub Paldiski Lõunasadam Pakri neeme tipust u 4,3 km kaugusel ja viidatud seireloendused hõlmasid vaid Paldiski lahte, millel ei ole puutumust LNG terminali asukoha ja kavandatud laevateedega. Teiseks käsitlevad loendused vaid suveperioodi (vaatlused juunis ja juulis), mil enamus Pakri linnualal rändel peatuvaid ja talvituvaid veelinnuliike, sh aul jt sukelpardid, on Arktikas või mujal pesitsusaladel. Seetõttu ei saa seirete järeldusi laiendada teistele aastaaegadele kui suvi, ning teistel aastaaegadel alal viibivatele liikidele. Kolmandaks on viidatud uuringud tehtud ehituse järgselt, mistõttu ei ole teada ala seisund enne mõjusid. Seetõttu on ka väited negatiivse mõju puudumise kohta paljasõnalised, kuna puuduvad lähteandmed, millega ehituse järgseid keskkonnatingimusi võrrelda. 5.2.
23. Kaebajate hinnangul on puudulik teemaplaneeringu alale jäävate elupaigatüüpide keskkonnamõjude analüüs. KSH aruande kohaselt esinevad planeeringu mõjualal loodusdirektiivi lisas I välja toodud liivamadalad ja karid. KSH aruandes on leitud, et oluline mõju liivamadalatele puudub hoolimata sellest, et ca 900 meetri pikkune tankerkai rajatakse otse liivamadala kui kaitstava elupaigatüübi peale. KSH aruandes leitakse, et arvestades senist praktikat, mõju ebaolulisust tunnustaimetele ja –loomadele ning ehitustööde väikest mahtu, on mõju ebaoluline ja kiiresti mööduv. Kaebajad on seisukohal, et puuduvad konkreetsed ja piisavalt põhjalikud andmed selle kohta, kuidas tankerkai rajamine tegelikult konkreetseid elupaiku mõjutab. Esitatud on vaid paljasõnaline väide, et kuna tankerkai rajatakse vaiadele ja kuna liivamadalate pind selle rajamise tõttu suures ulatuses ei vähene, siis pole mõju oluline. Kaebajate hinnangul ei toetu KSH aruanne selles osas konkreetsetele valdkonna parimaid teadussaavutusi rakendavatele uuringutele, vaid lähtutud on üldistest ebamäärastest väidetest. Nii ei ole KSH aruandes täpsemalt kirjeldatud ka ehitustehnoloogiat, millest saaks teha konkreetseid järeldusi kai rajamise mõju kohta keskkonnale. Samuti on KSH aruandes sadama ekspluateerimise mõjusid käsitletud pealiskaudselt ja vaid laevadelt lähtuda võiva reostuse ja heitmete aspektist, jättes kõrvalelaevade mootorimüra, udusireenid, sõukruvi tekitatavad veekeerised jne. Täiesti käsitletamata on see, kas ja kuidas mõjutab laevade navigeerimine (näiteks sellest tulenev lainetus) planeeringualale jäävaid elupaiku. 5.2.
24. Kaebajad leiavad, et lisaks teemaplaneeringuga hõlmatud ja selle poolt mõjutatud merealale on ka planeeringuala maismaaosa looduslikust aspektist väärtuslikuks kompleksiks. Vastustaja on küll korduvalt rõhutanud seda, et ala on varasemast inimtegevusest mõjutatud, ent ei ole teaduslikust seisukohast põhjendanud, kuidas mõjutab see asjaolu ala looduskaitselist väärtuslikkust. Objektiivsetel andmetel põhinevad allikad, sh KSH aruanne ja selle lisad tõestavad, et alal asub looduskaitselisi väärtusi. Kaebajad leiavad, et kavandatud tegevustel, mis mh hõlmavad teemaplaneeringu KSH aruande kohaselt kuni 80 000 m3 paepinnase eemaldamist ja sellega kaasnevat 10 000 kallurveoki reisi, on kompleksile looduskaitselisest aspektist hävitav mõju. 5 Kaebajad leiavad, et LNG terminali ja koostootmisjaama rajamisega kaasnevat mõju taimestikule ei ole piisavalt uuritud ega soovitatud KSH aruandes piisavaid kaitsemeetmeid. KSH aruande punkti 8.3 kohaselt ehitusalale jääv taimestik hävib, mistõttu tuleb taimed ümber istutada. Seejuures on KSH aruande punktis 8.3 tõdetud, et ümberistutamise kogemus on Eestis olemas vaid osade taimeliikide puhul ja ka nende osas ei ole ümberistutamised olnud täielikult edukad. KSH aruandes on öeldud, et planeeringualal kasvavate balti sõrmkäpa, aas-karukella, suur-käopõlle, kahkjaspunase sõrmkäpa, kuradi sõrmkäpa ja halli käpa ümberistutamise praktika puudub Eestis täielikult. Seetõttu ei ole põhjendatud ka KSH aruande järeldus, mille kohaselt mõju nendele liikidele on ümberistutamisega võimalik ehitusalale jäävaid taimeliike kaitsta. Kaebajad leiavad, et KSH aruandes puudub asjakohane ja piisav hinnang mõjudele, mida avaldaks planeeritav rohevõrgustiku rohekoridori muutmine. ELF on oma 27.01.12 seisukohtades sellele probleemile tähelepanu juhtinud ja märkinud, et KSH aruandes puudub analüüs mõjust rohekoridori funktsioneerimisele, samuti asjaolule, et teemaplaneeringu piirkonnas on tegemist ka väärtusliku maastikuga ja Pakri maastikukaitsealaga. KSH aruande punktis 5.2 on küll esitatud väidetavalt sobiv lahendus rohekoridori funktsionaalsuse säilitamiseks, ent selles esitatud järeldusi ei ole veenvalt põhistatud, samuti on esitatud lahendus esitatud sisuliselt arusaamatult. Oluline on märkida, et KSH ekspert soovitab tegelikult kaaluda klindipealsel alal rohekoridorile uue asukoha leidmist või selle laiendamist ning määrata rohekoridorile vajadusel üldplaneeringuga uus asukoht. Sellest võib järeldada, et tegelikkuses võib kavandatav tegevus rohevõrgustiku funktsioneerimist oluliselt raskendada. Kaebajad toovad välja, et üheks teemaplaneeringu alal asuva kompleksi väärtuslikuks elemendiks on omapärane maastikuvorm - Balti klint, mille Eesti on esitanud ka UNESCO maailma looduspärandi ootenimekirja. Vastustaja väited, et teemaplaneeringu alusel kavandatava tegevusega klinti ei kahjustata, ei veena kaebajat. Teemaplaneeringu seletuskirja kohaselt on klindi kõrguseks 15 m, selle kohale kavatsetakse rajada aga orienteeruvalt 60 m kõrgused mahutid ja 90 m kõrguse korstnaga koostootmisjaam. Kaebajate hinnangul on ilmselge, et kui klindi kohale ehitada sellest 4 korda kõrgemad ja suure diameetriga mahutid ning klindist 6 korda kõrgem korsten, kahjustab see põhjalikult kaitsmist vääriva maastiku ilmet. Seega on vale KSH aruandes (lk 87) ning Otsuses toodud järeldus, et planeeringulahendus tagab Leetse astangu loodusliku ilme säilimise. Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, et lähiümbrusesse on juba rajatud ning kavandatakse rajada tuulegeneraatoreid, kuna LNG terminali ning tuulegeneraatorite näol on tegemist eriilmeliste objektidega. Seejuures asuvad objektid klindi suhtes erinevates asukohtades (terminal asub klindile lähemal ning on seetõttu merelt paremini nähtav). Terminali osaks olevad rajatised on erinevalt tuulikutest nähtavad ka panga kõrgeimal kohal Pakri neeme tipu vaateplatvormil või selle lähedal asuvale inimesele, kes vaatleb merd. 5.2.
25. Kaebajad leiavad, et teemaplaneeringu KSH aruanne ei käsitle piisava põhjalikkusega kõigi kavandatavate tegevuste mõjusid ja koosmõju juba olemasolevate tegevustega. Kaebajad leiavad, et teemaplaneeringust nähtuvalt ei ole keskkonnamõju hindamisel lähtutud planeeringu alusel lubatavast maksimumtegevusest ja on võimalik, et tulevikus LNG kompleksi laiendatakse. Kaebajad on seisukohal, et hinnates praegusel hetkel üksnes projekti esimese etapi mõjusid ning lähtudes arendaja paljasõnalistest väidetest sadama kasutusintensiivsuse kohta, on KSH käigus näidatud projekti mõjusid tegelikust võimalikust mõjust väiksemana, mistõttu mõju hindamine ei vasta nõuetele. Kaebajad toovad välja, et nende hinnangul on jäetud tähelepanuta asjaolu, et koos LNG terminaliga kavandatakse 6 terminali territooriumile ka elektri ja soojuse koostootmisjaama võimsusega vähemalt 80 MW. Selle jaama mõju keskkonnale ei ole KSH aruandes täpsemalt käsitletud, kuigi on välja toodud keskkonakompleksloa vajadus. Samuti ei ole kaebajate arvates käsitletud piisavalt kavandatava sadama tegevuse mõjusid. Kaebajad toovad välja ka asjaolu, et KSH aruanne kompressorjaama mõjude osas sisaldab selgelt eksitavat ja valet informatsiooni. KSH aruande lk-del 124-125 on viidatud peatükkidele, kus on väidetavalt käsitletud kompressorjaama mõjusid, ent loetletud peatükkidest on kompressorjaama mõjusid tegelikult käsitletud vaid ühes.Eraldi toovad kaebajad välja, et KSH aruande osas, mis käsitleb LNG terminalis juhtuda võiva õnnetuse riske ja võimalikke tagajärgi, puudub igasugune hinnang, millised võiksid olla sellise õnnetuse tagajärjed looduskeskkonnale, sh kaitstavatele aladele ja liikidele. Võimaliku kumulatiivse mõju osas toovad kaebajad kõigepealt välja, et nii KeHJS § 40 lg 4 p 6 kui loodusdirektiivi art 6 lg 3 näevad ette, et mõjude hindamisel tuleb lisaks konkreetse projekti/kava iseseisvale keskkonnamõjule arvestada selle võimalikku kumulatiivset mõju teiste projektide/kavadega. Kaebajad on seisukohal, et KSH aruandes tegelikult puudub kumulatiivsete mõjude analüüs. Esiteks ei anna asjaolu, et erinevate arendustegevuste mõju eraldivõetuna ei ole hinnatud oluliseks, alust väita, et neil puudub oluline koosmõju. Kumulatiivne mõju võib tähendada ka nö liituvast keskkonnamõjust tulenevat negatiivset mõju. Teiseks ei ole väide, et vaidlusaluse teemaplaneeringuga kavandataval tegevusel puudub negatiivne keskkonnamõju, juba käesolevas kaebuses kirjeldatud põhjustel usaldusväärne. Kolmandaks ei ole vaidlusaluse teemaplaneeringu KSH raames hinnatud mõjusid, mis tulenevad sadama, terminali ja koostootmisjaama kogumõjust kaitstavatele aladele ja liikidele. Olukorras, kus Pakri poolsaarel asuvad juba koos Paldiski Lõunasadam, Paldiski Põhjasadam, Pakri tuulepark ja kavandatakse juurde veel Paldiski LNG terminali koos sadama ja koostootmisjaamaga, on kaebajate hinnangul täiesti reaalne ja tõenäoline, et neil on kaitstavatele aladele ja liikidele oluline kumulatiivne mõju, seda eriti piirkonnas elutsevate ja neid kasutavate kaitsealuste linnuliikide puhul. 5.2.
26. Kaebajad leiavad, et puudusi mõjude hindamises ei saa kõrvaldada järgmistes haldusmenetlustes, isegi kui neis viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine. Esiteks on järgmistes menetlustes käsitletavad alternatiivid oluliselt piiratumad, mida tunnistab ka vastustaja oma 24.05.
27. a vastuses. Teiseks on teemaplaneeringu ja selle KSH aruande heakskiidu kehtivuse korral praktiliselt võimatu seada kahtluse alla ala põhimõttelist sobivust kavandatava tegevuse jaoks. Kolmandaks on järgmistes menetlustes mõjude hindamise ese oluliselt piiratum, piirdudes kavandatava tegevuse nende osadega, mida konkreetne menetlus käsitleb (sellist seisukohta on väljendanud ka Tallinna Ringkonnakohus
28. jaanuari
29. a otsuses haldusasjas nr 2-3/271/05). Kuigi antud juhul on LNG terminali kai rajamiseks vajaliku vee erikasutusloa menetluses algatatud keskkonnamõjude hindamine, on selles menetluses mõjude hindamine nõutav vaid sadamakai rajamisega seotud osas (vee erikasutusloa esemeks on tahkete ainete veekogu põhja uputamine). Seega isegi juhul, kui arendaja soovil hinnataks mõjusid laiemalt, ei oleks mõjude hindamine laiemas ulatuses kontrollitav ning selle kvaliteet ei oleks tagatud. Kuna ka detailplaneeringutes ei käsitleta teemaplaneeringu ala terviklikult ning nende menetluses on otsustatud jätta keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, ei ole üheski järgnevas menetluses tagatud kavandatava tegevuse mõju terviklik hindamine. 7 5.
30. Kaebajad on seisukohal, et kaebuses nimetatud KSH aruande puudused oleksid pidanud tooma kaasa selle, et KKA oleks pidanud jätma KSH aruande heaks kiitmata. KeHJS § 42 lg 3 punktide 2 ning 4-6 kohaselt ei kiida KSH järelevalvaja aruannet heaks, kui aruanne ei sisalda KeHJS § 40 lõikes 4 nimetatud teavet, aruandes on esitatud valeandmeid, keskkonnamõju strateegilisel hindamisel on tehtud vigu, mis mõjutavad tulemuste objektiivsust, ning kui strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ei ole aruande kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamata jätmist piisavalt põhjendanud. Kaebajad on seisukohal, et KSH aruanne ei sisaldanud KeHJS § 40 lõikes 4 nimetatud teavet. Kaebajad on seisukohal, et lisaks vigadele ja valeandmete esitamisele on KSH aruandest märgatav soov näidata terminali keskkonnamõjusid võimalikult väiksena ja anda terminali rajamisega seotud positiivsetele kaalutlustele võimalikult suur kaal. Kaebajad märgivad, et KSH aruanne ei olnud isegi KKA enda arvates teemaplaneeringu mõjude väljaselgitamiseks piisav. Seda tõendab KKA poolt KSH aruande heakskiiduga samal päeval Paldiski linnavalitsusele saadetud kiri nr HJR 6-8/12/30779-48, milles KKA viitab puudustele linnustikku puudutavas mõjude hindamises. Juba sel alusel oleks KKA pidanud KeHJS § 45 lg 3 punktist 6 tulenevalt jätma KSH aruande heaks kiitmata. 5.
31. Kaebuse teise suurema alusena toovad kaebajad välja asjaolu, et planeerimismenetluses on tehtud olulisi vigu. Kaebajad leiavad, et objekti asukohavalikuks ei olnud üldplaneeringu teemaplaneering kohane ega õiguspärane vahend, asukohavalikul ei järgitud

tulenevaid eelvaliku nõudeid ja ei tehtud ettenähtud koostööd Keskkonnaametiga planeeringuala suuruse määramisel, planeeringul puudub Keskkonnaameti kooskõlastus, see lubab õigusvastaselt ehitamise ehituskeeluvööndisse ning rikuti ka planeeringu avalikustamise nõudeid. 5.4.1.Kaebajad leiavad, et teemaplaneeringuga kavandatud LNG terminal kujutab endast mahu poolest regionaalse tähtsusega gaasiterminali, mille eesmärk on tagada Balti riikide ning Soome varustatus lisaks Venemaalt imporditavale gaasile alternatiivse maagaasiallikaga. Seejuures on tegemist objektiga, mille ainuvõimalik asukoht ei ole erinevalt 4.06.2013. a kohtuistungil kolmanda isiku poolt esitatud väidetest Paldiski poolsaarel. Eesti territooriumil kavandatakse analoogset objekti ka veel Muugale ning Sillamäele, samuti tagaks Eesti varustatuse alternatiivse maagaasiallikaga Soome territooriumile rajatav gaasiterminal EestiSoome gaasitrassi Balticconnector vahendusel. Kaebajad leiavad seetõttu, et antud juhul pidanuks objekti asukohavalik vähemalt Eesti piires toimuma

§ 292lg 5 alusel maakonnaplaneeringu alusel.

Nimetatud sätet tuleks antud juhul kohaldada erisättena

§ 292lg 2 asemel.

Selle seisukoha õigsust kinnitab ka vastustaja poolt esitatud K. Kartau eksperthinnang, milles viidatud analüüsi kohaselt on olulise ruumilise mõjuga objektide asukohavaliku seisukohalt oluline objektide tõenäoline võimalik arv Eestis. Regionaalse, riikideülese LNG terminali puhul on ilmselge, et neid ei ole Eestisse võimalik rajada enam kui üks. Kaebajad rõhutavad, et olukorras, kus võimalikud asukohad võivad asuda erinevates maakondades, oleks

§ 7

lg 2 p 1 alusel asukohavalikuks võimalik koostada ka mitme maakonna territooriumi hõlmav planeering. Vastustajate seisukoht, et maavanem on antud juhul teemaplaneeringule järelevalvemenetluse käigus oma heakskiidu andnud, ei ole kaebajate arvates asjakohane. Maavanema järelevalvemenetlus ei saa sisuliselt asendada maakonnaplaneeringu koostamise menetlust, kuna selle protsessi raames ei hinnata ega kaaluta võimalikke alternatiive järelevalvemenetluse objektiks olevale planeeringulahendusele. 8 Kaebajad nõustuvad, et Paldiski linn ei saanud kaaluda LNG terminalile võimalikke asukohti väljaspool oma territooriumit. Samas ei saanud vastustaja ilma eelneva õiguspärase asukohavalikuta ka õiguspäraselt kehtestada vaidlustatud teemaplaneeringut. Analoogset seisukohta on Riigikohus väljendanud ka haldusasjas 3-3-1-88-04 tehtud otsuses (p 25-27). Vastustaja väide, et LNG terminali asukohavalik oli õiguspärane, kuna see tugines Ramboll Grupi ekspertide koostatud uuringul, ei ole antud juhul asjakohane. Kaebajad leiavad, et Ramboll Grupi uuring on lähtunud eelkõige insener-tehnilistest kriteeriumitest ning selles ei ole arvestatud õigusnormidest tulenevate nõuete ja piirangutega. Kaebajad rõhutavad, et see demonstreerib selgelt, miks on taolise objekti asukohavaliku tegemine maakonnaplaneeringuga oluline. Kui asukohavalik oleks tehtud õiguspärasel viisil maakonnaplaneeringuga, oleks otsustaja (erinevalt ekspertidest) otsuse tegemisel pidanud arvestama kõigi õigusnormidest tulenevate nõuete ja piirangutega, sh KeHJS § 45 sätestatutega. 5.4.2. Kaebajad märgivad, et

§-s 292 lõike 4 kohaselt tuleb ORMO asukohavalikul kaaluda mitut võimalikku asukohta. Teemaplaneeringu seletuskirjast ning kehtestamise otsusest ilmneb, et OÜ Balti Gaas on küll tellinud Ramboll Grupp-lt LNG terminali asukohavaliku uuringu, kus sobivaimaks asukohaks peetakse erinevate kriteeriumide põhjal Pakri neeme. Kaebajad leiavad, et selle uuringu alusel on vääralt võetud nii teemaplaneeringu kehtestamisel kui KSH aruandes eelduseks, et Pakri neem on LNG terminali ainumõeldavaks asukohaks. Esiteks ei ole asukohavaliku teostamisel järgitud planeerimisseadusest tulenevaid nõudeid asukohtade eelvaliku teostamiseks.

§ 292

lg 9 lubab küll juhul, kui ORMO võimalikud asukohad jäävad mitme kohaliku omavalitsuse territooriumile ning võimalikke asukohti on rohkem kui kaks, teha enne ORMO asukohta määrava planeeringu koostamist eelnevalt asukoha eelvaliku. Sama paragrahvi lõikes 11 on aga sätestatud nõuded sellise asukohtade eelvaliku tegemisele: asukoha eelvalikust tuleb avalikult ajalehes teavitada, korraldada avalikke väljapanekuid ning avalik arutelu, ja tutvustada ajalehes eelvaliku tulemusi. Kaebajad leiavad, et kuna antud asjas ei vastanud asukohavaliku uuringu läbiviimine

§ 292

lõike 11 nõuetele, on selle tulemuste kasutamine planeerimismenetluses ning KSH läbiviimisel õigusvastane. Teiseks ei ole täidetud nõuet teha planeeritava maa-ala suuruse määramisel koostööd Keskkonnaametiga.

§ 292

lg 6 p 1 kohaselt tuleb ORMO planeeritava maa-ala suurus määrata kohaliku omavalitsuse poolt koostöös maavanema ja Keskkonnaametiga, kui asukoht valitakse üldplaneeringu alusel. Teemaplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et tegelikkuses ei ole Keskkonnaametilt kirjalikku seisukohta küsitud. Kolmandaks on vähemalt kahes teises asukohas samuti käimas menetlused LNG terminali rajamiseks või asukoha valimiseks, mistõttu on ilmne, et Paldiski ei ole terminali rajamiseks ainumõeldav asukoht. KSH aruandes viidatud Ramboll Grupi uuringu usaldusväärsus on kaheldav, arvestades et ka Muuga sadama piirkonda LNG terminali rajamise käigus on samalt ettevõttelt tellitud LNG terminali asukohavaliku uuring, mille kohaselt on parimaks asukohaks hoopis Muuga. Selline asjaolu on välja toodud nt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 30.01.12 kirjas nr 1.10-15/11-00291/029 Harju Maavalitsusele. Sellele uuringule ei ole vaidlusaluse teemaplaneeringu KSH aruandes aga viidatud. Nagu kaebuse punktis 1.4 märgitud, on KSH aruandes esitatud vale väide, nagu oleks Paldiski LNG terminali rajamiseks ainuvõimalik asukoht. 9 Kaebajad on seisukohal, et asukohavaliku nõuete rikkumise tagajärjel on terminali asukohaks praegusel juhul valitud paik, mis on sellise objekti rajamiseks sobimatu. Samuti leiavad kaebajad, et juhul, kui käimasoleva Pakri maastikukaitseala laiendamise menetluse tagajärjel seda theakse vastavalt Keskkonnaametile esitatud eelnõule, ei oleks LNG terminali teemaplaneeringuga kavandatavad tegevused realiseeritavad. 5.4.3. Kaebajad on seisukohal, et vaidlusalusel planeeringul puudub Keskkonnaameti kooskõlastus ning KKA kui kaitseala valitseja nõusolek planeeringu kehtestamiseks. Kaebajad leiavad, et et järeldus, nagu tuleneks KKA poolt antud nõusolek KKA 19.07.12 kirjaga nr 6-8/12/30779-47 KSH aruandele antud heakskiidust, ei ole õige ega õiguspärane. Kaebajad leiavad, et KKA antud 19.12.2011 kirjast nr HJR 6-5/11/30779-24, 18.01.12 kirjast nr 6-5/12/30779-26 ning 27.02.12 kirjast nr HJR 6-5/12/30779-31 tuleneb, et planeeringul pudub KKA kooskõlastus ja seetõttu ei ole ka kaitseala valitseja nõusolekut.. Kuna planeeringul puudus enne selle vastuvõtmist KKA kooskõlastus ning samuti on see kehtestatud ilma kaitseala valitseja nõusolekuta, on planeeringu kehtestamisel rikutud vähemalt

§ 17lg 2 punkti 2 ning looduskaitseseaduse (LKS) § 14 lg 1 punkti 5.

Seetõttu on teemaplaneeringu kehtestamise otsus õigusvastane. 5.4.

1. Kaebajad leiavad, et teemaplaneeringu seletuskirja punktist 4.6 nähtub, on ranna piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi määratlemisel on lähtutud LKS § 35 lõikest 5, mis näeb ette, et üle viie meetri kõrgusel ja tavalisele veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul koosnevad ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja LKS §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. Teisisõnu, vööndite alguspunkti kaldaastangul arvestatakse kaldaastangu joonest. Teemaplaneeringu koostamisel on jäetud aga tähele panemata LKS § 38 lõikes 2 sätestatu, mille kohaselt rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Seega, ulatuses, milles teemaplaneeringu alale ja ranna piiranguvööndisse jääb metsamaa, ulatub ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini. Teemaplaneering aga selle seadusest tuleneva nõudega ei arvesta. Kaebajad on seisukohal, et teemaplaneeringu kohast lahendust oleks käesoleval juhul saanud realiseerida üksnes ehituskeeluvööndi vähendamise korral. Teemaplaneeringust aga ei nähtu, et sellega oleks otsustatud ehituskeeluvööndi vähendamine või et seda oleks üldse LKS § 40 lõikes 1 ja §-s 34 sätestatud kaalutlustest lähtuvalt hinnatud. Samuti ei ole toimunud LKS § 40 lõike 4 kohast ehituskeeluvööndi vähendamise menetlust ega seejuures taotletud Keskkonnaameti nõusolekut ehituskeeluvööndi vähendamiseks (LKS § 40 lg 3). 5.4.
2. Kaebajad toovad välja, et teemaplaneeringu menetluses on eksitud avalikkuse kaasamise nõuete vastu. Kaebajad märgivad, et Keskkonnaamet on oma seisukohtades planeeringule (KKA 27.02.12 kiri nr HJR 6-5/12/30779-31 Paldiski linnavalitsusele) viidanud paljudele rikkumistele planeeringu avaliku väljapaneku korraldamisel. Lisaks selles kirjas viidatule toovad kaebajad välja asjaolu, et , Teemaplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule enne KSH aruande heakskiidu otsustamist. Kaebajad leiavad, et KSH aruande koostamine ja heakskiitmine on kohustuslik enne planeeringu vastuvõtmist muuhulgas tulenevalt KeHJS § 43 lõikest 1 ja

§ 18lõikest 1.

Kaebajad leiavad, et kohalik omavalitsus ei saa planeeringu vastavuses õigusaktidele, sh Natura 2000 võrgustiku alade osas kehtivatele õigusnormidele olla kindel enne, kui KSH on läbi viidud ja selle tulemusi on planeeringus arvestatud. 10 Asjaolu, et osalemisvõimalused jäid antud juhul puudulikuks, on tõendatud ka asja materjalidega. Vastustaja on teemaplaneeringu kehtestamise otsusesse märkinud, et isikute esitatud seisukohad puudutasid KSH menetluse põhjalikkust ning KSH aruande piisavust, mitte aga planeeringulahenduse sobimatust. Planeeringu avaliku väljapaneku käigus

1. a jaanuaris saidki kaebajad esitada seisukohti üksnes KSH aruandele, kuna see ei olnud nende arvates piisav (asjaolu, mida kinnitasid ka Keskkonnaameti korduvad seisukohad). Olukorras, kus KOV poolt välja pakutud planeeringu kõik mõjud ei olnud asjakohaselt välja selgitatud, ning mõjude hindamise tulemusena võis planeeringulahendus veel muutuda – või selguda, et planeeringu kehtestamiseks on vaja välja selgitada ülekaalukas avalik huvi (kui mõjude nõuetekohase läbiviimise tulemusena oleks selgunud, et negatiivne mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole jätkuvalt välistatud), ei saanud kaebajad oodata, et tegemist ongi lõpliku planeeringulahendusega, millele peab kindlasti seisukohti esitama. 5.
2. Teemaplaneeringu kehtestamise õiguspärasust kokku võttes märgivad leiavad kaebajad, et Euroopa Kohus on välja toonud, et kui kava või projektiga seotud ala terviklikkusele negatiivsete mõjude puudumise suhtes jääb püsima kahtlus, peab pädev asutus kavale või projektile loa andmisest keelduma (C-127/2 p 57). Pädevad siseriiklikud ametiasutused võivad kaitstud alal tegevuseks loa anda vaid siis, kui nad on kindlad, et see ei kahjusta nimetatud ala terviklikkust, ehk juhul, kui teaduslikust seisukohast ei ole mingisugust põhjendatud kahtlust sellise mõju puudumises (C-404/09, p 99; C-418/04, p 243). Mõjude hindamist ei saa lugeda asjakohaseks, kui selles esinevad lüngad või kui see ei sisalda selliseid täielikke, täpseid ja lõplikke seisukohti ning järeldusi, mis hajutaksid kõik teaduslikult põhjendatud kahtlused asjaomasel erikaitsealal kavandatud tööde mõju kohta (C404/09 p 100; C 304/05, p 69). Sellest loa andmise kriteeriumist leebema kriteeriumiga ei ole võimalik sama tõhusalt tagada Natura 2000 alade kaitse-eesmärgi saavutamist (C-127/02, p 58). Seega ei ole sellest kriteeriumist hälbimise puhul tegemist üksnes formaalse rikkumisega. Võttes arvesse kõiki neid kriteeriume, on selge, et KSH aruandes ei ole LNG terminali ja koostootmisjaama rajamisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid kas üldse või piisavalt põhjalikult hinnatud. Vastustajal ei saanud tekkida KeHJS § 45 lõike 2 mõttes tegelikku ja põhjendatud veendumust, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult Natura 2000 ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle ala kaitse-eesmärki, mistõttu Teemaplaneeringut ei oleks tohtinud juba sellel põhjusel kehtestada. Antud asjas on terminali planeerimiseks valitud aga ka vale tasand ja menetlus. Nagu mõjude hindamise puhul, ei ole ka selle rikkumise puhul tegemist vaid formaalsusena. Nõuete rikkumise tulemusena on tekkinud olukord, kus olulise ruumilise mõjuga objekti planeerimine on toimunud väga väikest ala hõlmava planeeringu kaudu ning sellise mõjuga objekti rajamise üle otsustab kohalik omavalitsus, ehkki õigusnormidest tulenevalt peaks vastav otsustus tehtama mitme asukoha vahel valides ning maakonnaplaneeringu tasandil. Kaebajad leiavad, et eeltoodu tõttu on vaidlustatud Teemaplaneering vastuolus nii

, KeHJS kui LKS sätetega ning on täielikult õigusvastane. 5.

1. Vastustaja ning kolmas isik on kohtumenetluse käigus väitnud, nagu oleks kaebajad teemaplaneeringu raames teostatud maavanema järelevalve menetluses ainsa vastuväitena toonud välja täiendava seire vajadust. Kaebajad ei nõustu selle väitega – nagu on välja toodud Harju Maavanema 14.09.2012.a kirjas „Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu järelevalve“ (lk 2), ei loobunud kaebajad maavanema järelevalve menetluse käigus varem 11 (27.01.
2. a) esitatud vastuväidetest. Seega on vastustaja ja kolmanda isiku väited maavanema järelevalve menetluses toimunu kohta eksitavad ning sisuliselt väärad. Kaebajad jäid teemaplaneeringu menetluse lõpuni kõigi oma menetluse käigus esitatud vastuväidete juurde 5.
3. Kaebajad leiavad, et vastustaja viited keskkonnamõju hindamise kohtuliku kontrolli piiridele (24.05.
4. a seisukohtade p 2.3.1.2.) ei tähenda, nagu ei oleks võimalik mõjude hindamise nõuetele vastavust kohtus üldse kontrollida. Kaebajad leiavad, et senises kohtupraktikas on näiteid selle kohta, et kohtud on hinnanud keskkonnamõju hindamise sisulist põhjendatust. Nt on Tartu Halduskohus sisuliselt analüüsinud KSH aruande väidete sisukust ja põhjendatust kohtuasjas 3-6/
5. Ka vastustaja viidatud kohtuasjas 3-08-1434 on Tallinna ringkonnakohus siiski analüüsinud sisuliselt erinevaid eksperthinnanguid ning otsustanud lõpuks, kumb on asjakohasem. Käesolevas kohtuasjas on esitatud krüüslit puudutava võimaliku mõju osas alternatiivsed eksperthinnangud, kusjuures V. Volke eksperthinnang sisaldab märkimisväärselt põhjalikumaid viiteid teaduslikele allikatele, samas kui vaidlusalune KSH aruanne tugineb suuresti subjektiivsetele ja kontrollimatutele hinnangutele. Samuti on KSH aruande puudustele juhtinud tähelepanu Keskkonnaamet. Kui väita, et mõjude hindamise sisu ja õigsust saab hinnata üksnes ekspert ise, ei oleks võimalik KMH või KSH sisulist õiguspärasust (nt ka vastavust KeHJS § 40 lõikes 4 sätestatud sisunõuetele) üldse hinnata, seda nii kohtu kui ka näiteks KSH järelevalvaja poolt. Selline tulemus ei oleks kooskõlas KSH regulatsiooni eesmärgiga – EL direktiivi 2001/42/EÜ (nn KSH direktiivi) preambula p 15 kohaselt on avalikkuse ja riiklike asutustega konsulteerimise üheks eesmärgiks tagada hindamiseks esitatud teabe täielikkuse ja usaldusvääruse tagamine. Kaebajad leiavad, et kohus ei saa tõenäoliselt kontrollida, kas eksperdi väited mõju avaldumise kohta on õiged. Küll aga saab kohus kontrollida, kas ja kuidas eksperdi väited on põhjendatud ning kas hinnang mõju olulisuse kohta peab paika. Iseäranis Natura hindamise puhul on mõju olulisuse hindamise kriteeriumid selgemini paika pandud ning kohtulik kontroll nende alusel võimalik. Asjaolu, et kohtuliku kontrolli kaudu on võimalik hinnata nt mõjude hindamise järelduste sisulist adekvaatsust vähemalt Natura hindamise puhul, kinnitab ka Euroopa Kohtu praktika. Näiteks leidis EL Kohus hiljutises kohtuasjas C-258/11, et hinnang, nagu oleks esinev negatiivne mõju vähene, oli selles asjas vale, kuna Natura aladel tuleb oluliseks mõjuks lugeda ka ühe prioriteetse elupaigatüübi kahjustamist. Seega andis Euroopa Kohus selles asjas selge omapoolse hinnangu mõjude osas antud hinnangu sisulisele põhjendatusele. 5.
6. Kaebajad on seisukohal, et kaebuses ja täiendavates seisukohtades väljatoodud puudused mõjude hindamises ei ole vabandatavad ka planeeringu suure üldistusastmega. Teemaplaneeringu tavapärasest suuremast täpsusastmest annab tunnistust teemaplaneeringu seletuskirjas esitatud tegevuse kirjelduse täpsus. Vastustaja toob ka ise vaidlustatud Otsuse nr 51 lk-l 10 välja, et Paldiski LNG teemaplaneering annab „teemaplaneeringu puhul nõutavast oluliselt täpsema kirjelduse kavandatavast tegevusest“. Täpne tegevuse kirjeldus andis Paldiski linnale võimaluse hinnata täpselt ka selle mõjusid. Sellest, et teemaplaneeringu täpsusaste võimaldas detailselt hinnata kavandatava tegevuse keskkonnamõjusid, annab tunnistust ka Paldiski linna tegevus pärast teemaplaneeringu kehtestamist. Vastavalt väljaandes Ametlikud Teadaanded 16.10.
7. a avaldatud teatele 12 jättis Paldiski linn teemaplaneeringul põhinevate detailplaneeringute KSH algatamata, kuna leidis, et teemaplaneeringu kehtestamisel oli mõjusid juba piisavalt (sh piisava detailsusega) hinnatud. Seetõttu oli juba teemaplaneeringu raames võimalik koostada KSH aruanne, mis annaks detailse ülevaate kõigist terminali rajamisega seotud keskkonnamõjudest. Poolte vahel ei ole seega kaebajate arvates, erinevalt vastustaja poolt kohtumenetluse raames väidetust, vaidlust selle üle, kas LNG terminali mõjusid oli võimalik täpselt hinnata juba teemaplaneeringu menetluses. Vaidlusküsimuseks on, kas läbi viidud mõjude hindamine oli ka tegelikkuses piisav, arvestades seejuures nn Natura hindamise eripäradega. 5.
8. Kaebajad leiavad, et neil on kaebeõigus tulenevalt HKMS §-st 292, kuna vaidlustatud teemaplaneering on seotud nii kaebajate keskkonnakaitseliste eesmärkidega kui ka senise tegevusega. Planeerimisõiguslike normide, mille rikkumisele kaebajad tuginevad, eesmärgiks on leida olulise ruumilise mõjuga objektidele sobivaim asukoht, sh looduskaitselisest aspektist, seetõttu on kaebajatel kaebeõigus ka selles osas. Kaebajad leiavad, et nende kaebeõigus tuleneb alternatiivselt ka

§ 26lõikest 1, kuna kaebajad on vaidlustanud Otsuse selle õigusvastasuse tõttu.

5.

1. Kaebajad on seisukohal, et KSH aruande heakskiitmine ei ole haldusakt. KSH aruande heakskiitmine ei tekita, muuda või lõpeta haldusväliste isikute õigusi, seega ei vasta see HMS § 51 loetletud haldusakti tunnustele. Vastustaja väide, nagu oleks heakskiidetud KSH aruanne hilisemas menetluses otsustajale järgimiseks kohustuslik (õiguslikult siduv), ei ole tõene. Vastavalt KeHJS § 43 punktile 1 tuleb KSH tulemusi planeeringu kehtestamisel vaid „arvesse võtta“, st tegemist on ühe kaalutlusega. Planeeringu kehtestamisel on võimalik teha KSH aruandes esitatud ettepanekutest erinev otsus. Seda tuuakse välja ka vastustaja poolt 24.05.
2. a esitatud täiendav tõendis – K. Kartau eksperthinnangus. KSH heakskiitmist on mitte haldusaktina, vaid menetlustoiminguna käsitletud ka kohtupraktikas (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-07-1306, Tartu halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-09-930). Vastustaja poolt esitatud viide haldusasjale nr 311-1461 ei ole kohane, kuna selles asjas ei võtnud kohus sisulist seisukohta, vaid lõpetas menetluse kaebusest loobumise tõttu. 5.
3. Kaebajad paluvad 4.06.2013 taotluse alusel kohtul vastustajalt nende kasuks välja mõista menetluskulud summas 3524,40 eurot sh riigilõivud kokku 30 eurot (III tl 104). Lisaks paluvad kaebajad kohtul mõista vastustajalt välja kaebajate
4. juuni
5. a istungiga seotud menetluskulud õigusabile (arve nr 16/2013 alusel) summas 352,8 eurot (III tl 115-118) ning seaoses kirjalike kohtuvaidluse teeside koostamisega vastavalt 14.06.2013 taotlusele 151,2 eurot (III tl 148-151). Kokku paluvad kaebajad hüvitada endale menetluskulud summas 4028,4 eurot. Kaebajad paluvad jätta rahuldamata vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotluse. Kaebajad selgitavad, et vastustaja näol on tegemist haldusorganiga. Haldusorganite puhul on Riigikohus järjepidevalt leidnud, et nende kasuks haldusväliste õigusabiteenuse kulude väljamõistmine on piiratud. Planeeringute osas on Riigikohtu halduskolleegium asjas 3-3-179-09 tehtud otsuses sedastanud, et selles valdkonnas tekkivate vaidluste puhul ei ole kohalike omavalitsuste poolt tellitud advokaaditeenuste kulude väljamõistmine põhjendatud (otsuse p 18). Kaebajad soovivad selles kontekstis juhtida tähelepanu ka asjaolule, et Paldiski linnavalitsuses töötab 4 juriidilise haridusega töötajat, sh üks õigusteaduse kõrghariduse omandanud isik. Kaebajate rõhutavad, et nad on mittetulunduslikul eesmärgil tegutsevade valitsusvälised ja keskkonnakaitse eesmärgil tegutsevad organisatsioonid. Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamiseks üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (nn Århusi konventsiooni) art 9

§ 26

lg 1 alusel esitatud populaarkaebusena, oleks tulnud kaebajatel määratleda kaitstav avalik huvi, mis väljub kaebajate põhikirjalistest eesmärkidest ning väidetavate rikkumiste ja kaitstava avaliku huvi seos. Käesoleval juhul ei ole kaebajad peale linnustiku ning looduse kaitse nimetanud ühtegi huvi, mida nad esitatud kaebusega soovivad kaitsta. Vastustaja on seisukohal, et kaebajad saava põhjendada esitatud kaebust üksnes nende argumentidega, mis seostuvad kaebajate tegevuse eesmärkidega ning kogu ülejäänud kaebuse argumentatsioon tuleb jätta tähelepanuta. 6.

1. Vastustaja väidab, et planeeringu kehtestamisel tuleb arvestada KSH tulemusi ning planeeringu kehtestamise otsustajal puudub nii õiguslik alus kui vastavaid eriteadmisi eeldav pädevus, et asuda omaalgatuslikult KSH aruandes toodust vastupidistele seisukohtadele. Vastustaja leiab, et KeHJS § 43 p 1 kohaselt tuleb strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võtta KSH tulemusi ning KeHJS § 42 lg 5 kohaselt on kinnitatud seiremeetmed strateegilise planeerimisdokumendi elluviijale järgimiseks kohustuslikud. Seega lõppeb KSH aruande heakskiitmisega KSH menetlus ning heakskiidetud KSH aruandes esitatu on planeeringu järgnevas menetluses järgimiseks kohustuslik vastavalt KeHJS §-le
2. Kaebajate väide, et KSH aruanne ei ole planeeringu kehtestajale otsustamisel siduv, on otseses vastuolus eeltoodud seaduse regulatsiooniga. Vastustaja leiab, et KSH heakskiitmise otsus vastab sisuliselt haldusakti tunnustele, kuna määrab lõplikult ja siduvalt kindlaks KSH tulemused, mis on vastavalt eeltoodule planeeringu kehtestamise otsustajale järgimiseks kohustuslikud. Planeeringu kehtestajal on kaalutlusõigus otsustamaks kas planeering kehtestada või mitte, kuid vastava kaalutlusõiguse teostamisel lähtub kohalik omavalitsus muuhulgas ka heaks kiidetud KSH aruande tulemustest. KSH on läbi viidud riiklikult tunnustatud eriala spetsialistide poolt, mille on heaks kiitnud ka riiklikku järelevalvet teostava haldusorganina Keskkonnaamet. Kohalikul omavalitsusel puuduvad vastavad keskkonnaalased eriteadmised, et asuda ise hindama KSH läbiviinud spetsialistide tööd ning esitatud järeldusi. Juhul, kui kohalik omavalitsus peaks sisuliselt hindama KSH läbiviinud spetsialistide tööd, kaotaks kogu KeHJS’s sätestatud KSH läbiviimise ning järelevalve teostamise regulatsioon oma mõtte. On ilmne, et kaebajate vastav 14 tõlgendus ei ole kooskõlas seadusega ning ka väljakujunenud praktikaga KeHJS rakendamise osas. Kaebajad leiavad, et vastustaja poolt esitatud viited KSH aruannet puudutavatele kohtulahenditele ei olevat asjakohased. Haldusasjas nr 3-11-1461 võttis kohus KSH aruande heakskiitmise otsusele esitatud tühistamiskaebuse menetlusse. Kaebusest hilisem loobumine ei tähenda kindlasti seda, et kohus oleks vastavat nõuet pidanud lubamatuks. Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2008 otsuses nr 3-07-1306 leitud, et KSH heakskiitmine on küll menetlustoiming, kuid on vastava heakskiitmise vaidlustamist pidanud lubatavaks. Kuivõrd KSH heakskiitmise otsustus vastab vastustaja arvates haldusakti tunnustele ning vastavat haldusakti ei ole kaebajad vaidlustanud, on kaebajad minetanud KSH aruandega seonduva vaidlustamisvõimaluse. Praegusel juhul on kaebajad vaidlustanud teemaplaneeringu kehtestamise otsuse, kuid enamus kaebajate väiteid puudutab KSH aruandes esitatut. Vastustaja kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole KSH aruande heakskiitja ega KSH osas riiklikku järelevalvet teostavaks isikuks. Eeltoodu kinnitab täiendavalt, et läbi teemaplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise ei ole võimalik KSH aruandega seonduvat vaidlustada. Vastav vaidlus peaks toimuma KSH aruande heakskiitja ning riiklikku järelevalvet teostava haldusorgani s.o. Keskkonnaameti ning kaebajate vahel, mitte aga teemaplaneeringu kehtestaja kui kohaliku omavalitsuse üksuse ja kaebajate vahel. 6.
3. Vastustaja vaidleb vastu kaebaja seisukohale, et teemaplaneeringu mõjude hindamine on teostatud puudulikult ning vastuolus Eesti seaduste ja Euroopa Liidu õiguse ja kohtupraktikaga. Vastustaja leiab, et see on teostatud õiguspäraselt ja piisavas ulatuses ning põhjendab oma seiskukohti täpemalt järgnevaga. 6.3.
4. Vastustaja on seisukohal, et keskkonnamõjude hindamise puhul on tegemist eriteadmisi nõudva küsimusega, mille järeldusi ei saa kohalik omavalitsus ega kohus meelevaldselt ümber lükata. Eeltooduga on sisuliselt nõustunud ka kaebajad 04.06.2013 teesides märkides, et kohus ei saa kontrollida, kas eksperdi väited mõju avaldumise kohta on tõesed. Seega kaebajate väide, et kohus saab kontrollida kas eksperdi väited on põhjendatud ning kas eksperdi hinnang mõju olulisusest peab paika, on otseses vastuolus kaebajate eelneva seisukohaga. Eksperdi väidete põhjendatuse hindamine eeldab ilmselgelt vastavate spetsiifiliste eriteadmiste olemasolu. Kaebajad ei ole esitanud ühtegi arusaadavat põhjendust ega viidet ei õigusaktidele ega kohtupraktikatele, mille alusel saaks asuda seisukohale, et kohus peaks ise asuma sisuliselt hindama KSH ekspertide poolt aastatepikkuse analüüsi tulemusi. On ilmne, et KSH aruandes esitatud seisukohti saab ümber lükata üksnes samaväärse eksperthinnanguga. Antud juhul vastavat eksperthinnangut esitatud ei ole. Vastustaja leiab, et kaebajate poolt viidatud EL Kohtu lahendis asjas C-258/11 on kohus leidnud, et kuivõrd mõjude hindamise tulemuste kohaselt esmatähtis elupaigatüüp hävib, siis tuleb asuda seisukohale, et vastav projekt avaldab ala terviklikkusele negatiivset mõju. Kaebajad märgivad, et järelikult saab kohus ise hinnata mõjude hindamise adekvaatsust. Vastustaja leiab, et selles lahendis on kohus juhindunud ekspertide poolt mõjude hindamise tulemustest, mitte ise ümber hinnanud ekspertide seisukohti. Lisaks selgitab vastustaja, et viidatud lahendis on tegemist sootuks teistsuguse olukorraga, kui vaidlustatud teemaplaneeringu puhul, sest teemaplaneeringu ala on üksnes osaliselt Natura ala ning ühtegi esmatähtsat elupaigatüüpi alal ei esine. Kaebajate viidatud lahendi puhul oleks aga kavandatava tegevuse tulemusel hävinenud kuus esmatähtsat elupaigatüüpi. 6.3.
5. KeHJS § 45 lg 2 kohaselt võib strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 15 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle ala kaitse eesmärki. Seega on kaebajad põhjendatult leidnud, et Natura hindamise ese on kitsam ning lähtub ala terviklikkusest ja kaitse-eesmärkidest. Eeltoodust on aga kaebajad teinud eksliku järelduse, et igasuguse negatiivse mõju ilmnemisel, on kavandatav tegevus keelatud. Vastustaja on seisukohal, et kavandatud tegevuse keealmiseks peab tulenevalt seadusest ja EL Kohtu praktikast esinema oluline mõju ala terviklikkusele või kaitse-eesmärkidele. Vastustaja märgib, et kaebajate poolt viidatud Euroopa Kohtu lahendis asjas C-258/11 on rõhutatud, et EL direktiivi 92/43/EMÜ peamiseks eesmärgiks on looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse ning see kehtestab üldise kaitsekohustuse, mis hõlmab sellise halvenemise ja häirimise vältimist, millel võib olla direktiivi eesmärkide seisukohast oluline mõju. Samuti on siseriiklikus kohtupraktikas (vt näiteks Riigikohtu 25.09.2008 lahend haldusasjas nr 3-3-1-15-08) korduvalt rõhutatud, et Natura 2000 alaks olek ei välista vastaval alal inimtegevust, vaid tuleb lähtuda konkreetse ala kaitse-eesmärkidest. Juhul, kui majandustegevus või muu inimtegevus kaitsealal ei too kaasa alade keskkonnaomaduste muutmise kaudu kaitstavate liikide või elupaikade olulist kahjustamist, on majandustegevus seal lubatav. Seega on kaebajate väide, et igasugune mõju peab kaasa tooma tegevuse keelamine, vastuolus ka kaebaja enda poolt viidatud Euroopa Kohtu kui siseriikliku kohtute praktikas väljendatud seisukohtadega. Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et Teemaplaneeringu KSH raames läbiviidud Natura hindamisel olevat esinenud puuduseid. Vastustaja leiab, et kaebajad ei ole nimetanud ühtegi konkreetset puudust, mis oleks Natura hindamisel esinenud. Kaebajad üksnes viitavad 27.01.2012 EOÜ poolt esitatud seisukohtadele, mida kaebajad on põhjendamatult ja eksitavalt asunud nimetama eksperthinnanguks. Nagu eelnevalt märgitud, on kaebajate vastavad seisukohad ümber lükatud vastustaja 28.02.2012 kirjaga nr 9-11/138-1 ning 26.06.2012 kirjaga nr 9-11/138-3, mille koostas KSH läbiviinud ekspert OÜ E-Konsult. Seega, kui kaebajad nimetavad oma seisukohti ekspertarvamuseks, on vähemalt samaväärseks ekspertarvamuseks ka eelviidatud 28.02.2012 ning 26.06.2012 OÜ E-Konsult koostatud kirjades toodud seisukohad. Samuti on asjakohatu ning kaebajate poolt pahatahtlik viidata Keskkonnaameti seisukohtadele, väites, et ka Keskkonnaamet on leidnud puudusi Natura hindamises. Kaebajad selgitavad, et Keskkonnaameti märkustega on arvestatud ning Keskkonnaamet on ise menetluse lõpptulemusena KSH aruande heaks kiitnud. Seda on selgesõnaliselt Keskkonnaamet kinnitanud ka käesoleva kohtuvaidluse raames. Kaebajad asetavad esitatud väidetes suure rõhuasetuse asjaolule, et teemaplaneeringu ala on Natura ala. Vastustaja peab selguse huvides vajalikuks rõhutada, et Teemaplaneeringu alast maismaa osa Natura 2000 ala koosseisu ei kuulu. Seega on Natura 2000 ala üksnes mereala ning maismaa osas Natura alade regulatsioonile viitamine on ekslik. Lisaks märgib vastustaja, et Pakri linnuala kogusuurus on 20 472,24 ha. Seevastu Teemaplaneeringu mereala, mis hõlmab ka mõjuala, moodustab kogu linnualast ca 0,04% ning ehitusala ca 0,005% linnualast. Ainuüksi vastavad arvnäitajad tõendavad, et väited ala terviklikkuse kahjustamisest on sisutud. Eeltoodut tõlgendust toetab ka Euroopa Komisjoni praktika, mille kohaselt näiteks ei peetud Saaremaal Laidunina hoiuala laiendamist 3 ha suuruse ala osas, kus esinevad esmatähtsad elupaigatüübid, vajalikuks, kuna ala on juba 91 ha suur ning täiendava 3 ha lisamine Natura ala koosseisu ei oma ala terviklikkuse seisukohalt märkimisväärset tähendust. Vastustaja rõhutab et KSH aruandes on jõutud ühesele järeldusele, et teemaplaneeringuga kavandatu on võimalik ellu viia Pakri linnu- ja loodusala kaitse eesmärkideks olevatele liikidele ja elupaigatüüpidele negatiivset mõju avaldamata. Olulise mõju arvestamise aluseks olnud indikaatorid on nimetatud KSH aruande lk 134 ning ka kaebajate vastavas osas esitatud etteheide on sisutu. Seega oli vastustaja teemaplaneeringu kehtestamisel ühesel, sõltumatute ekspertide arvamusel tugineval veendumusel, et teemaplaneeringuga kavandatud ei mõju 16 negatiivselt Natura 2000 ala terviklikkusele ega ala kaitse-eesmärkidele. Kaebajad pole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid vastupidist. Juhul kui kaebajad oleksid oma väidetes veendunud, siis oleksid kaebajad võinud asjas esitada erapooletu eksperthinnangu või taotleda kohtul ekspertiisi läbiviimist, mida aga kaebajad ei ole teinud. Eeltoodu kinnitab täiendavalt, et kaebajate väited on alusetud ning ka kaebajad ise möönavad, et objektiivselt ei ole võimalik jõuda KSH aruandes toodust teistsugusele järeldusele. 6.3.
6. Vastustaja leiab, et kaebajate väidetest tuleneb, et järgnevates menetlustes läbiviidavad uuringud, ei omavat antud juhul mistahes tähendust. Sisuliselt samastavad kaebajad sellega teemaplaneeringu konkreetsete ehitusõiguste andmisega ning leiavad, et järgnevates menetlustes läbiviidavad uuringud, sh põhjalik keskkonnamõjude hindamine vee erikasutusloa menetluses, on sisutühi töö. Vastavad kaebajate seisukohad on selgelt ekslikud ja eksitavad. Kaebajad on seisukohal, et teemaplaneeringu suur üldistustase ei olevat antud juhul asjakohane tulenevalt asjaolust, et Paldiski Linnavalitsus on LNG terminali mandriosa ning kai detailplaneeringute menetlustes otsustanud keskkonnamõjude hindamist (KMH) mitte algatada. Vastustaja leiab, et esiteks ei oma järgnevad menetlused käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust. Tegemist on pooleliolevate menetlustega ning mistahes lõppjäreldusi nende suhtes praegusel hetkel teha on ennatlik. Vastustaja ei ole kordagi väljendanud seisukohta, et järgnevates menetlustes keskkonnaaspekte ei arvestata või täiendavaid uuringuid läbi ei viida. Asjaolu, et terminali kai ja mandriosas KMH ei algatatud on objektiivselt põhjendatud, ning kaebajad ei ole vastavaid seisukohti ümber lükanud. Kaebaja leiab siinkohal, et vee erikasutusloa menetluse raames läbiviidav KMH kajastab ka kaiga seonduvat. Kaebajad ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks oleks täiendavalt veel detailplaneeringu raames vajalik KMH läbiviimine. Lisaks on vastustaja arvates oluline märkida, et koostootmisjaama rajamine eeldab eraldi keskkonnaloa väljastamisest, mille puhul tuleb samuti otsustada KMH algatamine või mittealgatamine. Kkaebajate väited, et järgnevates menetlustes keskkonnamõjusid täiendavalt ei hinnata, on väär. KMH raames ei hakata hindama LNG terminali asukoha alternatiive väljaspool teemaplaneeringu ala, kuid eeltoodu ei tähenda, et KMH objektiks oleva terminali kai vee erikasutusloa KMH oleks sisult kuidagi piiratum või tulemus ette otsustatud. KMH lähtub küll objektist, kuid see ei piira vastava objekti mõjude hindamise ulatust. Vastustaja selgitab, et terminali mandriosa detailplaneeringu raames ei ole tõepoolest otsustatud KMH läbiviimist. Samas ei ole kaebajad esitanud ühtegi arusaadavat põhjendust, miks oleks see täiendavalt vajalik. Lisaks on asjakohane märkida, et mandriosa detailplaneeringu raames on leitud ehitusalale optimaalsem lahendus, mille tulemusel ümberistutavate taimede hulk on oluliselt väiksem. Eeltoodu kinnitab täiendavalt, et järgnevates menetlustes arvestatakse väga põhjalikult keskkonnaaspekte. Vastustaja leiab, et tema seisukohti toetab üheselt ka kõrgelt tunnustatud keskkonnaekspert Kuido Kartau (Hendrikson & Ko) ekspertarvamus, milles leitakse samuti, et puudub alus KSH aruande tulemustes kahelda ning vastustaja on põhjendatult lähtunud KSH aruande järeldustest. Lisaks on arvamuses rõhutatud, et tegemist on teemaplaneeringuga, mitte konkreetse ehitusõiguse andmisega. Planeerimisprotsessis kehtib üldiselt-üksikule põhimõte ning teemaplaneeringu menetluses ei saa ega pea konkreetse ehitusõigusega seonduvast spetsiifikast lähtuma. Seega ka vastav ekspertarvamus kinnitab täiendavalt, et Teemaplaneeringu kehtestamine on õiguspärane. 6.3.
7. Vastustaja leiab, et kaebajad märgivad eksitavalt, et KSH aruanne tugines linnustiku osas puudulikul lähteandmetele. 17 Krüüslite osas olevat kaebajate seisukoha kohaselt lähteandmete puudulikkus tõendatud OÜ Linnuekspert uuringuga. OÜ Linnuekspert poolt koostatud krüüslite uuringu kohaselt on krüüslite kõige tõenäolisem pesitsuspaik Pakri neemel, mitte teemaplaneeringu alal asuval Pakrineemel. Vastavast seisukohast on lähtutud ka KSH aruandes ning jääb arusaamatuks, milles seisneb väidetav lähteandmete puudulikkus. Vastustaja on esitanud kohtule kaardi, millele on kantud OÜ Linnuekspert uuringus toodud andmed krüüslite pesitsemise kohta ning vahekaugused teemaplaneeringu alast. OÜ Linnuekspert uuringust nähtub, et krüüsleid nähti peamiselt 25-250 m kaugusel Pakri neeme tipust ning leiti, et krüüslid toituvad maksimaalselt kuni 800 m raadiuses Pakri neeme tipust, millest järeldub üheselt, et teemaplaneeringu alal krüüsel ei pesitse ega toitu. Teemaplaneeringu ala ning krüüsli võimaliku maksimaalselt kauge toitumisala vahemaa on ligi 1 km. Seega sarnaselt ekspert Tiit Randla arvamusele, kelle pädevuses vastavalt 04.06.2013 kohtuistungil avaldatule ka kaebajad ei kahtle, tuleneb ka OÜ Linnuekspert arvamusest, et krüüslid Teemaplaneeringu alal ei pesitse ega külasta ka toitumiseks. Asjaolu, et krüüslid võivad pesitseda Pakri neemel, on KSH läbiviimisel arvestatud, kuid ei ekspert Tiit Randla ega OÜ Linnuekspert ei ole vastavast asjaolust järeldanud, et teemaplaneeringuga kavandatu omaks seetõttu krüüslitele negatiivset mõju. Vastustaja rõhutab, et OÜ Linnuekspert uuring viidi läbi kaebaja EOÜ esindaja Veljo Volke poolt koostatud programmi alusel ning väidet, et see uuring ei kõrvaldavat teaduslikult põhjendatud kahtlusi, võib pidada pahatahtlikuks. Kui kaebaja esindaja ise koostab uuringute aluseks oleva programmi ning hiljem väidab, et ka vastav uuring ei kõrvalda kahtlusi, siis on ilmne, et kaebajate eesmärgiks on lõputud uuringud, mitte aga sisuline koostöö. Lisaks tuleb märkida, et OÜ Linnuekspert hinnangus on antud ühene seisukoht, et krüüslite maksimaalne toitumisala on 800 m raadiuses Pakri neeme tipust. Asjaolu, et veelgi täpsemaid andmeid võiks koguda telemeetriauuringutega, ei sea OÜ Linnuekspert uuringus esitatud järeldusi kahtluse alla seatud. Samuti ei ole kaebajad esitanud sisulisi põhjendusi, miks oleks vaja täiendavaid andmeid krüüslite toitumiskauguste kohta koguda telemeetriauuringutega. KSH aruandes ning OÜ Linnuekspert analüüsis on tuginetud krüüslite vaatlusandmetele ning kaebajate vastupidine väide on otseses vastusolus KSH aruandes ning OÜ Linnuekspert aruandes avaldatuga. Lisaks on eksperdid lähtunud erialateadmistest, mida toetab teaduskirjanduses avaldatu, et krüüsli võimalik maksimaalne toitumisala on kuni 800 meetrit pesitsusalast. Üle maailma on linnustiku eksperdid analüüsinud ning uurinud krüüslite pesitsus- ja toitumisalade vahemaid ja on igati põhjendatud, et vastavatele analüüsidele tuginetakse, mitte ei hakata igal ükskikul juhul vastavaid teaduslikult kinnitatud fakte kontrollima. Kaebajate loogikast lähtudes tuleks iga mistahes loodusnähtust sellisel juhul üle hinnata ning mistahes varasemaid teaduslikult põhjendatud seisukohti ei oleks võimalik kasutada. Iga mõistlik inimene saab aru, et vastav lähenemine on ekslik. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et kaebajad on seadnud suure rõhuasetuse väitele, et krüüslid pesitsevad Pakri neemel. Samas ei ole kaebajad vastavat asjaolu kuidagi seostanud teemaplaneeringuga. Vastustaja on 28.02.2012 ning 26.06.2012 vastustes EOÜle esitanud põhjaliku argumentatsiooni koos vastavate teaduskirjanduse viidetega, millest tuleneb üheselt, et sõltumatute uuringutega on leidnud kinnitust KSH ekspertide järeldus krüüslitele negatiivse mõju puudumisest. Seega, vaatamata asjaolule, et kaebaja esindaja ei ole ega saa olla asjas erapooletu ekspert ning kaebaja seisukohad ei ole eksperdiarvamuseks, on ka vastavad kaebaja seisukohad haldusmenetluses üheselt ümber lükatud. Tunnustatud ekspert Tiit Randla, kes on ühtlasi ka kaebajate poolt tunnustatud eksperdiks, on leidnud, et teemaplaneeringuga kavandatu krüüslitele negatiivset mõju ei avalda. Vastavat seisukohta toetab nii teaduskirjandus, millele on muuhulgas viidatud ka vastustaja 28.02.2012 ning 26.06.2012 kirjades, mis on koostatud keskkonnaekspert OÜ E-Konsult poolt, kui OÜ 18 Linnuekspert uuring. Samuti on vastava järelduse heakskiitnud läbi KSH aruande heakskiitmise Keskkonnaamet, mis koondab keskkonnaalaseid tippspetsialiste. Vastustaja leiab, et kaebajate väide, et kaebajate esindaja Veljo Volke seisukoht olevat usaldusväärsem, kuna sisaldavat rohkem teaduslikke viiteid, on arusaamatu. Eksperdid annavad oma seisukohti parimatest teadmistest lähtudes ning tavapärane ekspertarvamus ei sisalda üleüldse viiteid allikatele, kus eksperdi teadmised pärinevad. Samas vastustaja 28.02.2012 ning 26.06.2012 kirjad vastuseks kaebaja EOÜ seisukohtadele sisaldasid samuti hulgaliselt viiteid rahvusvahelistele teaduslikele uuringutele ning lisaks sisaldas see sisulist analüüsi kaebaja esindaja Veljo Volke seisukohtadest. Seega väita, et Veljo Volke on ainuõige arvamuse andja ning teiste tunnustatud, sh kaebajate poolt tunnustatud, ekspertide seisukohad on ekslikud, on põhjendamatu ning objektiivselt võimatu. Eraldi tuleb rõhutada, et KSH eksperdid on KeHJS § 14 lg-st 5 tulenevalt kohustatud oma arvamuses olema erapooletud ning sõltumatud, seevastu kaebaja esindajal vastavat kohustust ei ole. Vastustaja leiab, et tõendamata ja ekslikud on kaebajate väited seoses aulidega ja eriti väidetav lähteandmete puudulikkus. Aulide arvukust kajastavad andmed on esitatud KSH aruande lk 140 ning kaebajad ei ole esitanud vastupidiseid andmeid. Aule puudutav analüüs on esitatud KSH aruande lehekülgedel 149 ja
8. Kaebajad ei ole esitanud tõendeid ega argumente, mis kinnitaks aruandes esitatu ekslikkust. KSH aruandes on aulidele negatiivse mõju vältimiseks ette nähtud vastav leevendusmeede. Aulidega seonduvat on analüüsinud ka kai vee-erikasutusloa KMH koostaja Hendrikson & Ko lisatud ekspertarvamuse p-s 2.3 ning leidnud, et ka eElurikkuse andmebaasi alusel on põhjusta arvata, et aulide kogumid on väljaspool kai võimalikku mõjuala. Seega on kokkuvõtvalt kaebajate väited linnustiku osas mõjude ebapiisavast hindamisest väärad. Kaebajad ei ole esitanud ei tõendeid ega teaduslikult põhjendatud argumente, mis vähimalgi määral põhjendaks Teemaplaneeringuga kaasnevat negatiivset mõju linnustikule. Rõhutame, et kaebajad peaksid antud juhul tõendama olulise negatiivse mõju ilmnemise ala kaitse-eesmärkidele või ala terviklikkusele. Kaebajad ei ole vastanud vastustaja väidetele, et Paldiski Lõuna- ja Põhjasadama laevateed lähevad Pakri saarte (lindude peamised pesitsemisalad) ja Pakri poolsaare vahelt, kuid vastav asjaolu, ei ole linnustikule negatiivset mõju tekitanud. Seevastu LNG terminali laevatee on lindude pesitsemisalast mitme kilomeetri kaugusel ning laevade liikumisintensiivsus kümneid kordi väiksem. Seetõttu on ilmne, et LNG terminali rajamine linnustikule negatiivset mõju ei oma. Lisaks on kaebajad jätnud oma seisukohtades arvestamata asjaolu, et KSH aruandes nähakse ette, et linnustiku osas viiakse läbi täiendav seire, mille tulemused tuleb arvesse võtta järgnevate menetluste raames. 6.3.
9. Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et KSH aruandes olevat ebaadekvaatselt hinnatud merealal asuvatele elupaigatüüpidele avaldatavat mõju. Astustaja viitab asjaolule, et vastav analüüs on esitatud KSH aruande punktis 6.6, millest nähtub selgelt, et hinnatud on mõju elupaigatüübile veealused liivamadalad ning karid. Asjaolu, et et tankerite kai rajamine elupaigatüübile olulist negatiivset mõju kaasa ei too, on põhjendatud KSH aruande leheküljel
10. Kaebajad on teinud vastustajate arvates meelevaldse järelduse akadeemik Georg Martin poolt 17.05.2013 e-kirjas toodud seisukohtadest. KSH raames on hinnatud mõlemat elupaigatüüpi s.t. nii liivamadalaid kui karisid ja leitud, et kai rajamine negatiivset mõju kaasa ei too. Karide puhul leiti, et mõju puudub üleüldse ning liivamadala puhul on mõju ebaoluline (elupaiga pindala võib planeeringualal väheneda maksimaalselt 0,02%). Vastav seisukoht tuleneb ka 17.05.2013 e-kirjast – karide puhul mõju puudub ning liivamadalate puhul on mõju minimaalne, kuid lisaks lisandub riffiefekt, mille tulemusel elupaiga pindala võib suureneda, 19 kuna vaiade pealispind tekitab elupaika juurde (hakkab mööda vaia üles kasvama). Vastustaja rõhutab, et täiendavad uuringud viiakse läbi kai detailplaneeringu ning vee-erikasutusloa menetluse raames eesmärgiga leida parim lahendus arvestades elupaigatüüpide esinemist, mille tulemusel selgub ka kai lõplik konstruktsioon ning lahendus. Seega on kaebajate etteheited Natura alal KSH mittenõuetekohasusest nii lindude uuringute, kui kaitsealuse elupaigatüübiga liivamadalad paljasõnalised ning KSH aruandes ja täiendavates hinnangutes üheselt ümber lükatud. Vastustaja leiab, et ta ei ole rikkunud ei KeHJS § 45 lg 2 ega EL direktiivi 92/43/EMÜ art 6 lg 3 nõudeid. Vastupidi, vastustaja on teemaplaneeringu kehtestamisel õiguspäraselt tuginenud tunnustatud erapooletute ning sõltumatute ekspertide poolt aastatepikkuse põhjaliku töö tulemusel valminud ja Keskkonnaameti poolt heaks kiidetud KSH aruandele, mille kohaselt Natura alale ega kaitstavatele elupaigatüüpidele ja liikidele olulist mõju Teemaplaneeringuga kavandatu kaasa ei too. 6.3.
11. Vastustaja leiab, et kaebajad esitavad ka üldsõnalisi ja umbmääraseid seisukohti, et teemaplaneeringuga kavandatu mõjuvat looduskaitselistele väärtustele hävitava mõjuga. Kaebajad ei eita vastustaja väiteid, et ala on inimtegevusest tugevalt mõjutatud endine militaarmaastik, mis on täis õppekeskuse varemaid, et alalt on kaevandatud paekivi pealmisi kihte, millest on jäänud astangu servale lükatud pinnasevallid ja maapinna nõod, mis sisaldava radooni emiteerivat diktüoneemakilta (graptoliitargiliit); kaevandus on nõuetekohaselt rekultiveerimata.; varemete vahele ja kaeveõõnsustesse on omavoliliselt ladestatud prügi (sh. probleemseid jäätmeid). Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et kaebajad on jätnud tähelepanuta, et teemaplaneeringu ala piirneb Eesti ühe suurima tuulepargiga. Vastustajad leiavad,et eeltoodu tõttu ei saa väita, et tegemist on tervikliku looduskaitselise kompleksiga ning jääb arusaamatuks, millist teaduslikult põhjendatud seisukohta soovivad kaebajad veendumaks, et eelkirjeldatu ei vasta looduskaitselisele väärtusele. Vastustaja märgib, et kaebajad viitavad, et alal esinevad kaitsealused taimeliigid, kuid on jätnud arvestamata, et vastavatele liikidele negatiivset mõju ei tekitata. Vastustaja selgitab esmalt, et teemaplaneeringu maismaa alalt on leitud kaheksa III kategooria liigi esinemist ning üks II kaitsekategooria liik. Seega ei ole alal ühtegi I kaitsekategooriasse kuuluvat liiki ning tegemist ei ole Natura alaga. Taimede ümberistutamine leevendusmeetmena on seaduslik ning lubatav vahend, mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet. Lisaks on oluline rõhutada, et LNG terminali detailplaneeringu raames on osa alast jäetud ehitusalast välja, mille tulemusel enamus inventuuri käigus tuvastatud nii II kui III kategooria taimede elupaiku on jäetud ehitusalast välja ja ümberistutamine viiakse läbi pigem teaduspraktika eesmärkidel. Vastustaja leiab, et kaebajad ei ole selgitanud ega tõendanud, kuidas Teemaplaneeringuga kavandatu Pakri maastikukaitseala kaitse-eesmärke kahjustab. Keskkonnaekspertide ja planeerija koostöös muudeti terminali esialgset tehnoloogilist lahendust selliselt, et Leetse astangu looduslikku ilmet ehitustöödega ei kahjustata. Kaebajad on jätnud oma seisukohtades arvestamata, et Balti klint on LNG terminali territooriumil mattunud ning eelnevast inimtegevusest tugevasti mõjutatud. Klindilt viib alla autotee, seal on kaevandatud paekivi pealmisi kihte ja jäätud kaeveala nõuetekohaselt rekultiveerimata ning astangu servale on lükatud pinnasevallid. Selleks rajatakse tehnoloogilised rajatised kas klindialusele või pealsele territooriumile ning hoidutakse rangelt klindi vertikaalplaneerimisest. Astangust alla ei planeerita lisaks olemasolevatele täiendavaid teid ega tehnovõrkude koridore. Vajalikud ühendused rajatakse olemasoleva tee asendamisega kõvakattelise teega ja estakaadil. Eksperdid on jõudnud KSH aruandes järeldusele, et selline planeeringulahendus tagab Leetse 20 astangu loodusliku ilme säilimise ning ei ole vastuolus Pakri maastikukaitseala kaitse–eeskirja sätetega. Seoses kavandatava visuaalse mõjuga märgib vastustaja, et nii olemasoleva kui rajatava tuulepargi keskkonnamõjud on hinnatud, ning (visuaalset) mõju väärtuslikele maastikele ei peetud oluliseks. On ilmne, et tuulepargi visuaalne mõju on kordades suurem kui lisanduva ühe korstna ning kahe mahuti visuaalne mõju. Seega jäävad arusaamatuks kaebajate väited loodusliku ilme pöördumatust muutusest väljakujunenud tööstusmaastikul. Vastustaja leiab, et kaebajate väidavad eksitavalt, et gaasimahutid süvistatakse klindi sisse. Teemaplaneeringuga kavandatud ehitustöödega astangu looduslikku ilmet ei kahjustata. Astang on varasemast perioodist tugevalt kahjustatud (alalt on kaevandatud paekivi) ning mahutite torustikud on planeeritud asukohta, kus klint on juba lõhutud. Seega klindi süvistamist ei toimu. KSH aruande lk 120 on märgitud, et süvendi serv on klindile mitte lähemal kui 50 m kaugusel. Vastustaja märgib, et samuti on sisutud kaebajate etteheited seoses rohekoridoriga. Teemaplaneeringuga rohekoridori läbi ei lõigata, aedu, väravaid või muid takistusi ei paigaldata ega tükeldata tugialasid. Rohekoridori tuumalale ei ole teemaplaneeringuga ehitustegevust kavandatud ning detailplaneeringu kehtestamisel tuleb tagada rohekoridori ökoloogiline funktsioneerimine. Vastavalt LNG terminali mandriosa detailplaneeringu eskiisi seletuskirjale on selles kavandatud täpsustada rohekoridori laiust, jättes selle osaliselt klindialusele alale. Klindialusel alal kulgeb rohekoridor ehitusõiguseta sadama maal kaid teenindava tee pealt ja trasside estakaadi alt. Sellega tagatakse detailplaneeringuala ümbritseval alal asuva rohevõrgustiku sidusus. 6.3.
12. Vastustaja leiab, et erinevalt kaebajate väidetest on teemaplaneeringuga kavandatud tegevuse kogumõju KSH aruandes hinnatud. KSH aruande lk 124 ja 125 on esitatud viited, et kompressorjaama mõju kaitsealusele taimestikule on hinnatud käesoleva KSH aruande ptk 5.2, õhu saastele ptk 5.8, pinna- ja põhjaveele ptk 5.
13. Vastavates punktides kirjeldatud analüüs hõlmas kogu teemaplaneeringus kavandatut. Kompressorjaama müra mõju hindamisele on viidatud OÜ E-Konsult tööle nr E
14. KSH ekspertide hinnangul on need ainsad koostootmisjaamast tekkida võivad keskkonnamõjud. Koostootmisjaama müra hindamine väliskeskkonnas ei ole asjakohane, sest müraallikad asuvad kinnises hoones. KSHs on hinnatud maakasutusest tulenev mõju looduskeskkonnale. Hindamistulemustest selgub, et ka insenertehniliselt suurim võimalik mõju ei ole kehtivaid norme ületav. Visuaalse mõju hindamisel on lähtutud kõigist tehnogeensetest rajatistest, ning koostootmisjaam ei kujuta näiteks Pakri tuuleparkide taustal selles kontekstis mingisugust erisust. Välisõhu saasteainete hulga ja leviku täpsem hindamine läbi matemaatilise modelleerimise on võimalik pärast tehnilise projekti valmimist ja selle tehniliste parameetrite selgumist. Samuti on sisutu kaebajate väide, et ei ole hinnatud kavandatava tegevuse koosmõju olemasolevate tegevustega. Kumulatiivsete mõjude hindamist kajastab KSH aruande p 5.15 kõigi kaebajate poolt etteheidet asjaolude osas. 6.3.
15. Vastustaja ei nõustu kaebajate väidetega, et järgnevates menetlustes läbiviidavad uuringud ei omavat antud juhul mistahes tähendust. Sisuliselt samastavad kaebajad vastustaja arvates teemaplaneeringu konkreetsete ehitusõiguste andmisega ning järgnevates menetlustes läbiviidavad uuringud, sh põhjalik keskkonnamõjude hindamine vee erikasutusloa menetluses, on kaebajate seisukohast tulenevalt sisutühi töö. 21 Vastustaja selgitab, et Keskkonnaamet on 23.01.2013 otsustanud algatada Paldiski LNG terminali kai vee erikasutusloa keskkonnamõjude hindamise (KMH), mille programmist nähtub kuivõrd mahukad uuringud ning mõjude hindamised KMH raames läbi viiakse. KMH raames ei hakata hindama LNG terminali asukoha alternatiive väljaspool Teemaplaneeringu ala, kuid eeltoodu ei tähenda, et KMH objektiks oleva terminali kai vee erikasutusloa KMH oleks sisult kuidagi piiratum või tulemus ette otsustatud Vastustajale on kaebajate väited seoses sellega, et terminali mandriosa ning kai detailplaneeringute raames keskkonnamõjude hindamist ei algatatud, arusaamatud. Vastustaja leiab, et vee erikasutusloa menetluse raames läbiviidav KMH kajastab ka kaiga seonduvat. Kaebajad ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks oleks täiendavalt veel detailplaneeringu raames vajalik KMH läbiviimine. Lisaks eeldab koostootmisjaama rajamine keskkonnaloa väljastamisest, mille puhul tuleb samuti otsustada KMH algatamine või mittealgatamine. Seega kaebajate väited, et järgnevates menetlustes keskkonnamõjusid täiendavalt ei hinnata, on väärad. 6.
16. Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et LNG terminali asukoht oleks tulnud valida maakonnaplaneeringu alusel, sest kohaldamisele kuulub

§ 292

lg 5 märkides, kuna LNG terminalile leidub alternatiivseid asukohti Muuga ja Sillamäe näol. Vastustaja leiab, et esiteks puudub Eestis selline maakond, kuhu kuuluksid Paldiski, Sillamäe ning Muuga ning jääb arusaamatuks, kuidas üleüldse oleks vastavate asukohtade võrdlust võimalik maakonnaplaneeringu tasemel läbi viia. Lisaks viitab vastustaja asjaolule, et kaebajad on oma 10.05.2013 arvamuses asunud seisukohale, et kaebajad ei ole kordagi väitnud, et Muuga on sobiv asukoht. Vastustaja leiab, et kaebajate seisukohad selles küsimuses on vastuolulised. Ühelt poolt soovivad kaebajad, et oleks läbi viidud planeering, kus LNG terminali ühes võimalikuks asukohaks oleks Muuga. Teisalt nõustuvad kaebajad sisuliselt vastustaja seisukohaga, mida toetavad ekspertide hinnangud, et Muuga ei ole sobivaks asukohaks LNG terminali rajamiseks. Vastustajad ei nõustu kaebajate seisukohaga, et olulise ruumilise mõjuga objekti valik võiks toimuda üksnes maakonnaplaneeringu alusel.

§ 292

lg 3 kohaselt valitakse olulise ruumilise mõjuga objekti asukoht üldplaneeringu alusel. Seega on valitud õige planeeringu liik olulise ruumilise objekti asukoha valikuks.

§ 29

2 lg 5 näeb vastustaja arvates ette ainult võimaluse, et olulise ruumilise mõjuga objekti asukoht valitakse maakonnaplaneeringu alusel, kuid vastav regulatsioon ei muuda olematuks õigust olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valikuks üldplaneeringu alusel. Eeltoodut seisukohta kinnitab ka kohtupraktika. Näiteks on Tallinna Halduskohtu 11.12.2012 määruses haldusasjas nr 3-12-2466 (vastustaja viitas ekslikult haldusasjale nr 3-12-2012) leitud seoses Jõelähtme valla poolt menetletava Muuga LNG terminali teemaplaneeringuga, et vallavolikogu ei saa otsustada planeeringu algatamist teise omavalitsuse territooriumil ning asjaolu, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole esitanud taotlust vastava maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu algatamiseks, ei muuda kohaliku omavalitsuse poolt vastava teemaplaneeringu algatamist õigusvastaseks. Vastustaja arvates on antud juhul oluline, et LNG terminali võimalike asukohtade kaalumisel on planeeringumenetluses kaalutud alternatiive, mida on põhjalikult käsitletud nii teemaplaneeringu materjalides, kehtestamise otsuses kui ka vastustaja 02.04.2013 vastuses kaebusele. Vastustaja rõhutab, et kaebajad ei ole taas esitanud tõendeid, mis lükkaks vastava ekspertide poolt teostatud asukohavaliku ümber. Täiendavalt kinnitab asukohavaliku põhjendatust Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu 26.02.2013 koosoleku protokoll ning akadeemik Tarmo Soomere analüüs. 22 Vastustaja toob välja, et kaebajate etteheited Ramboll 2010 uuringule on sisutud. Ramboll Grupp poolt veebruaris 2010 tehtud LNG terminali asukohavaliku uuringus võrreldakse kolme erinevat asukohta s.o. Paldiskis Pakrineemel, Muugal ja Inkoos Soomes. Lähtudes kahekümne ühest erinevast valikukriteeriumist osutus uuringu kohaselt parimaks asukohaks Paldiskis Pakrineeme tipp. Vastava hinnangu kokkuvõte on kajastatud teemaplaneeringu seletuskirja

1. jaotise tabelis
2. Järelikult on asukohavalikul kaalutud ning võrreldud erinevaid asukohti ning kaebajate vastupidine väide on väär. Kaebajad ei ole esitanud ühtegi tõendit ega argumenti, mis lükkaks ümber asukohavalikul aluseks olevates uuringutes esitatud seisukohad, vaid üksnes enda subjektiivse paljasõnaline väite. Vastustaja rõhutab, et planeeringuala suuruse on kooskõlastanud regionaalminister 25.06.2009 kirjaga nr 13-3/4855 ning määranud kindlaks Harju Maavanem 06.07.2009 kirjaga nr 2.1-13/
3. Lisaks on Keskkonnaamet teemaplaneeringu kooskõlastanud, mis tähendab, et Keskkonnaamet on kogu teemaplaneeringu menetluse omalt poolt heakskiitnud. Eeltoodu kinnitab selgelt, et teemaplaneeringuga kavandatule on riigi toetus, mida on täiendavalt avalikult kinnitanud ka Vabariigi Valitsuse liikmed. 6.
4. Vastustaja on seisukohal, et kaebajate väited, te teemaplaneeringu kehtestamise otsus on õigusvastane haldusakt, on täies mahus alusetud ning tõendamata. Kaebajad ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et KSH menetlus ei ole toimunud vastavalt õigusaktides ning KSH programmis toodule või oleksid eksperdid eksinud esitatud järeldustes. Tunnustatud eksperdid on jõudnud ühesele järeldusele, et teemaplaneeringu elluviimine ei takista Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide saavutamist. Kohalikul omavalitsusel puudub igasugune alus kahelda tunnustatud ekspertide ning Keskkonnaameti pädevuses. Lisaks rõhutab vastustaja, et Paldiskit, kui LNG terminalile sobivaimat asukohta, on kinnitanud ka Vabariigi Valitsus ja juhtivad teadlased, eksperdid ning analüütikud. Oleks äärmiselt kahetsusväärne kui kogu Eesti riigi huvides niivõrd oluline objekt jääks rajamata kaebajate paljasõnaliste väidete alusel. Iga mõistlik inimene saab aru, et endine militaarmaastik, mis asub inimeste asustusest eemal keset teisi suuri tööstusobjekte (tuulepargid, sadamad) on sobiv koht LNG terminali rajamiseks. Juhul, kui intensiivse liiklusega sadamad, mis tegutsevad kaitsealuste lindude mõjualas, on keskkonnamõjude aspektist lubatavad, siis puuduvad arusaadavad põhjendused terminali mittelubamiseks. 6.
5. Menetluskulud Vastustaja palub kaebuse esitajatelt välja mõista menetluskuludena õigusabikulud summas 3745,11 eurot (tl 81-90) ning 04.06.2013 istungiga seotud menetluskulud kokku 1 278,74 eurot vastavalt arvele nr 20121769 (tl 109-112) ehk kokku 5023,85 eurot. KOLMANDA ISIKU BALTI GAAS OÜ SEISUKOHAD
6. Kolmas isik osales menetluses vastustaja poolel, vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel: 7.
7. Kolmas isik leiab, et praktiliselt kõik kaebaja väited seisnevad osundamises KSH menetluse puudustele, mis pidanuks otsustajas (Paldiski Linnavolikogu) tekitama teaduslikult põhjendatud kahtluse KSH aruandes toodud väite, et kavandatava tegevuse negatiivne keskkonnamõju puudub, tõelevastavuses. Kaebaja ei pane kahtluse alla mitte ühtegi kaevatavas otsuses toodud kaalutlust, vaid leiab abstraktselt, et selline kahtlus oleks otsustajal pidanud tekkima ning sellest tulenevalt oleks Paldiski LNG teemaplaneering tulnud jätta kehtestamata. 23 7.
8. Kolmas isik märgib, et osaledes oma esindajate (Silvia Lotman ja Veljo Volke) kaudu Harju Maavalitsuses toimunud § 23 lõike 3 punktis 5 sätestatud ärakuulamismenetluses, väljendasid kaebajad oma selget seisukohta selles, et nende arvates on ainsaks lahendamata probleemiks täiendava linnuvaatluse teostamine teemaplaneeringu alal. Maavalitsuse toimunud ärakuulamise päevaks oli kolmas isik tellinud Veljo Volkelt lindude seirekava ning palunud tal nimetada pädev isik vaatluse teostamiseks. Samuti oli kolmas isik sõlminud Veljo Volke poolt nimetatud isikuga lepingu seire teostamiseks. Kaevatav otsus sisaldas Paldiski Linnavolikogu seisukohta, et Eesti Ornitoloogia Ühingu esindaja poolt koostatud kava alusel toimunud seire tulemused integreeritakse kai rajamiseks vajaliku vee erikasutusloa väljastamise menetlusega paralleelselt läbi viidava KMH aruandesse. Seega on vastustaja selgelt viidanud asjaolule, et enne kavandatava tegevuse algust Natura 2000 linnuhoiuala osas viiakse läbi täiendav, KSH menetlusest detailsem ning mitmete täiendavate vaatluste ja uuringute tulemusi koondav, KMH menetlus. Seega hinnatakse sama tegevuse võimalikku keskkonnamõju nii KSH, kui ka KMH menetluse käigus. Selline lähenemine viitab nii Paldiski Linnavolikogu kui ka Keskkonnaameti kohasele hoolsusele ning soovile kõrvaldada ka kõikvõimalikud kahtlused negatiivse keskkonnamõju olemasolust. 7.
9. Käesoleva vaidluse võtmeküsimuseks on kolmanda isiku arvates küsimus – kas kohalikul omavalitsusel oleks kohase põhjalikkusega kaalutlusõigust teostades saanud tekkida mõistlik ja teaduslikult põhjendatud kahtlus, et kavandatava tegevusega (LNG terminali rajamine) võiks, vaatamata heakskiidetud KSH aruandes toodud vastupidistele seisukohtadele, siiski kaasneda negatiivne keskkonnamõju, mis oleks võinud olla aluseks Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu kehtestamata jätmisele st soodustava haldusakti andmisest keeldumisele. Sellele küsimusele vastates on muuhulgas vajalik sisustada määratlemata õigusmõiste „negatiivne keskkonnamõju“. 7.
10. Kolmas isik märgib, et kaebajad ei selgita, miks vaatamata pädevate organite heakskiidule, ei pidanuks Paldiski Linnavolikogu KSH aruandes toodud seisukohti negatiivse keskkonnamõju puudumise kohta arvestama, vaid oleks pidanud asuma seisukohale, et tal on tekkinud teaduslikult põhjendatud kahtluse selles, et negatiivne mõju ei ole siiski välistatud. Samuti ei ole kaebajad määratlenud seda, mida nende arvates tulnuks vastustajal ning ilmselt ka KSH aruande heaks kiitnud Keskkonnaametil käsitada negatiivse mõjuna. 7.
11. Kolmas isik leiab, et kaebajad on nähtuvalt kaebusest seisukohal, et vastustajal oleks pidanud tekkima teaduslikult põhjendatud kahtlus väite, et kavandataval tegevusel puudub negatiivne keskkonnamõju, tõele vastavuse osas kaebajate kirjades toodud ja kaebajate endi liikmete poolt formuleeritud seisukohtade põhjal. Samuti paistavad kaebajad olema seisukohal, et igasugune mõju Natura 2000 alale tuleb lugeda negatiivseks mõjuks, seega peab puuduma kahtlus mistahes mõju võimalikus olemasolus. Kolmas isik leiab, et eeltoodud seisukoht ei ole kooskõlas ei Eesti Vabariigi seadusandluse, EL asjakohaste direktiivide ega ka EL kohtu lahendites väljendatud seisukohtadega. Loodusdirektiivi artikli 6 lõige 3 sätestab: “Iga kava või projekti, /.../ mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju /…/ tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või projektile /…/ loa /…/ alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda /…/ ala terviklikkusele negatiivset mõju /…/.” Kolmas isik selgitab seoses „negatiivse mõju“ defineerimisega, et enamusel juhtudel esineb olukord, kus looduskaitsealadel teostavate kavade või projektidega võib kaasneda teatav 24 selgelt ajutine väärtuse vähenemine, mida on võimalik täielikult tagasi pöörata, ehk teisisõnu on võimalik taastada alal lühikese aja jooksul kohane kaitsestaatus. Selle näiteks võib olla pinnasesse süvendi kaevamine, et viia maa-alune torujuhe üle ala nurga või nii nagu käesoleval juhul – vaiadele toetuva objekti rajamine merre. Tingimusel, et ala häirimine on võimalik heastada, puudub negatiivset mõju ala terviklikkusele. Samas tuleb kolmanda isiku arvates tegevus, millega hävitatakse püsivalt sellise elupaiga osa, mille olemasolu tõttu see ala kaitse alla võeti, liigitada negatiivset mõju omavaks. Ala kaitseeesmärke kahjustatakse selle hävitamise tõttu taolisel juhul põhjalikult ja tagasipööramatult. Kolmas isik on seisukohal, et teemaplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne ühegi elupaiga hävitamist, Natura alale avaldatav mõju on ajutine ning „häirimine on võimalik heastada“. Kolmas isik rõhutab ka seda, et kaebajate mitmed väited on sõnastatud demagoogiliselt ning eksitavalt. Näiteks väivada Kaebajad oma 04.06.2013 istungil ette kantud teesides, et kohus ei saa tõenäoliselt kontrollida, kas eksperdi väited mõju avaldumise kohta on õiged. Küll aga saab kohus kontrollida, kas ja kuidas eksperdi väited on põhjendatud ning kas hinnang mõju olulisuse kohta peab paika. Kui KSH aruande seisukohalt võiks käsitluse objektiks põhimõtteliselt olla ka keskkonnamõju olulisus, siis kaebaja väited selle kohta, et kohus saaks või peaks andma hinnangu mõju olulisuse põhjendatusele on kohatud. Kavandatava tegevuse mittelubatavaks tunnistamise ainuke alus on negatiivne mõju ala terviklikkusele ja kaitseeesmärkidele. Mõju võib olla oluline, kuid kui see ei ole negatiivne, siis puudub alus kavandatava tegevuse piiramiseks. Kaebaja toob oma seisukoha toetuseks näitena töörühma, mille koosseisu kuulus ka Kaebajat esindanud Veljo Volke tegevuse Küdema lahe hoiuala ja Laidu saare looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2009 – 2018 koostamisel. Kolmas isik selgitab, et Küdema lahe hoiuala on osa Natura 2000 võrgustikust ja ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala Küdema laht. Küdema lahe hoiualal on 20 Loodusdirektiivi alusel kaitstavat elupaigatüüpi (neist 6 on Loodusdirektiivi põhjal esmatähtsad) ja 3 taimeliiki. Lisaks kaitstakse hoiualal Linnudirektiivi alusel 39 liiki ranniku- ja veelinde. Kaitsekorralduskava kohaselt on Eesti Ornitoloogiaühing Küdema lahel alates 2005 aasta detsembrist teostanud linnustiku seiret, mille eesmärgiks on jälgida linnustiku seisundit ja selle muutusi seoses süvasadama rajamise ning tegevusega. Senised seiretulemused ei ole näidanud sadama olulist mõju linnustikule. Samas on sadamat siiani kasutatud väga madala koormusega. Vastavalt Saaremaa sadama Küdema lahe linnustiku seire
12. aasta aruandele, mille on koostanud 2007 aastal Eesti Ornitoloogiühing, 2007, nõuavad mitmete langustrendide olemasolu, samuti tõenäoline sadama intensiivsem kasutamine tulevikus, seire jätkamist alal. Ka TÜ Eesti Mereinstituudi poolt teostatud merepõhja elustiku seire tulemused näitasid, et Saaremaa süvasadama ekspluatatsiooni mõju Küdema lahe põhjataimestiku ja loomastiku kooslustele praktiliselt puudub. Seega eksisteerib vaatlustel põhinev kogemus, et suhteliselt väikese kasutusintensiivsusega sadam ei avalda olulist mõju ei linnustikule ega ka põhjataimestikule ja loomastikule. On ilmne, et täna mittekasutatava Pakrineeme kinnistu ümbruse merealal pesitsevate või talvituvate lindude vaatlus ei saa anda usaldusväärset teavet rajatava sadama võimaliku mõju kohta. 7.
13. Kolmas isik ei nõustu kaebaja seisukohtadega, et otsus, millega pädev organ kiidab heaks KSH aruande, ei ole haldusakt, ja et heakskiidetud KSH aruanne ei ole otsustajale kohustuslik ning planeeringu kehtestamisel on võimalik teha KSH aruandes esitatud ettepanekutest erinev otsus. Kaebaja püüd tõlgendada KSH tulemusi otsustajale mittekohustuslikena on 25 demagoogiline. Kolmas isik leiab, et KeHJS § 43 punkt 1 sätestab üheselt mõistetavalt, et strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel tuleb arvesse võtta keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi ja kinnitatud seiremeetmeid. Nimetatud sätte sõnastus ei jäta võimalust Kaebaja poolseks tõlgenduseks, et KSH aruande seisukohad ei ole strateegilise planeerimisdokumendi koostajale ja kehtestajale kohustuslikud. KSH aruanne kujutab endast erialaspetsialistide kavakindla (programmikohase) uurimistöö tulemust, millele annab hinnangu (aruande heakskiitmine) pädev riiklik institutsioon (Keskkonnaamet), kes samuti omab asjakohaseid erialaseid teadmisi. Tegevusloa andja (otsustaja) keskkonnaalaseid eriteadmisi reeglina ei oma. KSH aruande heakskiitmine muudab aruandes toodud seisukohad planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kohustuslikeks ja neid tuleb edasistes menetlustes arvesse võtta. 7.
14. Kolmas isik leiab, et veel üks näide kaebajate poolt kasutatavatest demagoogia võttest on Kaebajate esindaja poolt oma kohtukõne teesides toodud väide, mille kohaselt „Ka käesolevas kohtuasjas on esitatud krüüslit puudutava mõju võimalikkuse osas alternatiivsed eksperthinnangud, kusjuures V. Volke eksperthinnang, sisaldab märkimisväärselt põhjalikumaid viiteid teaduslikele allikatele, samas kui vaidlusalune KSH aruanne tugineb suuresti subjektiivsetele ja kontrollimatutele hinnangutel“. Jällegi räägivad Kaebajad mõjust ning osundavad oma varasematele kavandatava tegevuse mõjust rääkivatele kirjatöödele, jättes tähelepanuta, et antud vaidluse seisukohalt on oluline võimaliku negatiivse mõju välistamine. Kolmas isik leiab, et kaebajate väited on reeglina üldist laadi. Uuringute ebapiisavust ette heites tulnuks kaebajatel sõnastada see, milline oleks välja näinud piisav uuring ning näidata, millistele teaduslikelt põhjendatud käsitlustele tuginedes, on võimalik väita, et kaebajate poolt kirjeldatud põhjalikkusega teostatud uuring oleks andnud KSH aruandes toodust erineva tulemuse. Kaebaja poolt toodud näidetes võimaliku mõju osas esinesid kõige sagedamini väited võimalikust mõjust piirkonnas pesitsevale krüüsli asurkonnale ning piirkonnas talvituvatele aulidele. Puutuvalt viidetesse rajatava terminali võimalikust mõjust talvituvate aulide arvukusele juhtisid KSH eksperdid korduvalt tähelepanu asjaolule, et teaduskirjanduses on üldiselt omaks võetud teadmine, et lindude arvukus sõltub määravas osas tingimustest lindude pesitsusalal, mitte talvitumispiirkonnas. Selleks, et konkreetse linnuliigi arvukuse oluline muutumine oleks seotud talvitumisalaga, peab sellel ala juhtuma reeglina midagi katastroofi laadset. Eksperdid viitasid oma vastuväidetes kaebajatele korduvalt ka sellele, et Eesti enda kogemus näitab, et sadama olemasolu ning Paldiski LNG terminaliga seonduvast kümnetes kordades tihedam laevaliiklus ning sadamata rajamine (sh kaadamistööd) ei ole pikaaegsetele vaatlustulemustele tuginedes avaldanud negatiivset mõju (rääkimata juba olulisest negatiivsest mõjust) talvituvatele aulidele. Konkreetselt viidati Paldiski poolsaare teisel küljel asuvatele Paldiski Põhjasadamale ning Paldiski Lõunasadamale, samuti praamiliiklusele Saaremaa ja mandri vahel. Kolmas isik märgime ja rõhutab, et Paldiski Lõuna- ja Põhjasadamast lähtuv laevaliiklus läbib samuti Natura 2000 Pakri linnuhoiuala. 7.
15. Kolmas isik märgib, et kaebajate esindaja rõhutas kohtuistungil korduvalt, et tegevuse mittelubamiseks piisab üksnes teaduslikult põhjendatud kahtlusest. Kolmanda isiku jaoks on siinkohal küsimus selles, et kuidas ning millisel alusel pidanuks selline teaduslikult põhjendatud kahtlus otsustajal tekkima? Kolmas isik leiab, et vaadeldes aasta, kahe või kolme jooksul LNG planeeringualal talvituvaid aule (mis Eestis on muide jahilinnud), ei saa neist vaatlustest tuleneda kahtlusi (ammugi teaduslikult põhjendatud kahtlusi), et esitada mingit väidet rajatava terminali võimaliku negatiivse mõju kohta talvituvatele lindudele. Küll aga saab suure tõenäosusega (st võimaluseta teaduslikult põhjendatud kahtluse tekkeks), 26 vaadeldes sama piirkonna teiste, tegutsevate, sadamate ümbruses talvituvaid linde, väita et kui kümned laevad kuus ning talvituvate lindude lähipiirkonna mere süvendamine ja kaadamine ning uute kaide rajamine (kasutades sh lõhkamistöid), ei ole talvituvatele lindudele mõju avaldanud, siis ei saa seda teha ka kordades väiksema mõjuga tegevus. Kolmas isik märgib, et vastavalt KSH nõuetele toimub kai rajamine ajal, mil talvituvad linnud on lahkunud. Seega jääb ainsaks talvituvatele lindudele avaldatavaks mõjuks ca kord kuus neist väga aeglasel kiirusel (alla 10 km/h) mööduv ning puhtal kütusel (looduslik gaas) töötav laev. Kolmas isik küsib, et millel võiks siin põhineda kahtlus, et selline mõju on pöördumatult negatiivne. Kolmas isik toob välja, et eksperdid on selle kahtluse hajutamiseks oma vastuses EOÜ-le toonud näited välismaisest teaduskirjandusest selle kohta, et talvituvad aulid on kiirelt kohastunud regulaarse praamiliiklusena ning kasutavad ära laevade sõukruvide poolt tekitatud turbulentsi paremaks toiduhankimiseks. Kolmas isik leiab, et teaduslikult põhjendatud teadmise aluseks on kogemus. Kui suurte kogemustega eksperdi (kelle oskuste ja teadmiste piisavust KSH aruandes toodud järelduste sõnastamiseks pole kahtluse alla pannud ka kaebajad) seisukoht on, et kavandataval tegevusel puudub leevendusmeetmete rakendamisel oluline mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide saavutamisele ning sama näitab ka piirkonnast, kus esineb kavandatavat mõju mitmekordselt ületav mõju, ammutatud kogemus, siis mis saab sel juhul tekitada teaduslikult põhjendatud kahtlust, et selline negatiivne mõju, vaatamata vastupidisele kogemusele, siiski esineb? 7.
16. Sarnase demagoogilisuse astmega on kolmanda isiku arvates ka kaebajate viited EL Kohtu praktikale. Näiteks lahendile C-258/
17. Nimetatud lahendis sedastatakse, et Natura aladel tuleb oluliseks mõjuks lugeda ka ühe prioriteetse elupaigatüübi kahjustamist. Paldiski LNG teemaplaneeringu KSH arunade kohaselt ei toimu aga mitte ühegi elupaigatüübi, liiatigi veel prioriteetse elupaigatüübi, kahjustamist. Kolmas isik leiab, et demagoogiline on ka kaebajate väide, et vaatamata KSH aruandes toodud järeldustele olulise mõju puudumisest, pole selles välistatud negatiivse mõju esinemist Natura ala kaitse-eesmärkidele või terviklikkusele. Kolmas isik seletab et esiteks on erinevalt määratlemata õigusmõistetest „teaduslikult põhjendatud kahtlus“, „negatiivne mõju“ ja „hoiuala terviklikkuse kahjustamine“ mõiste „oluline mõju“ määratletud õigusmõiste ning olulise mõju kriteeriumid on antud seaduses. Vastavalt KeHJS §-le 5 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Seega tähendab olulise mõju puudumine ka negatiivse mõju puudumist ning heita ette seda, et lisaks väitele olulise mõju puudumisest ei esitatud väidet negatiivse mõju välistatutest, on ilmselt pahatahtlik. 7.10 Kolmas isik leiab, et demagoogiline on ka kaebajate on seisukoht, et KSH aruanne tugines linnustiku osas puudulikele lähteandmetele, seda nii krüüslite, aulide kui teiste linnuliikide osas. Kolmas isik selgitab, et kaebajate esindaja Veljo Volke poolt koostatud seirekava kohaselt on vajalikuks peetud üksnes aulide ja krüüslite osas täiendava vaatluse läbiviimist. Vale on ka kaebajate väide, et krüüslite osas on lähteandmetes esinenud puudusi tõendanud ka hilisem uuring (Linnuekspert OÜ uuring krüüslite kohta), mis erinevalt KSH aruande raames tehtud vaatlustest leidis, et krüüslid siiski pesitsevad planeeringuala läheduses Pakri neemel. Kolmas isik toob välja, et KSH aruandes seisab sõnaselgelt, et
18. a. juunis tehtud välitöödega välistati krüüslite pesitsemine Pakrineemel (kinnistu nimetus). Pakrineeme kinnistu asub planeeringualas, Pakri neem jääb teemaplaneeringuala välispiirist, milleks oli määratud terminali võimaliku mõjuala piir, aga ca 2 km kaugusele. 27 7.
19. Kolmas isik märgib, et eksperdid on vastuseks varasematele etteheidetele seoses krüüslite võimalikku häirimisega selgitanud tuginedes sõltumatule teaduskirjandusele ning väga mahukatele sõltumatutele vaatlustele, et ka krüüslite osas on Veljo Volke poolt toodud andmed manipuleerivad. Sõltumatute uuringute (Ronconi jt) kohaselt põhjustas krüüslite lendutõusu lähenemine lindudele ca 260 meetrisele distantsile, samas kui muu häiringu (st lendutõusu mittepõhjustava häiringu) kutsus esile lähenemine distantsile kuni 384 meetrit. Loomulikult esines ka nimetatud distantsist hälbivaid mõjusid, kuid sõltumatute uuringute üldine sedastus kõlas, et kui laevade liikumiskaugus kaldast jääb 600 või enama meetri kaugusele ning laevade liikumiskiirus ei ületa 25 km/h, siis väheneb krüüslite lendutõusmist põhjustav häiring 10%-ni laevade möödumiskordadest, mis teadlaste arvates on optimaalne lahendus. Uuringu kohaselt olid lindudele kõige häirivamad hoopis kalda lähedal sõitvad väikesed ning kiired paadid. Samuti sedastab uuring, et veesõiduki liikumiskiiruse piiramine on lihtne ning tõhus vahend lindude häirimise oluliseks vähendamiseks. Kolmanda isiku arvates on ilmne, et arvestades LNG terminali kavandatava laevaliikluse tihedust ning KSH aruande nõuet, et laevade liikumiskaugus kaldast peaks pesitsusajal olema vähemalt 1 km, samuti asjaolu, et LNG- transportivad laevad liiguvad sadama läheduses kiirusega, mis jääb ca kümme korda uuringus nimetatule alla, on KSH ekspertide järelduste põhistatus olulise mõju puudumisest tõestatud ka sõltumatute uuringutega. 7.
20. Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kolmas isik, et ükski kaebaja poolt esitatud väidetest ei anna alust Paldiski Linnavolikogu 27.09.2012 otsuse nr 51 kehtetuks tunnistamiseks. 7.
21. Kolmas isik ei esitanud kohtule taotlust kantud menetluskulude väljamõismiseks. KESKKONNAAMETI SEISUKOHAD
22. Keskkonnaamet on teemaplaneeringu menetluses osalenud planeerimisseaduse (edaspidi

) § 17 lg 2 p 2 ja 3 alusel planeeringu kooskõlastajana ja looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 14 lg 1 p 5 ja § 21 lg 1 alusel kaitseala valitsejana, kelle nõusolek on vajalik planeeringu kehtestamiseks, sest planeeringuala jääb merealal Pakri hoiuala ja maismaal osaliselt Pakri maastikukaitseala koosseisu ning Pakri hoiuala ja Pakri maastikukaitseala kuuluvad tervikuna ka Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalade nimistusse. Keskkonnaamet oli ka teemaplaneeringu menetluses läbi viidud keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) järelevalvaja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 38 lg 1 alusel. Keskkonnaamet osales menetluses kaasatud haldusorganina. 8.

1. Keskkonnaamet leiab oma arvamustes kõigepealt, et ei ole vaidlust, et maismaal paikneb planeeringuala osaliselt, Leetse astangu (edaspidi klint) ulatuses (mis läbib Pakrineeme kinnistut kitsa ribana) Pakri maastikukaitseala piiranguvööndis, kus tegevust reguleerib Vabariigi Valitsuse 05.05.1998 määrus nr 97 „Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi Pakri kaitse-eeskiri). Pakri kaitse-eeskirja punkt 1 kohaselt on Pakri maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on võetud kaitse alla haruldaste ja teadusliku väärtusega geoloogiliste objektide (aluspõhjakivimite paljandid, rannavallid, rändrahnud) ning eluslooduse koosluste kaitseks. Pakri kaitse-eeskirja p 10 alapunkt 4 kohaselt on Pakri maastikukaitsealal kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud kehtestada detail- ja üldplaneeringut ning alapunkt 9 kohaselt püstitada uusi ehitisi, seega ei kehti maastikukaitsealal absoluutne ehituskeeld vaid igakordne ehitustegevuseks nõusoleku andmine on Keskkonnaameti otsustada. 28 Keskkonnaamet selgitab, et osal planeeringualast, eelkõige klindiesisel alal ja kitsamal klindipealsel alal, on registreeritud II ja III kategooria taimeliikide kasvukohad. Klindiesisel alal on registreeritud III kategooria kaitsealuste liblikaliikide elupaik. Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 55 lg 7 kohaselt on I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, keelatud. Tahtlikuks kahjustamiseks ei loeta käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud tegevuskava meetmete elluviimist. Sama paragrahv lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. LKS § 58 lg 5 kohaselt tohib kaitsealuse liigi isendit loodusest eemaldada Keskkonnaameti loa alusel ümberasustamise eesmärgil üksnes siis, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit. Seega ei tähenda II ja III kaitsekategooria liikide olemasolu planeeringualal (jäävad osaliselt ka väljapoole kavandatavat ehitusala) absoluutset ehituskeeldu ning planeeringu kehtestamise keeldu. 8.
2. Keskkonnaamet selgitab, et planeeringuala mereala paikneb Pakri hoiualal. Pakri hoiuala on võetud kaitse alla Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrusega “Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas.“ Nimetatud määruse punktis 12 on esitatud Pakri hoiuala kaitseeesmärgid. Pakri hoiuala ja Pakri maastikukaitseala kuuluvad tervikuna Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalade nimistusse. LKS § 32 lg 2 kohaselt on keelatud hoiualal nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Natura 2000 ala kaitse-eesmärk on sätestatud LKS §-s
3. Keskkonnaamet on seisukohal, et hoiualadel ja Natura 2000 aladel ei ole sätestatud absoluutseid tegevuspiiranguid, vaid soovi korral tuleb läbi viia tegevuste hindamised ja seejärel otsustada tegevuste lubatavus lähtudes ala kaitse-eesmärkidest. Planeeringualal kavandatavate tegevuse mõju sh. Pakri maastikukaitse alale, Natura 2000 alale, Pakri hoiualale ja kaitstavatele liikidele on hinnatud planeerimismenetluse käigus läbi viidud teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) menetluses. 8.
4. LKS § 14 lg 1 nimetatud tegevustele (sh üldplaneeringu kehtestamiseks) nõusoleku andmine kaitsealal ja hoiualal on Keskkonnaameti poolt kaalutlusõiguse alusel teostatav otsustus. Nõusoleku (kooskõlastuse) andmise või mitteandmise tingimuseks see, kas konkreetne tegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist ja kaitstava loodusobjekti seisundit või mitte. Pakri kaitse-eeskiri ega Pakri hoiuala kaitseeesmärk, samuti kuulumine Natura 2000 võrgustikku ei tähenda automaatselt kõigi tegevuste keeldu, see ei ole olnud seadusandja mõte. Kaitseala valitseja on seda printsiipi ka otsust tehes järginud, sest vastasel korral ei oleks ta asunud teostama diskretsiooni kas soovitud kujul on võimalik teemaplaneering kehtestada. Keskkonnaamet on leidnud, et teatud tingimustel on teemaplaneeringu kehtestamine osaliselt hoiualal ja maastikukaitsealal asuval planeeringualal lubatav. Samas on Keskkonnaamet juhtinud ka korduvalt tähelepanu asjaoludele, mis võivad teemaplaneeringu elluviimist takistada. Ei ole vaidlust, et LKS § 14 lg 1 p 8 kohaselt kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitatava loodusobjekti valitseja Keskkonnaameti nõusolekuta anda ehitusluba. Sadamakai rajamiseks on vajalik saada vee erikasutusluba jne. Keskkonnaamet on seisukohal, et alles siis, kui teemaplaneeringu alusel viiakse ettenähtud korras läbi järgnevad oluliselt suurema täpsusastmega menetlused, on võimalik lõplikult otsustada ehitusõigusega seonduv. 8.
5. Keskkonnaamet juhib tähelepanu sellele, et teemaplaneeringu menetlus on kestnud pikka aega ja esmast planeeringulahendust on tulenevalt eelkõige looduskaitselistest kaalutlustest oluliselt muudetud. Võrreldes esialgse planeeringulahendusega, millele Keskkonnaamet 08.04.2011 kirjaga nr HJR 6-5/11/30779-15 kooskõlastust ei andnud, on planeeringulahendust 29 enne tingimuslikku kooskõlastamist oluliselt muudetud. Uues lahenduses on näiteks sadama ala näidatud kahe eraldi tingmärgiga ja planeeritav mahutipark, mis oli esmases planeeringulahenduses näidatud klindi esisele alale, on toodud uues laheduses klindi peale, kuhu kavandatakse tootmismaa juhtotstarbe määramist. 8.
6. Keskkonnaamet märgib, et ta on kooskõlastanud Teemaplaneeringu

§ 17

lg 2 p 2 ja 3 alusel ja andnud kaitseala valitsejana nõusoleku planeeringu kehtestamiseks edaspidi LKS § 14 lg 1 p 5 alusel tingimuslikult 19.12.2011 kirjaga nr HJR 6-5/11/

1. Nii LKS § 14 lg 3 kui ka haldusmenetluse seadus võimaldavad seada kooskõlastamisel/nõusoleku andmisel tingimusi, mille täitmisel loetakse kooskõlastus/nõusolek antuks. Nimetatud kirjas seati järgmised tingimused, mille (mitte)täitmise osas on kaebajal tekkinud ekslik arusaam: punktis 2.1.2 „Klindi esisel maa-alal ei määrata kogu planeeringuala ulatuses sadama maa, sh ehitusõiguseta sadama maa juhtotstarvet. Sadamaala juhtotstarve määratakse vaid vahetult sadama funktsiooni täitva maa-ala osas, sadama juurdepääsutee ning trasside osas, muus osa peab maakasutuse juhtfunktsioon jääma kas haljasalamaaks või kaitsealuseks maaks“; ning punktis 2.1.3 „Planeeringus arvestatakse looduskaitseseadusest tulenevaid liigikaitselisi nõudeid ja KSH aruande tulemusi“. Selle Keskkonnaameti poolt planeerimismenetluses tehtud menetlustoimingu õigusvastaseks tunnistamiseks kaebajad taotlust esitatud ei ole. 8.
2. Keskkonnaamet leiab, et ei ole vaidlust, et Keskkonnaameti 19.12.2011 kirja punktis 2.1.
3. ja 2.1.
4. esitatud tingimusi ei täidetud planeeringu vastuvõtmise ajaks ja Keskkonnaamet 18.01.2012 kirjaga nr HJR 6-5/12/30779-26 juhtis Paldiski Linnavalitsuse tähelepanu asjaolule, et nimetatud kooskõlastuse andmise tingimused on täitmata. Nimetatud kirjas on kohalikul omavalitsusel palutud teemaplaneering viia kooskõlla Keskkonnaameti 19.12.2011 kirja punktis 2.1.
5. ja 2.1.3 seatud tingimustega. Samuti on tingimuste täitmise vajadust selgitatud Paldiski Linnavalitsusele Keskkonnaameti 27.02.2012 kirjas nr HJR 65/12/30779-
6. Eeltoodud kirjades asus Keskkonnaamet seisukohale, et Paldiski Linnavalitsus, võttes vastu planeeringu, millesse olid sisse viimata kooskõlastamisel esitatud tingimused, võib olla rikkunud planeerimisseadusest tulenevaid menetlussätteid. Planeerimisseaduse võimalikule rikkumisele viidati ka Harju Maavalitsusele saadetud 28.08.2012 e-kirjas, milles märgiti, et Keskkonnaameti 19.12.2011 kirjas punktis 1.2.
7. seatud tingimust ei olnud täidetud planeeringu vastuvõtmise ajaks, samuti viidati, et Keskkonnaameti hinnangul on rikutud olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku planeeringu koostamise norme. Eeltoodut arvestades on Harju Maavalitsus 14.09.2012 kirja nr 12-4/3534 punktis 2 märkinud õigesti, et Keskkonnaamet informeeris Maavalitsust 28.08.2012 e-kirjas, et jääb 18.01.2012 kirjas nr 6-5/12/30779-26 toodud teemaplaneeringu menetluse õiguspärasust puudutavate vastuväidete juurde. Samas on Harju Maavalitsus oma 14.09.2012 kirja nr 12-4/3534 punktis 2.
8. märkinud, et teemaplaneeringusse on pärast planeeringu vastuvõtmist ja avalikku väljapanekut sisse viidud mitmeid täiendusi, sealhulgas on klindiesisel planeeringualal vähendatud sadama maa (LS) ja ehitusõiguseta sadama maa (LS)* maakasutuse juhtotstarvet ning nende arvelt suurendanud loodusliku haljasmaa (HL) maakasutuse juhtotstarvet. Kirja punktis 2.
9. on märgitud, et teemaplaneeringut on pärast avalikku väljapanekut täiendatud vastavalt Keskkonnaameti märkustele. Seega ei saa olla vaidlust, et Keskkonnaameti 19.12.2011 kirjas seatud tingimused on täidetud enne planeeringu kehtestamist. Keskkonnaamet on eeltoodut kinnitanud nii oma arvamustes kohtule, kui ka kohtuistungil. Seega ei ole Paldiski Linnavolikogu 27.09.2012 otsuse tühistamine põhjendusel, et Teemaplaneeringu kehtestamiseks puudus Keskkonnaameti kooskõlastus, põhjendatud ja võimalik. 30 8.
10. LKS § 14 lg 1 nimetatud tegevustele (sh üldplaneeringu kehtestamiseks) nõusoleku andmine kaitsealal ja hoiualal on Keskkonnaameti poolt kaalutlusõiguse alusel teostatav otsustus. Nõusoleku (kooskõlastuse) andmise või mitteandmise tingimuseks see, kas konkreetne tegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist ja kaitstava loodusobjekti seisundit või mitte. Pakri kaitse-eeskiri ega Pakri hoiuala kaitsereziim, samuti kuulumine Natura 2000 võrgustikku ei tähenda automaatselt kõigi tegevuste keeldu, see ei ole olnud seadusandja mõte. Kaitseala valitseja on seda printsiipi ka otsust tehes järginud, sest vastasel korral ei oleks ta asunud teostama diskretsiooni kas soovitud kujul on võimalik Teemaplaneering kehtestada. Keskkonnaamet on leidnud, et esitatud 19.12.2011 kirjas esitatud tingimustel on Teemaplaneeringu kehtestamine osaliselt hoiualal ja maastikukaitsealal asuval planeeringualal lubatav. Samas on Keskkonnaamet juhtinud ka 19.12.2011 kirjas tähelepanu asjaoludele, mis võivad Teemaplaneeringu elluviimist takistada. Ei ole vaidlust, et LKS § 14 lg 1 p 8 kohaselt kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitatava loodusobjekti valitseja Keskkonnaameti nõusolekuta anda ehitusluba. Sadamakai rajamiseks on vajalik saada vee erikasutusluba jne. Teemaplaneeringu alusel viiakse läbi järgnevad oluliselt suurema täpsusastmega menetlused, mille tulemusel on võimalik lõplikult otsustada ehitusõigusega seonduv. 8.
11. Planeerimismenetluse käigus on läbi viidud Teemaplaneeringu KSH menetlus vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS) ja valminud on KSH aruanne. KSH aruande sisu määrab KeHJS § 40 ja KSH programm. Keskkonnaamet on 19.07.2012 kirjaga nr HJR 6-8/12/30779-47 (edaspidi Keskkonnaameti 19.07.2012 otsus) antud KSH heakskiitmise otsuses tuvastanud, et KSH aruanne vastab 19.05.2010 kirjaga nr HJR 6-8/6273-11 heakskiidetud KSH programmile ning sisaldab KeHJS § 40 lg-s 4 nõutud teavet, mis on otsustamiseks piisav. Kaebajad leiavad, et KSH aruande kvaliteedis olid puudused, mistõttu ei oleks Keskkonnaamet pidanud KSH aruannet heaks kiitma. Samas ei ole kaebajad taotlenud Keskkonnaameti 19.07.2012 otsustuse õigusvastaseks tunnistamist. Kaebajad on esitanud küll teavet, mis peaks tõendama KSH aruande puudulikkust, kuid ei ole esitatud KSH aruandega samaväärset ekspertarvamust, mis lükkaks ümber KSH aruandes järeldatu. Keskkonnaameti hinnangul kinnitavad ka hilisemad tehtud erinevad uuringud (esitatud kohtule vastustaja poolt), et KSH aruandes ei ole tehtud vigu, mille tõttu oleks Keskkonnaamet pidanud jätma KSH aruande heaks kiitmata. Keskkonnaamet on halduskohtule esitatud arvamustes selgitanud, et heaks kiidetud KSH aruandes on nõutud tasemel selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Nagu teemaplaneeringu menetlus oli ka KSH menetlus (ülevaade Keskkonnaameti 19.07.2012 otsuses) pikaajaline ja KSH aruannet täiendati (sh ka lähtudes vastavatest Keskkonnaameti poolsetest märkustest) pidevalt. Kaebajad on kaebuses KSH aruande väidetavat puudulikkust põhjendanud eelkõige KSH menetluse käigus esitatud pretensioonidega aruande suhtes nii Keskkonnaameti poolt kui ka Kaebajate endi poolt esitatud kirjadega KSH aruande nö vahevariantidele, mitte heakskiidetud KSH aruande lõppvariandile. Lõplik KSH aruanne, mis kiideti Keskkonnaameti poolt heaks, on heakskiitmiseks esitatud kujul valminud 06.07.2012 (05.07.2012 on Keskkonnaamet tagastanud KSH aruande täienduste sisseviimiseks Osaühingule E-Konsult ja 06.07.2012 on KSH aruanne esitatud Keskkonnaametile heakskiitmiseks). Aruanne on heakskiidetud 19.07.
12. Asjaolust, et KSH aruannet on korduvalt täiendatud ja aruande varasematele versioonidele on enne heakskiitmist esitatud ka pretensioone, ei saa teha järeldust, et heaks kiidetud KSH aruanne ei vasta aruandele esitatavatele nõuetele. Keskkonnaametile 08.07.2012 heakskiitmiseks esitatud KSH aruanne 31 vastas sellisele tasemele, et see oli võimalik Keskkonnaameti 19.07.2012 otsusega heaks kiita. Keskkonnaameti hinnangul ei ole kaebajad esitanud põhjendatud ja asjakohaseid tõendeid, mis seaks kahtluse alla heakskiidetud KSH aruande lõppjäreldused ja Keskkonnaamet ei nõustu kaebaja etteheidetega, et KSH aruanne oli puudulik. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13. Kohus leiab, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
14. Kohus põhjendab oma otsust järgnevaga. 10.
15. Vastustaja ja kolmas isik seadsid oma seisukohtades kahtluse alla kaebajate kaebeõiguse ja selle ulatuse. Kaebajad tuginevad oma kaebeõiguse põhjendamisel nii HKMS § 292 lg 1 toodud valitsusvälise keskkonnaorganisatsiooni keskkonnakaitse valdkonnas kehtestatud haldusakti või toimingu vaidlustamise õigusele ning

§ 26lg 1 toodud nn.

populaarkaebuse esitamise õigusele. Kohus märgib, et käesoleval juhul loeb kohus kaebuse lisadena esitatud SA Eestimaa Looduse Fondi ja MTÜ Eesti Orintoloogiaühing põhikirjade (I tl 140-141 pp 1.3 ja 1.4 ja 142-144 pp 2.2.5 ja 2.2.6.) alusel tuvastatuks, et kaebajate näol on tegemist keskkonnakaitse valdkonnas tegutsevate organisatsioonidega ehk organisatsioonidega, kelle põhjendatud huvi või õiguste rikkumist eeldatakse keskkonnakaitse valdkonnas kehtestatud haldusakti või sooritatud toimingu vaidlustamisel. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et kaebajate poolt vaidlustatud haldusakt on seotud kaebajate keskkonnakaitseliste eesmärkidega. Kohus leiab, et kaebeõigus on kaebajatel ka tulenevalt

§ 26

lg 1, kuna nad seavad kahtluse alla vaidlustatava haldusakti ja selle vastuvõtmise menetluse seaduspärasuse ja nii kaitstakse avalikke huve, mis seisnevad seaduslikkuse põhimõtte järgimises haldusmenetluses. Kohus nõustub kaebajatega, et käesoleval juhul on kaebajate poolt välja toodud ja väidetavalt rikutud menetlusnormide eesmärgiks muuhulgas aidata välja selgitada olulise ruumilise mõjuga objektidele sobivaim asukoht, sh looduskaitselisest aspektist. Kohus leiab, et vaidlustatud haldusakt – teemaplaneering – on tulenevalt selle sisust seotud kaebajate tegevuse keskkonnakaitseliste eesmärkidega. Nimetatud teemaplaneeringuga nähakse ette olulise ruumilise mõjuga objekti (

§ 292

lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 15.07.2003 määrus nr 198 “Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekiri“) – LNG terminali – ehitamisvõimalus Pakri poolsaarele Natura 2000 võrgustiku alale. Seetõttu on kaebajatel kaebeõigus ka selles osas. 10.2. Käesoleva vaidluse puhul on üheks peamiseks menetlusosaliste vahel erimeelsusi põhjustanud küsimuseks olnud KSH aruande olemus ja selle heakskiitmise õiguslik tähendus ning eriti seoses planeerimismenetlusega. Kohtud on nähtuvalt menetlusosaliste poolt välja toodud erinevate kohtuastmete kohtupraktikast (haldusasjades nr. 3-11-1461, 3-09-930 ja 307-1306) leidnud, et tegemist on kas menetlustoiminguga või eelhaldusa