1-05-1752\2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. jaanuaril 2006.a. 1/1-802/05/06 Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisop vaatas läbi Tallinnas Tartu mnt.85 käskmenetluse korras kriminaalasja materjalid Mati Kiini süüdistuses KarS § 418 lg 1 järgi. Süüdistatav M a t i KIIN - isikukood XXXXXXX, algharidusega, pensionär, elukoht: XXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud rahatrahvidega, trahvid tasutud; tõkendit kohaldatud ei ole. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. M. Kiin 2005.a. oktoobrikuu alguses Harjumaal Viimsi vallas leidis prügihunnikust jahipüssi IŽ-56-3 (Belka-3) nr. H 9019, mis on eksperdi arvamuse kohaselt laskekõlbulik tulirelv, ja tulirelva laskemoona ehk neli padrunit. Relvaluba omamata võttis M. Kiin leitud relva ja padrunid oma valdusse. Ühel korral tulistas ta jahipüssist. Relva ja laskemoona hoidis ta oma autos Nissan Bluebird (regis trimärgiga 011 AMH), sõitis nendega Tallinnas ja Harjumaal kuni 03.11.2005.a., mil politseitöötajad Maardu linnas need tema ebaseaduslikust valdusest ära võtsid. Tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega (omandamine, kasutamine, hoidmine, vedu) pani M. Kiin toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu järeldused. Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine KarS § 418 lg 1 järgi. Toimikus olevate kirjalike tõenditega, eelkõige vaatlusprotokolliga (tl.3-5), konstaabli ettekandega (tl.6), eksperdi T. Uukkivi arvamusega (tl.13-14), aga ka kahtlustatava enda ütlustega eeluurimisel (tl. 18-19) on tõendatud M. Kiini süü selle kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata. Samuti nõustub kohus prokuröri taotletud karistuse määraga, s.o. rahaline karistus 60 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast (50 krooni) on 3000 krooni. Rahalist karistust KarS § 44 lg 1 alusel võib kohus kuriteo eest mõista 30 kuni 500 päevamäära. Karistust sanktsiooni alammäära lähedal on võimalik M. Kiinile mõista seetõttu, et oma süüd on ta tunnistanud ning puhtsüdamlikult kahetsenud, mida kohus loeb karistust kergendavaks asjaoluks. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. M. Kiin on varem kriminaalkorras karistamata. Liiklusalaste väärtegude eest talle mõistetud rahatrahvid on tasutud. Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele. KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 254, kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada M a t i K I I N KarS § 418 lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 60 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni on 3000 ( kolm tuhat) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 4100064939).
3. Välja mõista Mati Kiinilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ja ekspertiisitasu 1 225 (üks tuhat kakssada kakskümmend viis) krooni. Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. Kohtunik