1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja süüdistatava süü ei ole suur ning ta on heastanud kuriteoga tekitatud kahju ja võtnud endale kohutuse tasuda kulud ning menetluse jätkamiseks puudub avalik huvi, võib prokurör süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus lõpetaks kriminaalmenetluse.
2 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korras võib kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohutused määratud tähtajaks: tasuda menetluskulud, maksta kindel summa riigituludesse või teha 10-240 tundi ÜKT. Kohustuse täitmise tähtaeg ei saa ületada kuut kuud (
3).. Kohustuste mittetäitmise juhul uuendab kohus prokuröri taotlusel menetluse määrusega (
6). Kohus tutvunud kriminaalasja materjalidega, leidis, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu. Süüdistatava süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kahju on hüvitatud, tsiviilhagi ei ole. Lisaks on XXX võtnud endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud 3796,65 krooni 6 kuu jooksul, ning teha üldkasulikku tööd 80 tunni ulatuses 6 kuu jooksul. Eeltoodu alusel ja juhindudes
S § 209 lg 2 p 1 järgi avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Kohustada XXX tegema 80 tundi üldkasulikku tööd, määrates XXX Viru Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt KarS § 75 lg 1 määrata XXX kontrollnõuded:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.