1-05-1666\2

1 Kriminaalasi 1-05-1666 Kohtla-Järvel, 19.01.2006 KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohus koosseisus kohtunik Inna Kirsipuu, sekretäri Riina Saaretalu juuresolekul, prokuröri abi Natalja Firsova, kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, tõlgi Leonora Nõmmiku osavõtul arutas avalikul kokkuleppemenetluse korras kriminaalasja 1-05-1666 kohtuistungil I.Z. süüdistuses KarS § 169 järgi Kohus tuvastas: Antud kriminaalmenetlust on alustatud 15.03.2005 KarS § 169 tunnustel ja xxx süüdistatakse selles, et ta hoidub kuritahtlikult kõrvale elatusraha, mis on Ida-Viru Maakohtu 12.03.2003 kohtuotsusega mõistetud välja xxx kasuks lapse xxx, sündinud 16.02.2002, ülalpidamiseks maksmisest. Seisuga 01.10.2005 on elatusraha võlgnevus 20725 krooni. Seega xxx pani toime kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, s.o KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav, kaitsja ja prokurör jäid kohtulikul arutamisel kokkuleppe juurde. Kohtunik küsitles süüdistatavat talle esitatud süüdistuse kohta. 2 Tutvunud toimikuga, tekkisid kohtul kahtlused KrMS § 306 mõttes. Nimelt, kahtleb kohus selles, kas xxx on toime pannud teo, mis tuleks kvalifitseerida KarS § 169 alusel. KarS § 169 näeb ette vastutuse vanema kuritahtliku kõrvale hoidumise eest oma …lapsele… kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Lähtudes KarS § 169 dispositsioonist, peab olema tõendatud, et esiteks, kohus on xxx välja mõistnud tema lapsele igakuise elatusraha ( selle kohta on toimikusse lisatud vastav kohtuotsus); teiseks, xxx hoidub selle kohustuse täitmisest kõrvale, kusjuures süüdistuses peab olema näidatud konkreetsed teod, kuidas xxx hoidub kohustuse täitmisest kõrvale; ning kolmandaks, kõrvalehoidumine peab olema kuritahtlik. Süüdistuses on märgitud üksnes seda, et xxx hoidub kuritahtlikult kõrvale elatusraha, mis on Ida-Viru Maakohtu 12.03.2003 kohtuotsusega mõistetud välja xxx kasuks lapse xxx ülalpidamiseks. Võlgnevus seisuga 01.10.2005 on 20725 krooni. Ei ole aru saadav, millal algas kuritegu, millised on selle teo toimepanemise ajavahemikud. Kas xxx jättis elatuse maksmata alates 12.03.2003 kuni 01.10.2005 või vahepeal on ta siiski täitnud talle pandud ülalpidamiskohutuse. Kannatanu avaldusest nähtub, et elatis on maksmata alates juunist 2003 ( lk. 2). Kuid toimiku leheküljel 31 on märge, et elatis on kinni peetud kuni 31.07.2003. Süüdistuses on jäetud täielikult mainimata, millised konkreetsed teod on xxx poolt toime pandud. Kas ta on varjanud oma töökohta, millal ja kus ta selle toime pani, kas ta on varjanud mingeid täiendavaid sissetulekuid, millal ja mis asjaoludel, kas ta on jätkuvalt loobunud pakutud töökohast, vaatamata sellele, et töökoht oli enam-vähem sobilik? Kas tal on vara, mille arvel võiks ta täita oma ülalpidamiskohustust, tema aga varjab seda vara. Kohus leiab, et süüdistus on täiesti konkretiseerimata. Süüdistuses on jäetud absoluutselt mainimata, milles seisnes kõrvalehoidumise ( kui see on olemas) kuritahtlikkus. Kohus märgib, et võlgnevuse olemasolu ei ole iseenesest kuritegu, sest see võib tekkida ka muul viisil, mitte aga kuritegeliku tegevuse kaudu, ning isiku tahtest olenemata põhjustel. 3 Kohus leiab, et uurimisasutuse ja prokuröri poolt peavad olema kontrollitud vähemalt need asjaolud, millele osutab kannatanu xxx oma avalduses lk. 2, et xxx töötas xxx ja ei maksnud elatist, tal olid ka täiendavad sissetulekud, mida ta varjas, ning ta ostis xxx asuva korteri. Kohus, tutvunud toimikuga, märgib, et ühtki sellistest asjaoludest polnud kontrollitud uurimise käigus. Uurimise käigus tuleb välja selgitada, kas xxx varjas oma töökohta xxx, kas elatis xxx töökohalt jäid maksmata tema kuritahtliku käitumise tõttu, või sealne palk on nii madal, et seadus ei luba teha sellisest palgast mingeid mahaarvamisi (Palgaseaduse § 36 lg. 3 sätestab, et võlgniku arvele peab jääma pärast kõiki mahaarvamisi summa, mis vastab 80%-le palga alammäärast). Uurimisasutus peab tegema pingutusi, et tuvastada, kas xxx oli täiendav töökoht ( kannatanu avaldas, et see töökoht on kuskil Jõhvis ühes firmas, mis tegeleb uste ja akende valmistamise ja paigaldamisega). Kohus leiab, et see asjaolu on tuvastatav, kuna neid ettevõtteid ei ole nii palju. Samuti jäi kontrollimata korteri soetamine. Toimikus on üksnes kinnitusregistri tõend, et xxx ei ole kinnistuid. See ei välista aga, et xxx võiksid olla sissetulekud, mida ta kulutas korteri soetamiseks. See asjaolu samuti peab olema kontrollitud. Pärast asjaolude kontrollimist tuleb otsustada, kas on võimalik esitada xxx konkreetne süüdistus. Kohus on arvamusel, et xxx esitatud süüdistuse põhjal ei saa teda süüdi tunnistada ega karistada. Kohtunik tutvus kriminaalasjaga ja küsitles süüdistatavat kohtuistungil. Nende andmete põhjal leiab kohtunik, et juhul, kui prokuröril õnnestub esitada xxx konkreetne süüdistus, siis peaks talle nõutav karistus olema märksa rangem ja võib olla seotud isegi šokivangistusega ehk lühiajalise reaalse vangistusega. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka võimalust mõjutada isikut hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest. Küsitlus näitas, et süüdistatav ei teinud senini enda jaoks mingeid positiivseid järeldusi. Olles terve ja noor mees, kelle perre on sündinud teine laps, ei asunud ta senini tööle ega asunud kustutama tekkinud võlgnevust. Vastupidi, vahetult enne kokkuleppemenetluse kohaldamist lahkus ta töölt xxx, jättes maksmata kohtuotsusega mõistetud elatise. Kohus leiab, et kokkuleppemenetlusest tuleb keelduda ning tagastada kriminaalasi prokuratuurile. 4 Juhindudes KrMS § 248 lg. 1 p. 2, kohus M Ä Ä R A S: Keelduda kokkuleppemenetlusest kriminaalasjas 1-05-1666