KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 13. jaanuaril 2006.a. 1-05-1433 Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Vilja Liigi juuresolekul, prokuröri Aleksander Tšitšerovi ja kaitsja Veljo Vi

§ 329järgi.

Süüdistatav S a n d e r PITK - isikukood XXXXXX, haridus 7 klassi, töötab juhutöödel, elukoht: XXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud : 1) 10.12.1996.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi – 3 a 6 k vangistust 3-aastase katseajaga; 2) 06.11.1997.a. Järva Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi – 2 a 6 k; lõplik karistus 4 aastat 3 kuud vangistust; 3) 03.05.2001.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi – 1 a vangistust, mis loeti kaetuks eelmise karistusega; Harju Maakohtu määrusega 27.11.2001.a. vabastatud tingimisi enne tähtaega; 4) 25.11.2003.a. Järva Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi – 4 kuud vangistust ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks (vabanes 25.03.04.a.); korduvalt karistatud väärtegude eest rahatrahvidega ja arestiga; tõkend – elukohast lahkumise keeld. Süüdistus . S. Pitk isikuna, keda 25.11.2003.a. Järva Maakohtu otsusega mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundi karistati 4-kuulise vangistusega, taas

1. septembril 2004.a. kella 15.58 ajal Harjumaal Kose vallas Ravila-Palvere tee 1.kilomeetril suunaga Palvere poole juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Mitsubishi Lancer registrimärgiga 854 RAB;
2. juunil 2005.a. kell 12.45 Viljandimaal Abja-Paluojal juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Ford Escort registrimärgiga 298 ALJ;
3. augustil 2005.a. kell 12.30 Harjumaal Kose vallas Kehra maanteel juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Ford Escort (298 ALJ);
4. septembril 2005.a. kell 19.45 Tartu linnas Riia tänav maja nr. 2 juures juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Ford Escort (298 ALJ);
5. oktoobril 2005.a. kell 21.15 Harjumaal Rae vallas Tallinna ringteel juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Ford Escort (298 ALJ);
6. oktoobril 2005.a. kella 10.10 ajal Harjumaal Kose vallas Tallinn- Tartu maanteel juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Ford Escort (298 ALJ);
7. oktoobril 2005.a. kella 00.20 ajal Harjumaal Kose vallas Liiva külas juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Ford Escort (298 ALJ) Nende tegudega pani S. Pitk toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. S. Pitk isikuna, keda 25.11.2003.a. Järva Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi karistati ka lisakaristusega, s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks , hoidis teadlikult kõrvale talle kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest sellega, et 16.09.2004.a. kella 15.58 ajal juhtis Kose vallas mootorsõidukit Mitsubishi Lancer; 04.06.05.a. juhtis AbjaPaluojas mootorsõidukit Ford Escort; sama mootorsõidukit juhtis ta veel 13.08.05.a. Kose vallas; 28.09.05.a. Tartu linnas; 21.10.05.a. Kose vallas ja Rae vallas ; 26.10.05.a. Kose vallas ning pani sellega toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav S. Pitk tunnistas end kohtuistungil süüdi kõigis talle süüks arvatud kuriteo episoodides, kahetses toimepandut ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja adv. V. Viilol pidas süüdistus t põhjendatuks ning leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. S. Pitka süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil täielikku tõendamist leidnud väärteoprotokollide ja alkoholijoobe tuvastamise protokollidega (tl.8, 9; 24, 25; 30, 31; 40, 54, 55; 145, 146; 153, 154), ärakirjaga Järva Maakohtu otsusest 25.11.2003.a. (tl.6-7); tunnistajate T.-E. Müüteri, Aivar Kikkase; Pilleriin Rajasalu, Kalmer Mägi, Tarmo Loimi, Erki Pärmi ja Tõnis Artla ütlustega eeluurimisel (tl.1112; 13-14; 33-34; 41-42; 43-44; 57; 157-158), samuti kahtlustatava S. Pitka enda korduvate ütlustega eeluurimisel. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud S. Pitka käitumine, tema süü on tõendamist leidnud ning süüdi tuleb ta tunnistada KarS §

§ 329järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus S. Pitka süüst. Pärast karistamist mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning mõistetud karistuse ärakandmist on S.Pitk mitte ühel korral, vaid koguni seitsmel korral uuesti toime pannud samalaadse teo, s.o. juhtinud alkoholijoobes mootorsõidukit ning seda ajal, kui jõustunud kohtuotsuse alusel oli temalt juhtimisõigus ära võetud. Tema käitumine on olnud ohtlik kaasliiklejatele nii Harjumaal Viljandimaal, Tartumaal. Ta on ühes episoodis taotlenud eelnevalt nii kokkuleppemenetlust kui lühimenetlust, siis sellest kohtuistungil loobunud ning järjekindlalt toime pannud üha uusi ja uusi kuriteoepisoode. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus S. Pitka süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ega pea võimalikuks karistada teda rahalise karistusega. Suurtes summades väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on tal siiani tasumata. Samuti ei pea kohus võimalikuks ega otstarbekaks karistada teda vangistusega tingimisi tema süü suurust arvesse võttes. Põhjendatud on lisakaristuse kohaldamine KarS § 50 lg 1 alusel ning see peab olema kindlasti suurem sanktsiooni keskmisest määrast. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ehk vangistust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud; s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1, 5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 237-238, 311- 313, 315 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada S a n d e r PITK KarS §

§ 329järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra (s.o. 8 kuud) ning ärakandmisele kuulub vangistus 1 (üks) aasta) 4 (neli) kuud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada, S. Pitk kohtusaalist vahi alla võtta ning vangistuse alguseks lugeda

1. jaanuar 2006.a. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 alusel ära võtta S. Pitkalt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks .
2. Välja mõista S. Pitkalt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777), s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ja kaitsetasu 3 262,70 kr ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks krooni ja 70 senti). Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtusse Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik