1 Ärakiri LÄÄNE-VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-94/05 Otsuse kuupäev 23.12.2005 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi V U’i väärteoasi

§ 7419

järgi Vaidlustatud lahend Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Jüri Linaski 05.10.2005 otsus väärteoasjas nr: 2590,05,005636 Kaebuse esitaja menetlusalune isik V U Asja läbivaatamise kuupäev 16.12.2005 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik V U, tema kaitsja M V ja kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast A J Resolutsioon V U’i kaebus rahuldada. Tühistada Ida Politseiprefektuuri (registrikood 70006748, Rahu 27 Jõhvi) Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Jüri Linaski 05.10.2005 otsus väärteoasjas nr: 2590,05,005636, millega karistati V U’it (isikukoodxxxxx, elukoht xxxxxxx)

§ 7419alusel rahatrahviga 170 trahviühiku ulatuses, s.o.

10 200 krooni, karistuse mõistmise osas ja teha uus otsus. Mõista V U’ile

§ 7419alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o.

6000 krooni. Mõistetud rahatrahvist tasuda igakuuliselt

1. kuupäevaks 600 krooni kuni trahvi täieliku tasumiseni Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või Rahandusministeeriumi arvelduskontole 221023778606 Hansapangas, viitenumber
2. Maksekorralduse koopia rahatrahvi ositi tasumise kohta esitada või saata igakuuliselt Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleile (Rohuaia 8, 44308 Rakvere). Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Lääne-Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Lääne-Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD
3. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna vanemkonstaabel M P koostas menetlusalusele isikule V U 05.09.2005 väärteoprotokolli AB 783708 selle kohta, et V U 05.09.2005 kell 15.30 Lääne-Viru maakonnas xxxx vanal xxxxx, liikudes xxxx suunas, juhtis sõiduautot, olles alkoholijoobes. Sellega rikkus menetlusalune isik V U LE § 76 p 1 nõudeid, mille eest on vastutus ette nähtud

§-s 7419. Menetlusalune isik V U kohtuvälisele menetlejale vastulauset ei esitanud. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Jüri Linaski 05.10.2005 otsusega väärteoasjas nr: 2590,05,005636 karistati menetlusalust isikut V U

§ 7419alusel rahatrahviga 170 trahviühiku ulatuses, s.o.

10 200 krooni, sest V U 05.09.2005 kell 15.30 Lääne-Viru maakonnas xxxxx suunas juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus LE § 76 p 1 nõudeid.

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kohtule kaebuse menetlusalune isik V U. Menetlusalune isik V U oma kaebuses taotles kohtult esmalt kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, sest ta sai peale otsuse kättesaamist 06.10.2005 koheselt insuldi ja viibis ravil kuni 03.11.
2. Menetlusalune isik V U vaidlustab oma kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt määratud karistuse osas ning leiab, et karistuse mõistmisel pole arvestatud asjaoluga, et ta on pensionär ja saab pensioni ainult 2218 krooni. Menetlusalune isik V U taotleb kohtult karistuse vähendamist, lisades, et ta on varem taoliste rikkumiste eest karistamata. Kohus, olles eelnevalt perearst R Ü välja nõudnud menetlusaluse isiku V U tervislikku seisundit puudutavad meditsiinidokumendid, ennistas oma määrusega 17.11.2005 kaebuse esitamise tähtaja.
3. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik V U esitatud kaebuse juurde, lisades, et ta jäi pensionile paar aastat tagasi. Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond oma vastuskirjas menetlusaluse isiku V U kaebusele (tl 23) on seisukohal, et tehtud otsus on seaduslik ja proportsionaalne, kergendava asjaoluna on arvestatud süü tunnistamist. Märgitakse, et V U jaoks on määratud karistus küll raske, kuid joobeseisundis autojuhtimine on tegu, mis seab ohtu inimeste elud. Lisatakse, et antud väärteoasjas määratud karistus 10 200 krooni pole maksimaalne, mis seadusandja

§ 7419järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise puhul ette näeb.

3 Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast A J leidis kohtuistungil, et menetlusalune isik V U on jätnud kasutamata ühe vaheetapi menetluses, milleks on vastulause esitamine. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maa- või linnakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 7419näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis.

LE § 76 p 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt

§ 20

lg 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

§ 20

lg 6 alusel toimub joobeseisundi tuvastamine, joobeastme määramine ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamine Joobeseisundi tuvastamise korra kohaselt. Joobeseisundi tuvastamise korra § 3 kohaselt võivad joobeseisundit tuvastada ametiisik ja arst. 5. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku V U poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on joobeseisundi tuvastamise protokoll ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll. Joobeseisundi tuvastamise protokollist (tl 20) nähtub, et menetlusalusel isikul V U on 05.09.2005 kell 15.30 tuvastatud alkoholijoove indikaatorvahendiga, mille tablool jäi põlema ainult punane märgutuli, mis näitab, et menetlusalune isik V U oli alkoholijoobes. Menetlusalune isik V U nõustus tuvastamise tulemusega, sest ta loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest (sealhulgas ka alkoholi sisalduse määramisest veres), kinnitades seda protokollis oma allkirjaga. V U on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (tl 21) kinnitanud, et 05.09.2005 lõuna ajal kella 12.00 paiku oli ta tarbinud ühe 0,5 liitrise kannutäie Palmse õlut, kui xxxx külast tagasi tulles xxxx külas vanal xxxx maanteel pidas teda kinni politsei. Menetlusalune isik V U on samas tunnistanud, et ta puhkus alkomeetrisse ja alkomeetril süttis punane tuli. Menetlusalune isik V U on kinnitanud, et ta oli selle näiduga nõus, kuid lootis, et see õlu enam ei näita. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Tõendatud on, et

§-s 7419 sätestatud väärtegu leidis aset ning selle väärteo pani toime menetlusalune isik V U 6. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et menetlusaluse isiku V U karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kuid tema karistust kergendab süü tunnistamine.

§ 7419näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kar

S § 47 lg 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi minimaalselt kolm trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi 4 baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Menetlusalust isikut V U on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, kuid määratud rahatrahvid on tal tasutud. Kuna menetlusalune isik V U on pensionär, ta on oma süüd tunnistanud, siis tuleb kohtu arvates kohtuvälise menetleja poolt temale määratud karistust oluliselt vähendada. Menetlusalune isik V U ega tema kaitsja ei ole kohtult taotlenud rahatrahvi ositi tasumist, kuid kohtu arvates oleks rahatrahvi korraga tasumine menetlusalusele isikule V U liialt koormav. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku V U majanduslikku olukorda arvestades kuuluvad kohaldamisele KarS § 66 lg 2 sätted, mis lubavad kohtul või väärtegu menetleval kohtuvälisel menetlejal mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. 7. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 2, 133, 134, 135 rahuldab kohus menetlusaluse isiku V U kaebuse, tühistades Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Jüri Linaski 05.10.2005 otsuse väärteoasjas nr: 2590,05,005636 karistuse mõistmise osas ja teeb uue otsuse, võimaldades rahatrahvi tasumist ositi. Kohtunik /allkiri/ Heli Väinaste Ärakiri õige Kohtunik Heli Väinaste Kohtuotsus jõustus 23.jaanuaril 2006.a Kohtunik Heli Väinaste