Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Lääne-Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Lääne-Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates.
lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 2 ASJAOLUD
Menetlusalune isik Olev Käsperson kinnitab oma kaebuses, et nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses on toodud Rakvere linna avaliku korra eeskirja rikkumine, kuid kohtuväline menetleja on jätnud märkimata, millise konkreetse avaliku korra eeskirja punkti rikkumine tõi kaasa väärteo toimepanemise tema poolt. Menetlusalune isik Olev Käsperson väidab, et tal jääb väärteootsusest põhjendatud mulje, et juhul, kui ta oleks öösel kodus olnud ja raadiot kuulanud, ei oleks seda väärteoks loetud. Menetlusalune isik Olev Käsperson kinnitab oma kaebuses, et väärteoprotokolli on märgitud ainukese tõendina tunnistaja ütlused, mille alusel loeti väärteo toimepanek tema poolt tõendatuks. Menetlusaluse isiku Olev Käspersoni kinnitusel on tema väärteoprotokollis andnud ütlusi – „lülitasin isiklikult nimetatud korral raadio välja, mis mängis väga vaikselt ning väljapoole korterit kuulda ei olnud“, kuid väärteootsusest ei nähtu, miks kohtuväline menetleja ei arvestanud tema ütlustega, vaid on otsuse tegemisel tuginenud üksnes tunnistaja ütlustele. Menetlusalune isik Olev Käsperson leiab, et kuna kohtuväline menetleja ei ole kogunud rohkem tõendeid väärteo toimepanemise kohta, oleks tulnud lähtuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt korduvalt välja öeldud seisukohast, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Menetlusalune isik Olev Käsperson kinnitab, et väärteoprotokollis ja väärteootsuses on märgitud, et väärtegu pandi toime 01.08.2005 kell 23.05, aga kuidas on võimalik, et kella 23.05 ajaks oli raadio mänginud korteris läbi öö. Sellest tulenevalt on väärteo kirjelduses toodud asjaolud vastuolus väärteo toimepanemise ajaga.
§-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. KarS § 262 näeb ette vastutuse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest. Avaliku korra rikkumine KarS § 262 järgi eeldab, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda rikutakse muul viisil. Kohtu arvates on käesolevas väärteoasjas tegemist blanketse normiga, mis tähendab seda, et õiguserikkumise kirjeldus peab sisaldama viite vastava õigusakti konkreetsele sättele ning õiguserikkumise kirjeldus peab tulenema viidatud õigusakti sättes kehtestatust. Rakvere linnavolikogu 17.11.2004 määrusega nr 36 on kehtestatud Rakvere linna avaliku korra eeskiri, mille eesmärgiks on koos riigi vastavate õigusaktidega tagada Rakvere linna haldusterritooriumil kogukonna rahulik kooseksisteerimine ja turvalisus, igaühe õigus omada 4 avalikku kindlustunnet, võimalus realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi ning koordineerida linnas korraldatavate avalike ürituste ja koosolekute toimumine. Rakvere linna avaliku korra eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Rakvere linna haldusterritooriumil viibivatele isikutele. Menetlusalusele isikule Olev Käspersonile süüks arvatava väärteokoosseisu sisustamisel oleks tulnud seega lähtuda Rakvere linna avaliku korra eeskirja konkreetsest sättest. Teiste majaelanike öörahu rikkumine eeldab kohtu arvates personifitseeritud füüsilise isiku või füüsiliste isikute konkreetset nimetamist, kuid väärteoprotokollist ega otsusest ei selgu, kelle öörahu rikuti. Väärteoprotokollis on väärteo toimepanemise aeg ja väärteo kirjeldus omavahel vastuolus. Kohus on vastupidiselt kohtuvälisele menetlejale seisukohal, et see vastuolulisus ei saa olla paratamatu ja on välditav, tagamaks üheselt mõistetavuse. Menetlusalune isik peab aru saama, mida talle ette heidetakse, s.t. millise väärteo toimepanemises teda süüdistatakse, kusjuures isiku süüditunnistamine konkretiseerimata süüdistuses on kaitseõiguse rikkumine. Kaitseõigus on aga menetlusõiguse üks põhilisi õigusriiklikke põhimõtteid, mis annab isikule õiguse kaitsta end talle esitatud süüdistuse vastu seaduses ettenähtud vahenditega. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.
lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku Olev Käspersoni poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on menetlusaluse isiku Olev Käspersoni ja tunnistaja K R ütlused. Menetlusalune isik Olev Käsperson on väärteoprotokollis omakäeliselt andnud ütlused „Lülitasin isiklikult nimetatud korral hommikul raadio välja, mis mängis väga vaikselt ja väljapoole korterit kuulda ei olnud“. Seega on ainukeseks menetlusalust isikut Olev Käspersoni süüstavaks tõendiks tunnistaja K R ütlused. Kohtuväline menetleja on viidanud oma vastuskirjas ka patrullitoimkonna ettekandele kui ühele menetlusaluse isiku Olev Käspersoni süüd kinnitavale tõendile, kuid selles ettekandes 02.09.2005 (tl 13) on Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Tõnu Kalm märkinud, et 30.03.2005 olid nad kursant A K patrullis Rakvere linnas, kui kella 23.00 paiku said juhtimiskeskuselt korralduse sõita xxxx, kus pidi muusika kõvasti mängima, mis segab majarahva rahu. Kohtuvälises menetluses on tõendina kasutatav teenistuskohustusi täitnud politseiametniku ettekanne, kuid kohtuväline menetleja ei ole antud juhul ise seda saanudki tõendina arvestada ja väärteoprotokolli märkida, kuivõrd nimetatud tõendit väärteoprotokolli koostamise ajaks olemas ei olnud. Kohtuväline menetleja ei ole kohtuvälises menetluses rohkem tõendeid kogunud, mistõttu on väärteoasjas jäänud kõrvaldamata kahtlused, millised tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku Olev Käspersoni kasuks. 5. Vastavalt
§-le 133 p 6 selgitab kohus kaebuse lahendamisel muuhulgas välja selle, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Kohus on seisukohal, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust.
lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Tõendatud ei ole, et KarS §-s 262 sätestatud väärteo oleks toime pannud menetlusalune isik Olev Käsperson. 6. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
p 3, 133, 134, 135 rahuldab kohus menetlusaluse isiku Olev Käspersoni kaebuse, tühistades Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Alar Karu 28.09.2005 otsuse väärteoasjas nr: 5 2590,05,004860 ja lõpetades väärteomenetluse
Kohtunik /allkiri/ H.Väinaste Ärakiri õige Kohtunik H. Väinaste Kohtuotsus jõustus 02.jaanuaril 2006.a Kohtunik H.Väinaste
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.