1-05-337\1

Ärakiri. KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. jaanuaril 2005.a. 1/1-423/05/06 Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisop vaatas läbi Tallinnas Tartu mnt. 85 käskmenetluse korras kriminaalasja materjalid Enn Kipperi süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi. Süüdistatav E n n KIPPER - isikukood XXXXXXX, keskharidusega, töötab AS-s Year, elukoht: XXXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit valitud ei ole. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. E. Kipperit süüdistatakse selles, et ta
2. jaanuaril 2004.a. kella 01.00 ajal Harjumaal Anija vallas Lehtmetsa külas rikkus raskelt avalikku korda, mis seisnes selles, et ta Kose mnt.34 maja juures kasutas vägivalda Robert Kersmani suhtes, lõi kannatanut pähe ja kehasse ning tekitas sellega viimasele tervisekahjustusi (vigastusi), mis ei olnud eluohtlikud. Oma tegevusega väljendas E. Kipper ilmset lugupidamatust ühiskonnas heade tavade, kommete ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu ning pani toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga. Kohtu järeldused. Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine KarS § 263 p 1 järgi. Toimikus olevate kirjalike tõenditega, s.o. kannatanu Robert Kersmani ja tunnistajate Alvi Üpruse, Rando Üpruse ja Anne Loigu ütlustega, samuti väljavõttega kiirabikaardist (tl.11), kohtuarst-eksperdi S. Männikuse arvamusega (tl.15-16) on tõendatud E. Kipperi süü selle kuriteo toimepanemises. R.Kersmanile oli tömbi vägivalla toimel tekitatud pea põrutushaav, parema õlaliigese ja puusa põrutus, nahamarrastused otsmikul, nina l, nahakriimustused kaelal ja paremal labakäel (tl.1516). Kuigi tunnistajad ja kannatanu on rääkinud kahest peksjast, ei ole eeluurimisel suudetud kindlaks teha teise peksja isikut. Et üks kannatanut rünnanud ja teda peksnud isik oli E.Kipper, on kinnitanud nii kolm tunnistajat kui kannatanu ning kohtul pole alust nende ütlustes kahelda. Süüdistatav ise on oma süüd osaliselt tunnistanud (väitis, et osales rüseluses ning võttis omaks ühe korra kannatanu löömist), kuid püüdnud alusetult väita, et sekkus teiste isikute kaklusse. Tegemist on teise astme kuriteoga ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata. Kannatanu on esitanud kahjunõude summas 800 krooni. Kuna tõendamist vajab purunenud jope maksumus, samuti uurija juurde sõiduks kulutatud bensiini hulk ja maksumus, tuleb kannatanu nõue kriminaalmenetluses jätta läbi vaatamata. Kannatanu R. Kersmanil on õigus talle tekitatud kahjude osas esitada kohtusse hagi tsiviilkohtupidamise korras. Rahalist karistust KarS § 44 lg 1 alusel võib kohus kuriteo eest mõista 30 kuni 500 päevamäära. Kohus nõustub prokuröri taotletud karistuse määraga, s. o. rahaline karistus 50 päevamäära, mis miinimumpäevamäärast (50 krooni) lähtudes on 2 500 krooni. E. Kipper on varem kriminaalkorras karistamata, väärteo eest karistatud ühel korral ning mõistetud rahatrahvi on ta tasunud. Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele. KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 254, kohus otsustas:
3. Süüdi tunnistada E n n KIPPER KarS § 263 p 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 50 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni on 2500 ( kaks tuhat viissada) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral 4100064939).
4. Välja mõista E. Kipperilt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ja ekspertiisitasu 1 840 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni. Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige. Kohtunik