← Eesti

1-05-706\1

Obsah (12)§ 239§ 248§ 189§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 408§ 412§ 423§ 414

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-05-706 (kohtueelses menetlus

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

  1. Tunnistada Kalev Brunn süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 ja § 329 järgi ning mõista talle KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 424 järgi karistuseks vangistus 1 (üks) kuu; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Kalev Brunnile mõistetud karistust Valga Maakohtu
  2. detsembri 2003 otsusega talle mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuu võrra ning mõista Kalev Brunnile liitkaristus vangistusena 5 (viis) kuud; KarS § 50 lg 1 alusel võtta Kalev Brunnilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks; kohtuotsuse täitmise tagamiseks lugeda Kalev Brunnile kohaldatud tõkend tühistatuks peale tema ilmumist vanglasse karistust kandma. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
  3. Kriminaalmenetluse kuludes: 2.1 välja mõista Kalev Brunnilt riigituludesse sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1035 (üks tuhat kolmkümmend viis) krooni 45 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 870 (kaheksasada seitsekümmend) krooni 60 senti; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1035.45 krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmanile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
  4. Selgitada: 3.1 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Viljandi Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viljandi Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

  1. Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on Kalev Brunni süüdi tunnistamine KarS § 424 ja 329 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel talle mõistetavaks karistuseks KarS § 424 järgi vangistus 1 kuu; lähtuvalt KarS § 73 lg-st 4 liita sellele karistusele Valga Maakohtu
  2. detsembri 2003 otsusega tingimisi mõistetud kandmata vangistus 4 kuud ja ärakandmisele mõistetavaks karistuseks vangistus 5 kuud; KarS § 50 lg-st 1 lähtuvalt võtta Kalev Brunnilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks.
  3. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.
  4. Kalev Brunnile esitatud süüdistused Kalev Brunni on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles Valga Maakohtu
  5. detsembri 2003 otsusega karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki joobes juhtimise eest
  6. novembril 2003, juhtis
  7. augustil 2005 kell 00.15 Viljandi linnas Tallinna tänaval sõiduautot VAZ 2103 registrimärgiga 457 TCV alkoholijoobes. Kalev Brunni tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kalev Brunni on süüdistatud kokkuleppemenetluses veel selles, et tema olles Valga Maakohtu
  8. detsembri 2003 otsusega karistatud KarS § 424 järgi vangistusega tingimisi ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kaheks aastaks, juhtis
  9. augustil 2005 kell 00.15 Viljandi linnas Tallinna tänaval sõiduautot VAZ 2103 registrimärgiga 457 TCV, seega ei täitnud täitmisele pööratud kohtuotsust. Kalev Brunni tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 329 järgi täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumisena. 2.1.
  10. Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
  11. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Vastavalt

§ 239

lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning Kalev Brunni tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 424 järgi. 2

  1. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega ja KarS § 329 järgi karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Kalev Brunni karistamise kokkuleppemenetluses. Kalev Brunni karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
  2. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 4 500 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 849.60 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1035.45 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Kalev Brunnilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4 500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1035.45 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 870.60 (849.60+21) krooni riigituludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 5. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse 3 kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 414

kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Toomas Lillsaar Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.