Obsah (4)

§ 218§ 199§ 201§ 203

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2006. a, Tartu Kohtumajas kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-05-7 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Väärteoasi August Ju

§ 218lg 1 tunnustel.

Keldriboks oli kinni müüritud samas majas elava Georg Mahla poolt. 15.10.

1. a lõpetas Lõuna Politseiprefektuur väärteoasjas menetluse, leides, et Georg Mahla tegevuses puuduvad väärteo tunnused. 03.11.
2. a jättis Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna komissar Tarmo Stokkeby rahuldamata August Juuli kaebuse, milles viimane taotles väärteomenetluse lõpetamise määruse tühistamist. Kohtuvälise menetleja juht leidis, et kaebus on põhjendamatu, kuna puuduvad väärteo tunnused. Tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega - kaasomandi valdamise ja kasutamisega vastavalt Asjaõigusseaduse §-le
3. Tartu Maakohtule esitatud kaebuses palub August Juul:
4. tühistada kohtuvälise menetleja juhi Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna komissar Tarmo Stokkeby 03.11.2004.a määrus, taastada menetlus väärteoasjas ja võtta süüdlased vastutusele;
5. tühistada Lõuna Politseiprefektuuri 15.10.
6. a menetluse lõpetamise määrus;
7. kuulata üle tunnistajad Eevi Herkma, Endel Kont, Jaan Tammepõld, Enno Värs;
8. lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt, kuna määruses ei selgitatud talle edasikaebe korda ja seda tehti täiendavalt kirjaga, mille ta sai kätte 04.01.2005.a. Kohtuniku seisukoht Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 77 kohaselt lahendab kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale kohtuvälise menetleja juht kirjalikus menetluses. Kaebuse esitajat teavitatakse õigusest kaevata edasi maa- või linnakohtusse vastavalt VTMS §-le
9. 03.11.
10. a määruses, millega Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna komissar Tarmo Stokkeby jättis rahuldamata August Juuli kaebuse menetluse lõpetamise määruse tühistamiseks, ei ole selgitatud määrusele edasikaebe korda. Nimetatud määruse resolutiivosa p 2 sõnastuse kohaselt tuleb määruse sisu ja kaebuse esitamise õigus kohtuvälise menetleja tegevuse peale VTMS § 77 lg 4 ja 78 alusel teha teatavaks August Juulile. Seega on ainult viidatud vastavatele sätetele, kuid ei ole lahti kirjutatud missuguse tähtaja jooksul ja kellele tuleb kaebus esitada. Selline sõnastus ei ole piisavalt informatiivne, et tagada isiku kaebeõiguste realiseerimine. Kohtunik leiab, et kaebus tuleb lugeda esitatuks tähtaegselt. VTMS § 78 lg 2 kohaselt on isikul, kes ei nõustu VTMS § 77 lg kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega, õigus esitada kaebus maa- või linnakohtule 10 päeva jooksul alates vaidlustatava määruse kättesaamisest. August Juulile on kaebuse esitamise korda selgitatud 30.12.
11. a koostatud kirjaga, mille August Juul on tema enda sõnade kohaselt kätte saanud 04.01.2005.a. August Juuli kaebus on registreeritud Lõuna Politseiprefektuuris 14.01.
12. a, s.o 10 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai teada kaebuse esitamise korra. VTMS § 79 lg 2 kohaselt vaatab maa- või linnakohtunik kaebuse läbi kirjalikus menetluses. See tähendab, et kohtusse ei kutsuta ülekuulamiseks ega seletuste andmiseks ühtegi isikut ja kohtunik teeb lahendi kaebuse ning sellele lisatud kirjalike materjalide alusel. Seega ei ole August Juuli taotlus tunnistajate ülekuulamiseks kohtus asjakohane. Hindamaks, kas isik on toime pannud mõne varavastase süüteo väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, tuleb kindlaks teha, missuguse konkreetse varavastase süüteo koosseisuga on tegemist.

§ 218ei sisalda iseseisvat süüteo koosseisu.

Antud väärteoasjas oleks menetleja pidanud kaaluma, kas tegemist on vargusega (

§ 199

), omastamisega (

§ 201

) või asja rikkumise ja hävitamisega (

§ 203

). Nimetatud süüteod oleksid karistatavad väärtegudena juhul kui tegemist oleks varalise kahjuga, mis ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära ja kui puuduvad süüteokoosseisus sätestatud raskendavad asjaolud. Kohtuväline menetleja on põhjendanud väärteoasjas menetluse lõpetamist sellega, et kuna materjalidest ei nähtu, et Georg Mahla oleks lõhkunud majas asuva August Juuli kasutuses oleva keldriboksi ukseluku, ei ole piisavalt alust tema vastutusele võtmiseks

§ 218lg 1 järgi.

Selline motivatsioon ei ole kooskõlas seadusega.

§ 199

puhul tuleks hinnata, kas tegu on toime pandud sissetungimisega, mis on laiem mõiste kui ukseluku lõhkumine. Valdaja nõusolekuta ebaseaduslik võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale sisenemine on käsitletav sissetungimisena. Sellise kvalifitseeriva asjaolu olemasolul oleks tegemist

§ 199lg 2 p 8 ettenähtud kuriteoga, mitte väärteoga.

August Juul on hinnanud talle tekitatud kahju suuruseks 36 700 krooni. Kohtuväline menetleja ei ole oma määruses põhjendanud, miks on antud tegu menetletud väärteona ja miks ei ole alustatud kriminaalmenetlust. Ka ei nähtu kogutud materjalidest, millal on August Juuli asjad keldriboksist ära viidud - on tuvastamata võimaliku süüteo toimepanemise aeg. Kogutud materjalidest nähtuvalt ei ela August Juul alaliselt korteris. Oma asjade kadumise ja ukseava kinnimüürimise avastas ta

1. a märtsis. asuva elumaja korteriomanike üldkoosoleku 13.10.2003.a protokollist nähtub, et otsustati jagada keldrid ja puukuurid otstarbekamalt, Georg Mahla võib kasutada elamu mõttelist osa
2. korrusel, tasudes selle eest kehtivat ruutmeetri ühiku hinda. August Juul nimetatud koosolekul ei viibinud ja oma ütluste kohaselt selle toimumisest teadlik ei olnud. Georg Mahla ütluste kohaselt koristas ta pärast üldkoosoleku otsust keldriboksi ära. Sellel oli uks lukustamata, ainult ühe hingega kinni ja viltu ees. Ta müüris endise ukseava kinni. Autohaagise täie prahti viis ta sugulase krundile täiteks. Kõik esemed, mis tundusid väärtuslikud, tõstis ta teise tühjana seisnud keldriboksi, kus need peaks alles olema. August Juuli keldri tühjendamise juurde ei kutsutud. Arvestades eeltoodud asjaolusid tuleb kaaluda, kas antud teos ei ole

§-s 257 sätestatud omavoli koosseisu. Omavoliga on tegemist muuhulgas ka juhul, kui oma oletatavat õigust teostatakse ebaseaduslikus korras ja kui see on seotud vara hävitamise või rikkumisega või kui sellega on põhjustatud muu oluline kahju. Muu oluline kahju võib olla nii varaline kui mittevaraline. Olulise varalise kahjuga on tegemist juhul, kui selle suurus on vähemalt 10 kuupalga alammäära. 2003.a oli selleks 21 600 krooni. Kohtunik leiab, et eeltoodud põhjustel tuleb menetluse lõpetamise määrus tühistada ja saata materjalid Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kaudu kriminaalmenetluse alustamiseks, et välja selgitada, kas esineb omavoli või mõne muu kuriteo koosseis. Kohtunik