4, kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maa- või linnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtunik tutvus väärteotoimikuga. Väärteoprotokollist x, mis oli koostatud 18.07.2005, on näha, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 17.08.
1 p. 9. Kohtunik tuleb järeldusele, et kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud möödalaskmiseks mõjuvat põhjust ei olnud. ja selle Esiteks, kohtunik märgib, et
1 p. 9 järgi väärteomenetlusõiguse rikkumisega on tegemist siis, kui väärteoasi oli arutatud kohtus, kohtuistungil, keeles, mida isik ei valda, ilma tõlgi osavõtuta. Kohtunik selgitab, et väärteoasja arutamist kohtuvälise menetleja juures ei toimu, mingit istungit ei peeta, vaid toimub kirjalik menetlus ja selle menetluse tulemusel tehtud otsus on kohtuvälise menetleja juures vabalt kättesaadav alates väärteoprotokollis näidatud kuupäevast. Viide
§-le 150 lg. 1 p. 9 on asjasse mittepuutuv. Arvestades toimiku materjale, on tuvastatav, et kaebuse esitaja emakeel on vene keel ning millegagi ei ole ümber lükatud, et ta ei valda riigi ( eesti) keelt.
MS § 10 sätestab, et kriminaalmenetluse keel on eesti keel; menetlusosalisele, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi; kriminaalmenetlus võib toimuda ka muus keeles, kui pooled seda valdavad. Kohtunik leiab, et tõlgi kriminaalmenetluses osalemist reguleeritavatest sätetest ei saa teha järeldust, et iga dokumendi koostamisele tuleb kaasata tõlk. Kõne all on siiski need menetlustoimingud, mille protokollid koostatakse menetlusaluse isiku osavõtul- näiteks 2 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ( või kui näiteks isik soovib kasutada oma õigust tutvuda väärteotoimikuga ja avaldab, et ta ei valda eesti keelt ja palub tõlgi abi). Kohtunik märgib, et väärteoprotokolli ei koostata isiku osavõtul, vaid talle võimaldatakse anda ütlusi, ja isik võib neid anda oma emakeeles, sealhulgas ka kirjutades omakäeliselt. Nimetatud väärteoprotokollist nähtub, et x andis ütlusi oma emakeeles, avaldades, et ta ei ole nõus protokolli sisuga, ta ei sooritanud talle süükspandud rikkumist. Menetlusalune isik oli üle kuulatud ka eraldi ülekuulamisprotokollis. Kohtuväline menetleja, konstaabel x, valdab ka vene keelt piisavalt, kuna ta on suuteline isikut üle kuulama ja koostada protokoll vene keeles. Menetlusalune isik ei taotlenud tõlgi kaasamist väärteomenetlusse. Kõik toimingud, mis olid teostatud menetlusaluse isikuga, olid tehtud talle arusaadavas keeles – vene keeles. Isiku õigused olid talle teatavaks tehtud allkirja vastu, vene keeles, väärteoprotokolli koostamisel. Kohtunik leiab, et olles kohusetundlik menetlusosaline, peaks isik ilmuma politseisse 17.08.2005 või veidi hiljem ( oluline, et see juhtuks 15-päevase tähtaja kestel), saama kätte otsuse ja vajaduse korral taotlema tõlgi abi. Väärteomenetluse materjalidest nähtub, et x eelistas olla seisukohal, et mingit menetlust tema suhtes justkui ei ole. Kohtunik rõhutab, et edasikaebamise tähtaega arvestatakse alates otsuse kättesaadavuse päevast (
4), mitte aga otsusega tutvumise päevast. Asjaolu, et isik ei tundnud huvi oma väärteoasja vastu ja ilmus otsuse järele alles 11.10.2005, ei muuda tähtaja möödalaskmise põhjust mõjuvaks olevat. Tähtaja ennistamise küsimise lahendamisel tugineb kohtunik Riigikohtu väljakujunenud seisukohale, mis on väljendatud H. S. asjas tehtud lahendis 3-1-1-144-03 ( RT III 2004, 2, 20): “7. Tulenevalt
lg-st 1 järgitakse väärteomenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Seetõttu tuleb ka kõnealusel juhul määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel juhinduda KrMK § 86 lg-st 1, mille kohaselt kohus ennistab mõjuval põhjusel möödalastud tähtaja. 8. Riigikohtu kriminaalkolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98, RT III 1998, 21, 211).“ Analüüsides x esitatud selgitusi tähtaja möödalaskmise kohta, jõuab kohtunik järeldusele, et kaebajal ei olnud esinenud ühtki mõjuva põhjusena mõistetavat asjaolu, mille tõttu kaebuse õigeaegne esitamine osutuks võimatuks. x taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamise kohta on põhjendamatu ning rahuldamisele ei kuulu. Kaebuse esitamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata.
2 p. 1 alusel, kohtunik jätab kaebuse läbi vaatamata, kui kaebus on esitatud pärast tähtaja möödumist ja kohtunik jättis tähtaja ennistamata. Seetõttu x kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kaebus koos materjalidega tagastada x. Juhindudes
2 kohtunik 3 M ä ä r a s: x taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. x kaebus väärteoasjas x(kohtutoimik 4-206/05) jätta läbi vaatamata. Määruse ärakiri saata x ja x. x kaebus koos juurdekuuluvate materjalidega – tagastada esitajale. Määruse peale selle läbivaatamata jätmise osas võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mis isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Tähtaja ennistamata jätmise osas on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Kohtunik Inna Kirsipuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.