Obsah (6)
§ 418§ 68§ 421§ 44§ 56§ 571-05-2072 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2006. a Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Madis Kägu Kriminaalasja number 1-05-2072 (032
§ 418
lg 3 p 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav Arnold-Johannes Gurt kodakondsus: EV kodanik; haridus: keskharidus; töökoht: pensionär Varasem karistatus: kriminaalmenetluse ja väärteomenetluse korras karistamata Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus otsustas Süüdi tunnistada Arnold-Johannes Gurt
§ 418
lg 3 p 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 70 (seitsekümmend) miinimumpäevamäära, s.o 3500 (kolm tuhat viissada) krooni.
§ 68
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.25.03.2003.a, s.o 2 päeva, millele vastab rahalise karistuse kuus päevamäära ja lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 64 (kuuskümmend neli) miinimumpäevamäära, s.o 3200 (kolm tuhat kakssada) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065035. RESOLUTSIOON Tõkend – elukohast lahkumise keeld – Arnold-Johannes Gurti suhtes tühistada. Asitõendid: 1) kaheraudsete väliskukkedega horisontaalraudadega sileraudsete jahipüsside cal 16 osadest relvaraua ja kaba lühendamise teel käsitöönduslikult valmistatud kärbik cal 16; 2) 7-lasuline ühetoimeline poolautomaatpüstol MCM-K „Margo“ cal 22 LR; 3) 8 käsitöönduslikult ümberlaetud jahipüssipadrunit cal 16; 4) 47 padrunit cal 22 LR – RelvaS § 45 lg 1,
§ 421ja 83 lg 4 alusel konfiskeerida.
Välja mõista Arnold-Johannes Gurtilt menetluskulu 2491 (kaks tuhat nelisada üheksakümmend üks) krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber
- Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulu vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleile Tartu, Kalevi
- Eelnimetatud tähtajal menetluskulu tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulu osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon Arnold-Johannes Gurt, rikkudes Relvaseaduse (RelvaS) § 1 lg 3, § 32 lg 1, § 33 lg 1, § 34 ja § 45 lg 1 nõudeid, - soetas eeluurimisel kindlaks tegemata ajal ja kohast ebaseaduslikult, omamata relvasoetamisluba, 7-lasulise ühetoimelise poolautomaatpüstoli MCM-K „Margo“ cal 22 LR, mida hoidis ebaseaduslikult oma elukohas Tartus Y kuni 24.03.2003.a., mil politsei selle temalt ära võttis, - soetas eeluurimisel kindlaks tegemata ajal ja kohast ebaseaduslikult, omamata relvasoetamisluba, kaheraudsete väliskukkedega horisontaalraudadega siledaraudsete jahipüsside cal 16 osadest relvaraua ja kaba lühendamise teel käsitöönduslikult valmistatud kärbiku cal 16, 2 käsitöönduslikult ümberlaetud jahipüssipadrunit cal 16 ning 8 padrunit cal 22 LR, mida hoidis ebaseaduslikult oma elukohas Tartus Y kuni 24.03.2003.a., mil politsei need temalt ära võttis, - soetas eeluurimisel kindlaks tegemata ajal ja kohast ebaseaduslikult, omamata relvasoetamisluba, 6 käsitöönduslikult ümberlaetud jahipüssipadrunit cal 16 ja 39 padrunit cal 22 LR, mida hoidis ebaseaduslikult oma elukohas Tartus Y kuni 25.03.2003.a., mil politsei need temalt ära võttis. Sellega pani Arnold-Johannes Gurt toime
§ 418
lg 3 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, mis on toime pandud vähemalt teist korda. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ning tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid Prokurör taotleb kohtult Arnold-Johannes Gurti süüdi tunnistamist
§ 418
lg 3 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja teeb ettepaneku mõista Arnold-Johannes Gurtile karistuseks rahaline karistus 70 päevamäära ulatuses. Kuna Arnold-Johannes Gurti maksustatava tulu kohta andmed puuduvad, tuleb
§ 44
lg 2 alusel lugeda päevamääraks 50 krooni ja seega rahaliseks karistuseks määrata 3500 (kolm tuhat viissada) krooni.
§ 68
alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.25.03.2003.a, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista Arnold-Johannes Gurtile rahaline karistus 64 (kuuskümmend neli) päevamäära, s.o 3200 (kolm tuhat kakssada) krooni. 2
(6)Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Arnold-Johannes Gurti poolt tulirelva ja laskemoona ebaseaduslik omandamine ja hoidmine on tõendatud järgmiste tõenditega: 1) võetuse protokolliga, mille kohaselt 24.03.2003.a toimunud võetuse käigus võeti Arnold-Johannes Gurtilt ära lühikeseks saetud relvaraudadega jahipüss, 2 jahipüssi padrunit cal 16, püstol „Baikal“ ja 8 püstoli padrunit (tl 10, 11). 2) läbiotsimise protokolliga, mille kohaselt 25.03.2003.a teostati läbiotsimine ArnoldJohannes Gurti elukohas Tartus Y ja mille käigus Arnold-Johannes Gurt ise andis vabatahtlikult välja padrunivöö koos 6 jahipüssi padruniga ja sportpüstoli 36 padrunit. Läbiotsimisel leiti ja võeti veel ära 3 sportpüstoli padrunit (tl 13). 3) asitõendite vaatlusprotokolliga 20.05.2003.a ja selle juurde kuuluva fototabeliga (tl 2029), milles on fikseeritud Arnold-Johannes Gurtilt läbiotsimise käigus ära võetud relvade ja padrunite vaatlustulemused. 4) ekspertiisiaktiga nr TB-133-03/2347 08.05.2003.a, mille kohaselt poolautomaatpüstol MCM-K „Margo“ cal 22 LR (võetuse protokollis tähistatud kui püstol „Baikal“) ja käsitöönduslikult valmistatud kärbik cal 16 on laskekõlbulikud tulirelvad ning ekspertiisiks esitatud 47 padrunit cal 22 LR ja 8 käsitöönduslikult ümberlaetud jahipüssipadrunit cal 16 on laskekõlbulik tulirelva laskemoon (tl 16-17). 5) Arnold-Johannes Gurti 25.03.2003.a kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega selle kohta, et umbes aasta aega tagasi tõi tema poeg Harri Gurt talle jahipüssi kärbiku. Kärbikuga olid vist kaasas ka padrunid, kuid mitu, seda Arnold-Johannes Gurt ei mäleta. Sportpüstoli koos mõne padruniga sai ta samuti poja käest, kuid ei mäleta selle saamise aega. Kärbiku eest maksis ta pojale 400 krooni ja sportpüstoli eest 5000 krooni (tl 39-40). 6) Arnold-Johannes Gurti 26.03.2003.a kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega selle kohta, et politseile vabatahtlikult välja antud 6 jahipüssi padrunit on jäänud tema elamusse arvatavasti ajast, mil elas tema isa, kel oli omal ajal üheraudne jahipüss. Kõik sportpüstoli padrunid sai Arnold-Johannes Gurt oma poja Harri Gurti käest. (tl 41-42). 7) tunnistaja Harri Gurti 28.03.2003.a eeluurimisel antud ütlustega selle kohta, et tema isa Arnold-Johannes Gurt näitas temale umbes aasta aega tagasi turult enesekaitseks ostetud sportpüssi. Umbes kaks nädalat tagasi sai ta teada, et tema isal on ka mahasaetud relvaraudadega jahipüss ehk kärbik, aga kust isa selle kärbiku sai, seda ta öelda ei oska. Laskemoonast sai ta teada politsei poolt toimunud relvade ja laskemoona võetuse käigus (tl 33). Arnold-Johannes Gurt andis 11.07.2005.a kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi selle kohta, et ta astus Kaitseliitu 1992. aastal ja on sellest ajast Kaitseliidu (Tartu Maleva) liige, kuid ei praegu ega ka 2003. aastal ei olnud talle Kaitseliidu poolt antud õigust kanda ühtegi relva (tl 81). Arnold-Johannes Gurti sõnu kinnitab talle väljastatud Kaitseliidu liikmepilet, millel puudub kanne Arnold-Johannes Gurtil õiguse kohta hoida ja kanda relvi (tl 83-84). Kaitseliidu Tartu Maleva 22.04.2004.a. vastuse kohaselt puuduvad Kaitseliidu Tartu Maleval andmed Arnold-Johannes Gurti Tartu Maleva liikmeks olemise kohta. Samuti ei ole tema nimele Tartu Maleva relvaregistris registreeritud relvi ja ei ole väljastatud relvakandmisluba (tl 44). Eeltoodust tulenevalt tuleb Arnold-Johannes Gurti käitumise hindamisel relva soetamisel ja hoidmisel lähtuda relvade käitlemist reguleerivast RelvaS-st (kui üldseadusest). Teo toimepanemise ajal kehtinud RelvaS § 32 lg 1 sätestab, et piiratud tsiviilkäibega relvade ja laskemoona soetamiseks on vajalik relvasoetamisluba. RelvaS § 33 lg 1 kohaselt on relva soetanud isik kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, arvates relva soetamise päevast registreerima selle elu- või asukohajärgses politseiprefektuuris. 3
(6)Tulenevalt RelvaS § 34 väljastab politseiprefektuur relvaomanikule või –valdajale relvaloa. Füüsilise isiku relvaluba annab selle omanikule õiguse relva ja selle laskemoona hoidmiseks, kandmiseks ja edasitoimetamiseks RelvaS ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras, samuti relvamudelile vastava laskemoona soetamiseks. RelvaS § 45 lg 1 sätestab, et relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Arnold-Johannes Gurtil puudusid relva ja laskemoona soetamiseks ja hoidmiseks nõutavad relvasoetamisluba ja relvaluba. Eeltoodust tulenevalt on Arnold-Johannes Gurt rikkunud RelvaS-st tulenevaid nõudeid ja kuna teo objektiks on tsiviilrelvad ja nende laskemoon, on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud
§ 418lg 3 p 1 järgi.
Kohus leiab, et Arnold-Johannes Gurt pani õigusrikkumise toime otsese tahtlusega. Arnold –Johannes Gurt oli teadlik, et tulirelvade soetamiseks ja hoidmiseks on nõutav sellekohane luba. Seda kinnitavad tema 11.07.2005.a kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused selle kohta, et sportpüssi soovis ta ära registreerida Kaitseliidus, mille liige ta on 1992. aastast, kuid ei jõudnud seda teha põhjusel, et tal tuli haiguse periood. Kärbik seisis tal kodus niisama ja seda ei oleks saanud ka Kaitseliidus registreerida, kuna tegemist ei ole lahingurelvaga. (tl 80-82) Arnold-Johannes Gurt andis 26.03.2003.a kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi selle kohta, et tema elukohast leitud 6 jahipüssi padrunit jäid tema elamisse arvatavasti ajast, mil elas tema isa, kel oli omal ajal üheraudne jahipüss. Samuti, et Arnold-Johannes Gurt ei teadnud, et tal ei või enda elamises padruneid olla ning kui ta oleks teadnud, et tegemist on õigusrikkumisega, oleks ta need padrunid politseisse viinud (tl 41-42). Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolud ei vabasta Arnold-Johannes Gurti vastutusest relvade ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest, kuna eksimus teo keelatuses oli Arnold-Johannes Gurtile välditav. Arnold-Johannes Gurt Kaitseliidu endise liikmena pidi olema teadlik, et relvade ja laskemoona omandamine ja hoidmine on õiguslikult reguleeritud. Eksimuse vältimiseks oleks Arnold-Johannes Gurt endal vajalike teadmiste puudumisel pidanud pöörduma nõu saamiseks pädeva isiku või ametkonna poole. Arnold-Johannes Gurti süü hindamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et eelmises, s.o 01.01.1996.a. jõustunud RelvaS-s, sisalduv regulatsioon relvade ja laskemoona käitlemiseks nõutavate lubade osas ei erine oluliselt kehtivas RelvaS-s sätestatust, seega on vastav kord kehtinud ja tutvumiseks kättesaadav olnud juba pikemat aega. Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks märkida, et Arnold-Johannes Gurti süüküsimuse lahendamisel ei oma tähtsust see, kellelt või kust ta relvad ja laskemoona sai. Määravaks on, et Arnold-Johannes Gurtil endal puudusid nõutavad load relvade ja laskemoona soetamiseks ja hoidmiseks.
§ 56
lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arnold-Johannes Gurt on varem kriminaalmenetluse ja väärteomenetluse korras karistamata. Karistust kergendavaks asjaoluks
§ 57lg 1 p 7 järgi on süüteo toimepanemine kõrges eas isiku poolt.
Arnold-Johannes Gurti käitumises puuduvad
§-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud.
§ 418lg 3 p 1 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 4
(6)Kuriteo toimepanemise asjaoludest lähtudes leiab kohus, et Arnold-Johannes Gurti on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega.
§ 44
lg 1 alusel võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kuna Arnold-Johannes Gurti maksustatava tulu kohta andmed puuduvad, tuleb
§ 44lg 2 alusel karistuse mõistmisel lähtuda miinimumpäevamäärast, mis on 50 krooni.
Kohus leiab, et on põhjendatud mõista süüdistatavale karistuseks
§ 418
lg 3 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus sanktsiooni alammäära lähedal, s.o 70 miinimumpäevamäära.
§ 68
lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.-25.03.2003.a, s.o 2 päeva ja kuna ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, on Arnold-Johannes Gurtile lõplikuks karistuseks mõistetav rahaline karistus 64 (kuuskümmend neli) miinimumpäevamäära, s.o 3200 (kolm tuhat kakssada) krooni. Asitõendid Käesolevas kriminaalasjas tunnistati asitõenditeks: 1) kaheraudsete väliskukkedega horisontaalraudadega sileraudsete jahipüsside cal 16 osadest relvaraua ja kaba lühendamise teel käsitöönduslikult valmistatud kärbik cal 16 (tl 10, 19); 2) 7-lasulise ühetoimeline poolautomaatpüstol MCM-K „Margo“ cal 22 LR (tl 10, 19); 3) 8 käsitöönduslikult ümberlaetud jahipüssipadrunit cal 16 (tl 10, 13, 19); 4) 47 padrunit cal 22 LR (tl 10, 13, 19). Ballistikaekspertiisi käigus kasutati asitõendiks tunnistatud laskemoonast ära 14 padrunit cal 22 LR ja 8 jahipüssipadrunit cal 16. Ekspertiisiaktiga tagastati Lõuna Politseiprefektuurile (endine Tartu Politseiprefektuur) püstol, kärbik, 33 padrunit cal 22 LR (tl 16-17) ja need on käesoleval ajal hoiul Lõuna Politseiprefektuuris (relva- ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akt nr 17, tl 30). Kuna Arnold-Johannes Gurtil puudub RelvaS-s ettenähtud relvasoetamisluba ja relvaluba, tuleb RelvaS § 45 lg 1 ning
§ 421ja 83 lg 4 alusel asitõendiks olevad relvad ja laskemoon konfiskeerida.
Menetluskulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks: 1) KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi määratud kaitsjale makstud tasu 354 krooni; 2) KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi ballistikaekspertiisi tasu 1470 krooni ja kohtupsühhiaatria ekspertiisi tasu 3567 krooni; 3) KrMS § 175 lg 1 p 5 järgi kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 72.80 krooni; 4) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 järgi sundraha 4500 krooni. Menetluskulud kokku on 9963.80 krooni. Kohus paneb menetluskulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades Arnold-Johannes Gurti varalist seisundit (tulenevalt tema kõrgest east ja asjaolust, et Arnold-Johannes Gurti ainsaks sissetulekuallikaks on pension) ning et menetluskulude hüvitamine eeltoodud summas käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, peab kohus vajalikuks süüdimõistetult välja mõista 2491 krooni, s.o ¼ 9963.80 kroonist, ja ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. 5
(6)Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber
- Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi
- Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtunik: 6
(6)