1-06-447\2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. veebruaril 2006.a. 1-06-447 Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisop vaatas läbi Tallinnas Tartu mnt.85 käskmenetluse korras kriminaalasja materjalid Andres Nõmme süüdistuses KarS § 418 lg 1 järgi. Süüdistatav A n d r e s NÕMM - isikukood XXXXXXX, Eesti kodanik, kõrgharidusega, elukoht: XXXXXXXX; töötab AS-s Beweship, varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. A. Nõmme süüdistatakse selles, et ta pärast isa surma 1998.a.omandas laskekõlbuliku tulirelva - jahipüssi IŽ12 nr.K10751, 14 laskekõlbulikku tulirelva padrunit, 12 kaliibrilise vintraua, mis on tulirelva oluline osa ja Francotti süsteemi väikekaliibrilise vintpüssi nr. 2832, mis on laskekõlbulik tulirelv. Nende tulirelvade, tulirelvaosa ja laskemoona omamiseks tal relvaluba puudus, samuti ei teinud ta relvaseaduse § 5 alusel avaldust pärandvarana saadud tulirelva ja laskemoona arvelevõtmiseks. Tulirelvi, relvaosa ja laskekõlbulikku laskemoona hoidis A. Nõmm oma elukohas XXXXXXXX kuni 24.06.2005.a., mil politsei need ära võttis. Tulirelva, selle olulise osa ning tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemisega pani A. Nõmm toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu järeldused. Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine KarS § 418 lg 1 järgi. Toimikus olevate kirjalike tõenditega : sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl.15-17), asitõendite vaatlusprotokollidega (18-23, 24-27); konstaabli ettekandega (tl.3), eksperdi Ülo Põldsami arvamusega (tl. 36-41), tunnistajate ütlustega, aga ka kahtlustatava enda ütlustega eeluurimisel (tl. 10-11; 12-14) on tõendatud A. Nõmme süü selle kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata. Samuti nõustub kohus prokuröri taotletud karistuse määraga, s.o. rahaline karistus 200 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast (50 krooni) on 10 000 krooni. Rahalist karistust KarS § 44 lg 1 alusel võib kohus kuriteo eest mõista 30 kuni 500 päevamäära. Karistust alla sanktsiooni keskmist määra on võimalik A. Nõmme le mõista seetõttu, et oma süüd on ta tunnistanud ning puhtsüdamlikult kahetsenud, mida kohus loeb karistust kergendavaks asjaoluks. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti on A. Nõmm on varem kriminaalkorras karistamata isik. Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 254, kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada A n d r e s NÕMM KarS § 418 lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 200 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni on 10000 ( kümme tuhat) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 4100064939). KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o. võrdsetes osades 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (1 000 krooni igas kuus).
3. Välja mõista Andres Nõmmelt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni; määratud kaitsjale makstud tasu 424,80 kr (nelisada kakskümmend neli krooni ja 80 senti) ning ekspertiisitasu 1 225 (üks tuhat kakssada kakskümmend viis) krooni.
4. Asitõendid: Põhja Politseiprefektuuri relvaruumis asuv jahipüss IŽ-12 K 10751 – konfiskeerida pärast kohtuotsuse jõustumist; väikesekaliibriline vintpüss Francotte nr. 2832 jätta KEKK-i relvakollektsiooni ning Ida-Harju PO-s hoiul olevad kaks laskekõlbmatut padrunit, vintraud ja tääk – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. Kohtunik