KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.mai 2005.a. Tartu Väärteoasja number 4-195/2004 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi UUDO LIIASE väärteoasi nr 2780,04,005046 liiklusseaduse § 7417 järgi Menetlusalune isik Uudo Liias, töökoht: PRIA Tartu büroo (asukoht Narva mnt 3 Tartu); Kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna Politseiprefektuuri esindaja: korrakaitseosakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel Hillar Leet RESOLUTSIOON Juhindudes karistusseadustiku §-st 47 lg 1 ja väärteomenetluse seadustiku §-st 107 lg 1 p 1 tunnistada süüdi UUDO LIIAS liiklusseaduse § 7417 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 100 (ühesaja) trahviühiku ulatuses, s.o. summas 6 000.- (kuus tuhat) krooni. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber 4100065035, märkides rahatrahvi tasumise dokumendile, et tegemist on rahatrahviga, samuti tuleb märkida väärteoasja number ja isiku nimi, kes rahatrahvi on tasunud. Kohtuotsus rahatrahvi kohaldamise kohta loetakse täidetuks ja otsust ei pöörata täitmisele, kui süüdlane on tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Väärteomenetluse seadustiku § 2 ja § 111 p 8 ning kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 p 2, 3 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista UUDO LIIASELT menetluskulu järgmiselt: ekspertiisi tegemise kulu 2550.- (kaks tuhat viissada viiskümmend ) krooni; tunnistajatele väljamakstav tasu summas 638.- (kuussada kolmkümmend kaheksa) krooni. Menetluskulu on õigus vabatahtlikult tasuda hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017, Tartu Maakohtu viitenumber
- Juhul kui ei esitata kohtule dokumente (märkida dokumendile väärteoasja number ja mille eest ning kes on tasunud), millest nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdi mõistetud isikul kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates 01.juunist 2005.a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu kantseleis kättesaadav 17.juunil 2005.a alates kella 14.00-st. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule läbi Tartu Maakohtu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse konstaabel Helar Pärn on koostanud 19.07.2004.a. väärteoprotokolli AB
- Väärteoprotokolli kohaselt põhjustas Uudo Liias 08.05.2004.a. juhtides sõiduautot Ford Sierra ( registreerimismärgiga 484 TBU) liikluseeskirja (edaspidi LE) § 91 ja 100 nõudeid rikkudes liiklusõnnetuse ja tekitas varalise kahju. Protokollis on väärteokirjelduse all viidatud ka nõudele, et isik, kes juhib mootorsõidukit, pöörates ristmikevahelisel teel vasakule või tagasi, peab andma teed vastusõitvale ja temast möödasõidul olevale juhile. Väärteoprotokollis on Uudo Liiase tegevus kvalifitseeritud liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7417 järgi. Väärteoprotokollis on märge, et Uudo Liias keeldus 19.07.2004.a. protokollile allkirja andmast ja kuupäeva kirjutamast. 10.08.2004.a. edastas Lõuna Politseiprefektuur väärteo materjalid menetlemises Tartu Maakohtule. Kohtu seisukoht väärteo toimepanemise asjaolude kohta LE § 91 sätestab, et enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. LE § 100 kohaselt peab juht andma teed vastusõitvale ja temast möödasõidul olevale juhile kui ta pöörab ristmikevahelisel teel vasakule või tagasi. LS § 7417 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Väärteoasjas on Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse konstaabel Margus Krauni poolt koostatud liiklusõnnetuse akt nr 293 (lk 1A). Aktist nähtub, et 08.05.2004.a. kell 12.08 on Tartumaal Tartu vallas Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 5,1 kilomeetril toimunud liiklusõnnetus. Liiklusõnnetuses osalesid akti kohaselt Uudo Liias, kes juhtis sõidukit Ford Sierra, registrimärgiga 484 TBU ja Reet Arik, kes juhtis sõidukit Volkswagen Sharan, registrimärgiga 949 TCK. Uudo Liias aktile allkirja ei ole andnud. Aktist nähtub, et Ford Sierral on kahju saanud tagastange ja Volkswagen Sharanil esistange, vasak esituli, iluvõre, vasak poritiib ja esikapott. Akti pöördel on tehtud liiklusõnnetuse skeem. Aktis olevatest andmetest nähtub, et liiklusõnnetus seisnes ühe sõiduki kokkupõrkes ees liikuva sõidukiga. Õnnetus toimus püsikattega teel, milline on tugimaantee, kusjuures sõidutee oli korras ja kuiv ning teelõik sirge. Ilm oli liiklusõnnetuse toimumise ajal selge. Lubatud suurim kiirus eelpool nimetatud teel oli 90 km/h. Tunnistaja Mart Laanemäe kinnitas kohtusitungil, et oli sündmuskohal koos konstaabel Margus Krauniga. Tunnistaja kinnitas, et politseiametnikud vestlesid sündmuskohal osapooltega, kuid viimased kokkulepet ei saavutanud. Seejärel hakkasid politseiametnikud tegema menetlustoiminguid, skeeme ja fotosid. Mart Laanemäe selgitas kohtule, et sündmuskohal tehakse liiklusõnnetuse skeemist mustand ja pärast vormistatakse puhtand. Samuti kinnitas politseiametnik, et skeemi tutvustati mõlemale avariis osalenud isikule. Mart Laanemäe sõnul mäletab ta täpselt, et 2 liiklusõnnetuses osalenud mees tahtis skeemiga tutvuda ja siis kui paluti temalt allkirja tutvumise kohta, siis ta selle andmisest keeldus. Tunnistaja kinnitas kohtus, et osad tunnistajad kuulas üle kohtuvälise menetleja ametnikuna tema, osad kuulas üle Margus Kraun. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks hinnata tunnistaja Mart Laanemäe ütlusi vaid selles osas, mis puudutavad konkreetsete menetlustoimingute teostamise asjaolusid. Kohus jätab aga hindamata tunnistaja ütlused osas, millised on tunnistaja poolt antud väärteo toimepanemise konkreetsete asjaolude kohta järgnevatel põhjustel. VTMS § 2 sätestab, et kui VTMS ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS §-st 66 lg 2 kohaselt ei või tunnistajana osaleda samas asjas uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaalasi. Väärteoasjas ei tohiks seega tunnistajana osaleda kohtuvälise menetleja ametnik, kes on viinud kohtueelses menetluses läbi menetlustoiminguid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on väärteoasja otsuses nr 3-1-1-29-05 märkinud, et samas ei pole põhimõtteliselt välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Kohus pidas eelpool kajastatud seisukohast tulenevalt vajalikuks kohtuvälise menetleja ametnikku tunnistajana üle kuulates välja selgitada asjaolu, kuidas viidi sündmuskohal läbi menetlustoiminguid ja kas menetlusalusele isikule on antud võimalus väärteoasja materjalidega tutvuda. Mart Laanemäe ütlustega on eeltoodust tulenevalt tõendatud, et Uudo Liias on keeldunud andmast allkirja liiklusõnnetuse akti ja skeemiga tutvumise kohta, kuid nii akti kui ka skeemi on Uudo Liiasele tutvustatud. Kohus pidas võimalikuks lõpetada väärteoasjas kohtulik tõendite uurimine ilma tunnistaja Margus Krauni üle kuulamata, vaatamata sellele, et kohus on esmalt pidanud vajalikuks tunnistaja kohtusse kutsuda. Margus Krauni näol on tegemist kohtuvälise menetleja ametnikuga, kes on käesolevas väärteoasja viinud läbi menetlustoiminguid. Eeltoodust tulenevalt ei oleks kohus saanud kasutada tema ütlusi väärteo toimepanemise asjaolude tõendamisel. Menetlustoimingute osas on ütlused andnud tunnistaja Mart Laanemäe ja kohtul ei ole kahtlusi tema ütluste tõepärasuses. Tunnistaja Reet Ariku ütluste kohaselt sõitis ta 2004.a. maikuus sõidukiga Volkswagen Tartust Jõgevale. Tema poolt juhitava sõiduki ees sõitis aeglaselt sõitev sõiduk ja tunnistaja otsustas sellest mööda sõita. Tunnistaja sõnul lülitas ta sisse suunatule ja asus möödasõidule. Olles möödasõidul avastas Reet Arik, et tema ees olev sõiduk pöörab samuti vastassuunavööndisse, kuigi eelnevalt sõiduk ei näidanud vasakupöörde sooritamiseks suunatuld. Tunnistaja kinnitas kohtus, et ta pidurdas ja üritas oma sõiduvööndisse tagasi saada. Kuna vahemaa eessõitva sõidukiga oli liiga väike, siis sõitis ta oma auto vasaku esinurgaga vastu Uudo Liiase poolt juhitava sõiduki paremat taganurka. Tunnistaja sõnul jäi tema auto pidama parempoolses teeservas ja Uudo Liiase auto tegi vähemalt ühe tiiru ja jäi pidama teeotsa juures vaskpoolsel teepeenral. Tunnistaja kinnitas kohtus ka seda, et üks tema autos olevatest reisijatest juhtis tunnistaja tähelepanu sellele, et kraavis oleval Uudo Liiase autol oli suunatuli põlema pandud. Tunnistaja ütluste kohaselt sõitis tema kiirusega 90 km/h ja möödasõidu põhjuseks oli asjaolu, et ees sõitev masin liikus tema autost tunduvalt aeglasemalt. Samuti väitis tunnistaja kohtus, et ta ei sõitnud vastassuunavööndisse otse eessõitva auto tagant, vaid suundus sinna tunduvalt enne kui jõudis järele eessõitvale autole. Reet Ariku sõnul läks tema autol pärast avariid vahetusse stange, parempoolne esituli, radiaator ja veel väiksemaid asju. Tunnistaja Ly Roosi ütluste kohaselt sattus tema eelmise aasta kevadel liiklusõnnetusse. Tunnistaja mäletas, et auto, kus tema viibis, hakkas tegema möödasõitu, kuid eessõitev auto pööras neile ette. Tunnistaja kinnitas, et ta istus tagaistmel kahe istme vahel ja ei märganud, et eesseisev auto oleks näidanud suunatuld vasakpöörde sooritamiseks. Tunnistaja selgitas kohtus, et pärast kokkupõrget liikus eessõitev auto tee vasakusse äärde ja nende auto liikus otsesuunas paremale tee äärde. Ly Roos kinnitas kohtuistungil, et ta nägi, et kraavis oleval autol oli suunatuli hiljem põlema pandud. Tunnistaja Ailar Kuke ütluste kohaselt sõitis tema taksoga ja takso ees sõitis Ford Sierra. Takso hakkas eelpool nimetatud autost mööda sõitma. Tunnistaja kinnitas, et ees olev auto sõitis aeglaset oma sõidureas, kuid äkki pööras taksole ette ja oligi avarii. Tunnistaja sõnul istus tema taksos juhi 3 kõrval esiistmel. Tunnistaja sõnul tema ei näinud, et Ford Sierra oleks enne manöövri tegemist suunatulega märku andnud. Ailar Kukk selgitas kohtus, et peale avariid jäi takso teele oma sõiduritta ja Ford Sierra libises vasakule poole kraavi. Tunnistaja ütluste kohaselt sõitis takso oma sõidureas ja oli juba minemas vastassuunavööndisse, kui Ford hakkas vasakule poole pöörama. Ailar Kukk tunnistas kohtus, et kui tema tuli taksost välja, siis ta nägi, kuidas Fordi juht oli autost juba välja aga läks uuesti autosse ning lülitas suunatule sisse. Tunnistaja sõnul hakkasid need inimesed, kes tulid põllulult sündmuskohale, Liiast õigustama. Tunnistaja märkis kohtus, et tema veel mõtles, et kuidas nad saavad 200-300 m kauguselt või isegi kaugemalt midagi näha ja õigustada. Ailar Kukk kinnitas kohtule, et tema on varem taksojuhiga ühe korra sõitnud, kuid tema elukaaslane ei ole varem taksojuhti näinud. Tunnistaja väitis, et taksojuht sõitis kiirusega 80-90 km/h ja Ford Sierra sõitis kiirusega 40-50 km/h. Tunnistaja Urmas Liikvarti ütluste kohaselt oli tema sündmuste toimumise ajal teeotsal, milline pöörab suurelt maanteelt tunnistaja hoovi. Tunnistaja kinnitas, et sündmuste alguses ta taksot ei näinud, sest takso oli tükk maad eemal. Urmas Liikvart nägi aga Ford Sierrat, milline näitas suunatuld vasakpöördeks. Tunnistaja sõnul jõudis takso kiiresti teisele autole järele ja taksaojuhile oli parempoolne tee vaba ning tal puudus tunnistaja arvamuse kohaselt vajadus manöövrit sooritada. Tunnistaja väitis ka seda, et kui Ford alustas pööret, siis oli auto temast 150 m kaugusel. Tunnistaja kinnitas, et enne kokkupõrget oli takso vastassuunavööndis ja näha oli ka ühe ratta pidurdusjälg, millest tunnistaja järeldas, et taksol ei olnud pidurid korras. Samas avaldas tunnistaja arvamust, et kui pööret sooritati, siis takso ei jõudnud pidurdada, sest taksol oli Fordini nii lühike maa. Urmas Liikvart kinnitas, et takso sõitis Liiase autole tagant parempoolsesse nurka sisse. Tunnistaja ütluste kohaselt tuli politsei kohale, astus autost välja ning ütles Liiasele, et te olete süüdi. 40 minutit pärast politsei kohaletulekut tehti politsei poolt mõõdistamine Liiase palvel. Tunnistaja kinnitas, et talle jäi mulje, et politseinik oli teise poole tuttav või tuttava tuttav. Samuti tundus tunnistajale, et süüdi oli taksojuht. Tunnistaja Marlo Liikvarti ütluste kohaselt nägi tema, kuidas takso Liiase poolt juhitavale Fordile tagantpoolt selga sõitis. Tunnistaja väitis, et ta nägi, et Liiase poolt juhitaval autol oli suund sees vasakule poole ja kui auto oli kraavi paiskunud, siis suund vilkus edasi. Tunnistaja pidas silmas esimest ja tagumist suunatuld. Tunnistaja selgitas, et mõlemad autod olid oma sõidurajas, aga siis pani Ford suuna sisse. Marlo Liikvart väitis, et ta nägi, kuidas takso sõitis vastassuunavööndisse ja sõitis Fordile sisse ning kokkupõrge oli suhteliselt sõidutee telgjoonel. Tunnistaja ütluste kohaselt hakkas Ford pööret sooritama ja takso hakkas sel ajal mööda minema. Mõlemad autod olid kokkupõrke ajal vastassuunavööndis. Tunnistaja kinnitas kohtus, et tema võttis autol aku juhtmed maha, sest bensiinivoolik oli katki ning arvati, et auto võib põlema minna. Tunnistajate Reet Ariku, Ly Roosi, Ailar Kuke, Urmas Liikvarti ja Marlo Liikvarti ütlustega on tõendatud, et väärteoprotokollis nimetatud ajal 08.05.2004.a. leidis aset Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 5,1 km avarii. Tunnistajad on ühte meelt selles, et Volkswagen Sharan, mida juhtis Reet Arik, asus sooritama möödasõitu Ford Sierrast, mida juhtis Uudo Liias. Tunnistajate Reet Ariku, Ly Roosi ja Ailar Kuke ütlused ja tunnistajate Urmas Liikvarti ning Marlo Liikvarti ütlused on aga vastuolus osas, mis puudutab seda, kas Uudo Liias oli lülitanud vasakpöörde tegemiseks sisse suunatule või mitte. Tunnistajad Reet Arik, Ly Roos ja Ailar Kukk kinnitavad, et Uudo Liias asus sooritama vasakpööret ilma, et ta oleks vasaku suunatule sisse lülitanud. Urmas Liikvart ja Marlo Liikvart aga kinnitavad, et kui Ford Sierra asus sooritama vasakpööret, oli autol vasak suunatuli sisse lülitatud. Tunnistajate Urmas Liikvarti ja Marlo Liikvarti ütlustest tuleneb, et avarii toimumise hetkel olid nemad konkreetsest kokkupõrke kohast 150 m kaugusel. Tunnistaja Ailar Kukk kinnitas kohtus, et tema meelest olid põllult sündmuskohale tulnud inimesed 300 m kaugusel. Viimatinimetatud tunnistaja on avaldanud ka kahtlust selle kohta, et kuidas nii kaugel olnud isikud 4 said avarii konkreetseid asjaolusid nii täpselt näha. Ailar Kukk kinnitas kohtus ka seda, et Fordi juht, kes oli oma autost juba välja tulnud, läks auto juurde tagasi ja lülitas suunatule sisse. Suunatule sisselülitamisele peale liiklusõnnetuse toimumist viitas oma ütlustes ka Reet Arik, kelle tähelepanu sellele oli pööranud tunnistaja Ailar Kukk. Ka tunnistaja Ly Roos väitis, et ta nägi, et hiljem oli Fordil suunatuli põlema pandud. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate Reet Ariku, Ly Roosi ja Ailar Kuke ütlustes. Arvestades eespool kajastatud ütlusi, pidid ka tunnistajad Urmas Liikvart ja Marlo Liikvart peale avariid nägema, et vasak suunatuli põles ning selles osas on nende ütlused kooskõlas ka tunnistajate Ly Roosi, Reet Ariku ja Ailar Kuke ütlustega. Hinnates tunnistajate ütlusi selle kohta, kas Uudo Liias lülitas sisse suunatule enne vasakpöörde sooritamist, peab kohus tõeseks Ly Roosi, Reet Ariku ja Ailar Kuke ütlusi, mis on veenvamad seetõttu, et nimetatud isikud sõitsid Ford Sierra taga olevas taksos, osalesid liiklussituatsioonis vahetult ning nägid sündmusi paremini kui Urmas Liikvart ja Marlo Liikvart, kes viibisid liiklusõnnetuse toimumise ajal 150-300 m sündmuskohast eemal. Kohus peab vajalikuks viidata ka asjaolule, et kui ka Uudo Liias oleks suunatule õigeaegselt sisse lülitanud, siis sellele vaatamata oli ta LE § 91 kohaselt enne vasakpöörde sooritamist kohustatud veenduma oma manöövri ohutuses ja selles, et see ei takista teisi liiklejaid. Liiklusavarii asjaolude väljaselgitamiseks on tehtud ekspertiis kohtuekspert Jaan Marmori poolt (lk 20-24). Eksperdiarvamusest nähtub, et sõiduauto VW Sharan, reg märk 949 TCK, liikumiskiirus enne pidurdamist (pidurdusjälgede tekkimist) oli suurusjärgus 90 km/h. Ekspert on arvamusel, et hetkel, kui sõiduauto VW Sharan juhile tekkis liiklusoht, asus sõiduk vastassuunavööndis ja sõiduki juhil ei olnud antud tingimustes võimalik liiklusõnnetust vältida. Sõiduauto VW Sharan liikumiskiirus kokkupõrke hetkel oli arvutuslikult 47,4 km/h. Sõiduautode Ford Sierra ja VW Sharan asend teineteise ja sõidutee suhtes on kajastatud ekspertiisiaktile lisatud skeemil. Tunnistajad Reet Arik, Ailar Kukk, Urmas Liikvart ja Marlo Liikvart on tunnistanud, et enne avariid oli Volkswagwen Sharan vastassuunavööndis, seega oli Reet Arik juba möödasõitu alustanud. LE § 100 kohustab juhti andma teed temast möödasõidul olevale juhile, kui ta pöörab ristmikevahelisel teel vasakule. Uudo Liias ei andnud teed Reet Arikule. Eeltoodust tulenevalt tekitas Uudo Liias vasakpööret sooritama asudes olukorra, kus tema manööver oli liikluseeskirjast tulenevalt lubamatu ja oli samas ohtlik nii talle endale kui ka teistele. Eksperdi poolt koostatud skeemi asjaolusid kinnitavad liiklusõnnetuse sündmuskohal tehtud fotod. Fotolt nr 1 ja nr 11-12 on näha pikk pidurdusjälg peatunud Volkswagen Sharani järel. Eeltoodust tulenevalt on alus nõustuda eksperdi arvamusega selle kohta, et kui VW Sharanile tekkis liiklusoht, siis oli sõiduk vastassuunavööndis. Nimetatud arvamusega on kooskõlas ka tunnistajate Reet Ariku, Ly Roosi, Ailar Kuke, Marlo Liikvarti ja Urmas Liikvarti ütlused, sest nimetatud tunnistajad on kinnitanud, et takso oli vastassuunavööndis enne kokkupõrget Ford Sierraga. Liiklusõnnetuse tagajärjed kajastuvad peale liiklusõnnetuse akti ja tunnistajate ütluste ka sündmuskohal tehtud fotodel, millest hiljem on tehtud fototabel (lk 14-19). Fotodel nr 2-4 ja 11-12 on näha sõiduki Volkswagen Sharan vigastused. Fotolt nr 5 ja 6 on näha Ford Sierra asend ja vigastused peale avariid. Seega on nii tunnistajate ütluste, liiklusõnnetuse akti kui ka fototabeliga tõendatud, et nii Volkswagen Sharanil kui ka Ford Sierral olid avariilised kahjustused. Nimetatud asjaolu kinnitab, et Uudo Liiase poolt liiklusnõuete rikkumine põhjustas varalise kahju mõlemale avariis osalenud sõiduki omanikule. 5 Kohtul puudus võimalus hinnata menetlusaluse isiku Uudo Liias ütlusi, sest vaatamata rohkearvulistele taotlustele menetluse jooksul on ta keeldunud ütluste andmisest nii Lõuna Politseiprefektuuris (lk 7 ja 29) kui ka kohtus (lk 120 p). Hinnates tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et Uudo Liias rikkus 08.05.2004.a. väärteoprotokollis nimetatud kohas ja ajal LE §-des 91 ja 100 sätestatud nõudeid ja põhjustas sellega varalise kahju nii endale kui ka Reet Arikule. Seega on väärteoprotokollis Uudo Liiase poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud. Kohus ei tuvastanud menetluse käigus Uudo Liiase süüd ja teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt tuleb Uudo Liiase poolt toimepandud tegu kvalifitseerida Liiklusseaduse § 7417 järgi ta Uudo Liiast tuleb väärteo toimepanemise eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel Uudo Liiasele arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteoasjas ei ole ilmnenud Uudo Liiase karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Lõuna Politseiprefektuuri poolt esitatud õiendist tulenevalt pole Uudo Liiast väärteokorras varem karistatud. Kohus on seisukohal, et Uudo Liias on väärteo toime pannud ettevaatamatusest hooletuse vormis, sest alustades vasakpööret, ei suhtunud Uudo Liias liikluseeskirja nõuete järgimisse kohusetundlikult jättes veendumata kas pöörde sooritamine on ohutu ega takista teisi liiklejaid. Eeltoodust tulenevalt ei andnud Uudo Liias teed möödasõidul olevale juhile. Kuivõrd Uudo Liiast ei ole varem väärteokorras karistatud, siis ei pea kohus vajalikuks Uudo Liiast toimepandud väärteo eest karistada arestiga vaid peab otstarbekohaseks teda karistada rahatrahviga. LS § 7417 sätestab karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Arvestades asjaoluga, et Uudo Liiast ei ole varem väärteokorras karistatud, kuid silmas pidades tema poolse hooletuse ohtlikkust kõigi liiklejate suhtes, peab kohus põhjendatuks mõista rahatrahvi küll alla keskmist karistusmäära, kuid siiski 100 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 6000.- krooni. Kohtu seisukoht menetluskulude osas VTMS § 2 kohaselt kuuluvad väärteomenetluses kohaldamisele kriminaalmenetluse sätted kui VTMS ei sätesta teisti. VTMS ei sätesta menetluskulude väljamõistmise konkreetset korda. Eeltoodust tulenevalt peab kohus vajalikuks menetluskulu väljamõistmisel kohaldada KrMS § 175 ja § 180 sätestatut. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus on seisukohal, et väärteo toimepanemise korral ja isiku süüdimõistmise korral väärteo toimepanemise eest, on menetlusalune isik samuti kohustatud hüvitama menetluskulud. Kohus peab põhjendatuks välja mõista Uudo Liiaselt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel väärteoasjas ekspertiisi tegemise kulu summas 2550.- krooni (lk 25) ja KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistajatele Urmas Liikvartile ja Marlo Liikvartile väljamakstav päevapalk ja sõidukulud kokku summas 638.- krooni. Kohtunik 6