järgi Menetlusalune isik Ivo Tombak, õppeasutus: Eesti Maaülikooli üliõpilane RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 120 lg. 1 ja § 132 p. 2 Tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt ja teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Määrata Ivo Tombakule
S § 66 lg. 2, 3 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi ühe aasta jooksul võrdsetes osades igakuiselt 500 (viissada) krooni. Esimese tasumise tähtaeg hiljemalt 15.märtsiks 2006.a. Rahatrahv 6000 (kuus tuhat) krooni ositi tasumisega 500 (viissada) krooni igakuiselt tasuda Lõuna Politseiprefektuuri arvele 10220035028018 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2780050033560034. Trahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega või rahatrahvi asendamine arestiga KarS § 72 alusel. Kaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. 1 Tuvastatud asjaolud. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissari Marek Tiiratsi 29.11.2005.a. otsusega karistati Ivo Tombakut
10 800 krooni. Otsuse kohaselt 04.11.2005.a. kella 03.35 ajal Ivo Tombak Tartu linnas Narva maanteel, andis mootorsõiduki juhtimise üle joobeseisundis olevale isikule, Martti Kägole, . Ivo Tombak rikkus sellega Liikluseeskirja § 77 nõudeid, milline rikkumine on kvalifitseeritav
Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Vastulauset menetlusalune isik ei esitanud. Otsuse tegemise aluseks olid väärteoprotokollis esitatud tõendid: menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused. Menetlusaluse isiku Ivo Tombaku ülekuulamisel on ta andnud ütlusi selle kohta, et mees sõitis ja vist oli joonud alkoholi. 04.11.2005.a. on konstaabel Kristjan Koppel koostanud väärteoprotokoll nr. 2602,05,014375, mille andmetel Martti Kägo, , olles alkoholijoobes 04.11.2005.a. kella 03.35 ajal Tartu linnas Narva maanteel Vahi ja Jänese tänavate vahelisel alal liikudes Jänese tänava suunas juhtis Ivo Tombakule, , kuuluvat mootorsõidukit Ford Escort, registreerimisnumbriga 030 AJU. Menetlusalune isik Martti Kägo seletas, et ta oli alkoholijoobes, juhtis autot. Patrull peatas Narva maanteel, alkoholijoove oli 0,48 ‰. Ta sõitis, kuna polnud kedagi teist, kes sõita tahaks, oli kergemeelselt nõus. Tunnistaja Martin Nelis on andnud ütlusi selle kohta, et 04.11.2005.a. kella 03.35 ajal teostas ta koos konstaabel Kristjan Koppeliga liiklusjärelevalvet Tartus Narva maanteel. Nad peatasid kontrolliks sõiduauto Ford Escorti registreerimisnumbriga 030 AJU, mille juht Martti Kägo oli alkoholijoobes. Nad koostasid juhile vastavad väärteomaterjalid. Juhi kõrvalistmel oli Ivo Tombak, kes on sõiduki omanik. Omanikule koostasid väärteoprotokolli joobes isikule sõiduki juhtimise üle andmise eest. Ivo Tombak tunnistas oma rikkumist ning midagi kohapeal ei vaidlustanud. 27.01.2006.a. korrakaitseosakonna õiendi andmetel on Ivo Tombak, isikukood: 38504186544, toime pannud järgmised väärteod: 23.08.2003.a.
1 järgi, mille eest 23.08.2003.a. määratud rahatrahv 180 krooni; 05.02.2005.a.
1 järgi, mille eest 05.02.2005.a. määratud rahatrahv 180 krooni; 19.03.2005.a.
määratud rahatrahv 6000 krooni; 06.08.2005.a.
1 järgi, mille eest 06.08.2005.a. määratud rahatrahv 180 krooni. Kõik kohtuvälise menetleja määratud karistused, rahatrahvid on tasutud täies ulatuses. Kaebuse sisu ja põhjendused. Ivo Tombak esitas kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles palub otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist määratud karistuse osas. Kaebuse esitaja leiab, et temale määratud karistus on liiga range ja ei vasta tema süüteo raskusele ega majanduslikule olukorrale. Ivo Tombak on Eesti Maaülikooli päevase osakonna üliõpilane, elab oma vanemate juures ja nende kulul. Tal ei ole õnnestunud saada ühiselamukohta Tartusse. Põlvast Tartusse õppetööle käimine on kulukas. Trahvisumma ühekordseks tasumiseks puuduvad võimalused. Ühes kuus on ta võimeline tasuma 300 krooni. 2 Kaebuse esitaja väidab, et on seoses väärteomenetlusega saanud kibeda õppetunni ja edaspidi hoidub kindlalt õiguserikkumiste toimepanemisest. Karistust kergendava asjaoluna palub arvesse võtta süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Kaebusele on lisatud Eesti Maaülikooli tõend, mille andmetel Ivo Tombak on loomakasvatussaaduste tootmise õppekava loomakasvatuse eriala I õppeaasta täiskoormusega statsionaarse õppe üliõpilane 2005/
. Juhtimist ei tohi üle anda isikule, kes on käesoleva määruse §-s 76 nimetatud seisundis. Liiklusseaduse (
) § 7418. Joobeseisundis isiku mootorsõidukit juhtima lubamine või talle juhtimise üleandmine Mootorsõiduki omaniku, valdaja või juhi poolt joobeseisundis isiku mootorsõidukit juhtima lubamise või talle juhtimise üleandmise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
Kohus lahendab Ivo Tombaku kaebuse kohtuvälise menetleja 29.11.2005.a. otsuse peale kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg. 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil. Vaidlust ei ole selles, et Ivo Tombak teadis Martti Kägo joobeseisundist, millele vaatamata andis ta viimasele üle mootorsõiduki juhtimise. Menetlusalune isik tunnistab enda süüd
Süü omaksvõtt põhineb otsuses kirjeldatud faktilistel asjaoludel ja on tõendatud tunnistaja ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. Menetlusaluse isiku seletus on kooskõlas tõenditega. Alkoholijoobes juhtimist tunnistas Martti Kägo väärteomenetluses tema ülekuulamisel. Sama asjaolu tõendavad ka tunnistaja Martin Nelise ütlused. Kuigi väärteo toimepanemine ei olnud Ivo Tombaku teo eesmärk, teadis ta kindlasti, et isik, kellel ta sõiduki juhtimise üle andis, oli alkoholi tarvitanud ja joobes mootorsõiduki juhtimine on keelatud. Ta teadis ka, et juhtimist ei tohi üle anda isikule, kes on alkoholijoobes. Seega pani ta väärteo toime otsese tahtlusega. VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Kohus ei tuvastanud väärteoasja kohtueelsel menetlemisel menetlusnormide rikkumist. Vaidlus on selles, kas kohtuväline menetleja on toimepandud väärteo eest karistuse määramisel arvestanud kõiki karistamise aluseid. Kohus on seisukohal, et karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja arvestanud kõigi KarS § 56 sätestatud karistamise alustega, kuid selline arvestamata jätmine ei ole tingitud kohtuvälisest menetlejast, vaid menetlusalusest isikust, kaebuse esitajast endast. 4 Menetlusalune isik ei ole kohtuvälisele menetlejale esitanud vastulauset. Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli kättesaamisest. Vastav õigus tuleneb seadusest ja on menetlusalusele isikule 04.11.2005.a. väärteoprotokolli kätteandmisega teatavaks tehtud. Väärteomenetlus eeldab menetlusaluse isiku aktiivset osavõttu tema suhtes toimuvast väärteomenetlusest. Riigikohtu 10. juuni 2004.a. otsuses 3-1-1-50-04 on väljendatud seisukoht, mille järgi VTMS § 72 lg 1 alusel teeb kohtuväline menetleja lahendi kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata, kuid menetlusalusel isikul on soovi korral õigus esitada protokollile vastulause. Seadus ei sätesta kohtuvälise menetleja kohustust teavitada menetlusalust isikut enne otsuse tegemist vastulause esitamise võimalusest. Seadusest tulenev vastulause esitamise õigus on kantud väärteoprotokolli, mille ärakiri antakse protokolli koostamise järel menetlusalusele isikule kätte. Sel viisil vastulause esitamise õigusest teavitamine on piisav. Väärteoprotokolli kättesaamise järel tagajärje – karistuse ootama jäämine väljendab menetlusaluse isiku passiivsust tema suhtes toimuvasse väärteomenetlusse ning sellest võib järeldada ka ükskõiksust saabuva tagajärje suhtes. Vaidlustatava otsuse kättesaamisega tagajärjest teadasaamisel esitas Ivo Tombak kaebusega kohtule karistuse määramisel arvestatavaid asjaolusid ja tema majanduslikku olukorda põhjendavaid tõendeid. Kohus kaaludes karistuse määramise aluseid, leiab, et karistamise aluseks olev süü on tõendatud. Ivo Tombaku väärteoga kahjustatav õigushüve on liiklusohutus. Vaatamata väärteoga kahjustatud õigushüve olulisusele on menetlusalusele isikule karistus
Ivo Tombak on aastatel 2003 kuni 2005 väärteomenetluses karistatud neljal korral. Tema õiguserikkumiste sagedus on erinevatel aastatel erinev: 2003.a. karistatud ühel korral ja 2005.a. karistatud kolmel korral. Kõigil kordadel on karistused määratud liikluseeskirjade rikkumise eest. Kõik liikluseeskirjade rikkumistega seotud karistused on rahatrahvid ja need on tasutud. Ivo Tombaku esimese karistuse kandmisest on möödunud enam kui üks aasta. KarRS § 25 lg. 1 p. 1 järgi kuulub esimene karistus registrist kustutamisele või ülekandmisele arhiivi. Seega on arvestatavad varasemad karistused olnud aasta kestel ja iseloomustavad rikkumiste aktiivsust. Üks varem toimepandud väärtegudest (
S § 57 lg. 1 p. 3 sätestatud puhtsüdamliku kahetsuse. Ivo Tombak on kogu menetluse kestel andnud oma teo kohta objektiivseid ja süüd omaksvõtvaid ütlusi. Kuigi ta puudustega esitatud kaebuses asus süüd eitama ja palus seetõttu otsuse tühistamist, on ta kaebuses puuduste kõrvaldamise järel muutnud enda suhtumist süü küsimusse. Kaebuses väljendab ta kahetsust selgesõnaliselt. Ainuüksi sellest asjaolust on alust järeldada, et menetlusalune isik on teinud järeldusi oma senise, liikluseeskirju eirava käitumisviisi suhtes. Kuigi kahetsus on vastulause esitamata jätmisega hilinenud, ei ole kohtul põhjust kahelda süüdlase puhtsüdamlikus kahetsuses toimepandud teo üle. Arvestades KarS § 57 lg. 1 p. 3 sätestatud karistust kergendava asjaoluga, leiab kohus, et süüdlast on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma liikluseeskirjade rikkumistega seotud süütegude toimepanemisest karistusega alla keskmise määra.
sanktsioon näeb ette karistusena rahatrahvi.
1 sanktsioon näeb ette alternatiivsed karistused, nii rahatrahvi kui ka aresti. Sanktsioonide erinevusi arvestades annab seaduseandja
ja § 7419 ettenähtud väärtegudele oluliselt erineva hinnangu vaatamata kergemaliigilise karistuse ühesugusele määrale.
ettenähtud väärtegu on kergem
ettenähtud väärteost, kuna esimese väärteo korral on seaduseandja pidanud küllaldaseks mõjutusvahendiks 5 kergemaliigilist karistust. Arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist ei ole karistuse määramine üle keskmise määra põhjendatud. Arvestades kaebuse esitaja sotsiaalset seisundit ja sellest tulenevat majanduslikku olukorda, tuleb karistus määrata tasumisele ositi. Kaebuse esitaja on üliõpilane ja omandab haridust. Tal puudub töölepingust tulenev töö ja iseseisev sissetulek. Nendel põhjustel ei ole rahatrahvi võimalik korraga tasuda. Kaebuses märgitud igakuist maksevõimet arvestades tuleb määrata ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg KarS § 66 lg. 3 sätestatud maksimaalses ulatuses. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.