M Ä Ä R U S Tallinnas, 13. veebruaril 2006.a. 1-06-985 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova ja tõlgi Z.Vorošilova juuresolekul vangla esindaja M.Kasepalu ja prokuröri S.Melk ja kaitsja J.Benevolenskaja osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Ämari Vangla direktori esildise Vjatšeslav Tarassovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: 08.07.1999.a Kohtla-Järve Linnakohtu poolt tunnistati Vjatšeslav Tarassov süüdi KrK § 100 , § 107 lg.1 järgi, karistuseks 12 aastat vangistust. Karistuse algus 30.11.1997.a. Karistuse lõpp 30.11.2009.a. Ämari Vangla direktor taotles Vjatšeslav Tarassovi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on uue kuriteo toimepaneku madal risk olemas. Prokurör ei toeta taotlust. Kaitsja toetab Ämari Vangla direktori taotlust. Ära kuulanud Vjatšeslav Tarassov, vangla esindaja, kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. prokuröri ja kaitsja arvamuse Kohus leiab, et Vjatšeslav Tarassovi ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vjatšeslav Tarassov kannab karistust tapmise eest, tegemist on ühiskonnaohtlikkuse poolest raske kuriteoga. Tema käitumine vanglas ei olnud eeskujuline , 5 korda ta rikkus režiimi ajavahemikul 1998-1999.a., s.t. et üks aasta kaheksast aastast ta rikkus vanglarežiimi. Vanglaametniku hinnangul V.Tarassov on viisakas, kuid samas kergesti ärrituv, närviline ja tasakaalutu. Uute kuritegude laad võib olla samalaadne praeguse kuriteoga ( s.t. tapmine ja raskete kehavigastuste tekitamine). Julgeolekuosakonna spetsialisti hinnangul ka uue kuriteo sooritamise tõenäosus ei ole välistatud, mis võib tingitud olla alkoholi kuritarvitamisest ja agressiivsusest . Alkoholi kuritarvitamine vabaduses , /kuriteod on kõik toime pandud alkoholijoobes / on kahtlemata tema käitumist mõjutatavaks asjaoluks. Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab Vjatšeslav Tarassov käituda õiguskuulekalt. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga , et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 3 aastat 9 kuud 17 päeva )vabastada vangistusest. Kohus asub seisukohale ,et antud juhul ei ole karistuse mõistmise eesmärgid veel saavutatud ja Vjatšeslav Tarassovi karistusest tingimisi vabastamine on enneaegne. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Ämari Vangla direktori taotlus Vjatšeslav Tarassovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.