1-06-321\3

M Ä Ä R U S Tallinnas,

1. veebruaril 2006.a. 1-06-321 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja A.Borissov ja prokuröri S.Melk osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Viktor Ruhno tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Viktor Ruhno on süüdi tunnistatud 10.01.2002.a. Kohtla - Järve Linnakohtu otsusega KrK § 143 lg 2 p 1,2 järgi, karistuseks 1 aasta vangistust. KrK § 40 lg 3 alusel liideti IdaViru MK 05.03.2001 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (5a 4k 6p) ning lõplikuks karistuseks 5 aastat 5 kuud vangistust. Karistuse algus 10.01.2002.a. Karistuse lõpp 10.06.2007.a. Murru Vangla direktor taotles Viktor Ruhno ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul oleks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine otstarbekohane, kuna kriminaalhoolduse käigus oleks võimalik uue kuriteo toimepanemise riski vähendada ja aidata kaasa kinnipeetava resotsialiseerimisele. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Viktor Ruhno , vangla esindaja ja prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kohus leiab, et Viktor Ruhno ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Viktor Ruhno isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viktor Ruhno kannab karistust röövimise, varguse ja kelmuse eest, tegemist on ühiskonnaohtlikkuse poolest raske kuriteoga. Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab Viktor Ruhno käituda õiguskuulekalt. Viktor Ruhnot on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõuete rikkumise eest karistatud 23 korral. Käitumine on kuni
2. aastani olnud agressiivne ja vaenulik vanglaadministratsiooni suhtes. Tema käitumine vanglas ei olnud eeskujulik. Kannab karistust kinnises eluosakonnas, siis ei ole õppimine ja töötamine võimalik. Vanglas kannab karistust esimest korda. Kohus arvestab ka seda, et V.Ruhno on kolmel korral kohtulikult karistatud, omab haridust 5 klassi, ametlikult puudub tal töökogemus, varem olid tal alkoholi- narkoprobleemid, seoses sellega kohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu vabanedes ennetähtaegselt hoiduks vabaduses uute kuritegude toimepanemisest. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et ei saa süüdimõistetut nii pika aega enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 1 aasta 5 kuud vangistust) tingimisi vabastada. Kohus asub seisukohale, et ei ole käesoleval ajal Viktor Ruhno vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus Viktor vabastamiseks rahuldamata. Ruhno tingimisi enne tähtaega Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik: