p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning prokuröri taotlust x suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks ja kriminaalmenetluse lõpetamiseks KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Vastavalt Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aivar Lembitu poolt koostatud kohtusse saatmise määrusele, pani x toime järgmised teod: x ajal x trepikojas lõi x ilma põhjuseta x jalaga kõhu piirkonda. x ajal x trepikojas lõi x ilma põhjuseta näkku x. x kaupluses x aadressil x müügisaalis, kassaaparaadi juures lõi x rusikaga näkku müüjale x Oma tegevusega pani x toime õigusvastase teo, mis on kvalifitseeritav
MS § 401 peab kohus otsustama, -kas õigusvastane tegu on toime pandud; -kas teo on toime pannud isik, kelle suhtes taotletakse psühhiaatrilise sundravi kohaldamist; -kas isik on õigusvastase teo toime pannud süüdimatus seisundis; 2 -kas kohaldada psühhiaatrilist sundravi. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid: Kannatanu x kinnitas kohtule, et x ajal lõi x trepikoja 4. korruse trepimademel kõhu piirkonda ja jooksis oma korterisse. Samuti üritas x rünnata saabunud politseinikke. Selle juures viibis tunnistaja x. Kannatanu x kinnitas kohtule, et x ajal x trepikojas tuli talle kallale x, hakkas teda rusikatega vastu keha lööma, tiris juustest. Kannatanu x kinnitas kohtule, et x lõi x teda kaupluses x rusikaga näkku. Tunnistaja x kinnitas kohtule, et x rääkis ta trepikojas naabrinaise x. Nende juurde tuli kiirel sammul x ja lõi x jalaga kõhtu. Kohale väljakutsutud politsei oli sunnitud kohaldama füüsilist jõudu ja toimetama x haiglasse. Kaitsja avaldas kohtuvaidlustes, et tal ei ole kahtlusi kannatanute ja tunnistaja ütluste tõesuses ja usaldusväärsuses. Kohus samuti leiab, et kohtuistungil uuritud kannatanute ja tunnistaja ütlused on usaldusväärsed ja nende põhjal on võimalik otsustada, kas x pani toime õigusvastase teo või mitte. Kohus leiab, et x teod on õigesti kvalifitseeritud
Kannatanute ja tunnistaja ütlustega on tuvastatud, et x, viibides avalikus kohas, kaupluses ja trepikojas, väljendudes seejuures ebatsensuurselt kannatanute aadressil, kasutas nende suhtes vägivalda, lüües jalaga kõhtu ja käega pea piirkonda. Kauplus ja trepikoda on avalikud kohad, kuna seal võivad viibida vabalt kõrvalised isikud, samuti trepikoda on elanike ühises kasutuses olev koht. Avaliku korra rikkumine seisnes selles, et x väljendus ebatsensuurselt ja kasutas vägivalda kannatanute suhtes avalikus kohas, rikkudes kannatanute kehalist puutumatust. Vastavalt
1, isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.
sätestab, et isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv.
sätestab, et isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: vaimuhaigusega või ajutise raske psüühikahäirega või nõrgamõistlikkusega või nõdrameelsusega või muu raske psüühikahäirega. Vastavalt kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktile nr x, toimiku lk x, mis oli läbi viidud riiklikult tunnustatud ekspertide x ja kliinilise psühholoogia magistri x poolt, põeb x paranoidset püsikululist skisofreeniat 3 parafreense sündroomiga x. Tulenevalt temal esinevast raskest psüühilisest haigusest ei olnud x temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal x ja x suuteline aru saama oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest ning ta ei olnud suuteline oma käitumist juhtima. x esinenud emotsionaalne seisund temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal oli tingitud temal esinevast raskest psüühilisest haigusest. Tulenevalt temal esinevast raskest psüühilisest haigusest ei olnud x temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal võimeline hindama enda ja kannatanute vaheliste suhete olemust ja oma käitumise sotsiaalset tähendust. Vastavalt ekspertiisiaktile ei ole x temal esineva raske psüühilise haiguse tõttu suuteline osalema eeluurimisel, esinema kohtus ega kandma karistust. Kohtul ei ole alust kahelda ekspertide arvamuses. Ekspertiisiakt on piisavalt motiveeritud. Ekspertiisi teostamisel on uuritud x haiguslood, kriminaaltoimiku materjalid ning läbi viidud ka intervjuu uuritavaga. Arvestades ülaltoodut, tuleb kohus järeldusele, et x pani talle inkrimineeritavad, x ja x asetleidnud teod toime süüdimatus seisundis. x aset leidnud episoodi kohta märgib kohus, et piisavaid andmeid x süüdimatuse kohta esitatud ei ole. Ekspertidele polnud esitatud andmeid selle episoodi kohta ning nende poolt polnud antud hinnang x käitumisele ja seisundile x. Vastavalt KrMS § 402 lg. 2 ja § 216 lg. 2,3, materjalid x episoodi kohta tuleb toimikust eraldada ning tagastada prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. KOHTU KOHALDATAVAD MEETMED. Vastavalt ülalnimetatud ekspertiisiaktile, x suhtes on meditsiiniliselt näidustatud psühhiaatrilise haiglaravi, sh sundravi kohaldamine kuni ohtlikkuse äralangemiseni. Arvestades x esineva raske psüühilise haiguse senist kulgu ja käesolevat sümptomaatikat, ei ole tema täielik tervenemine tõenäoline ning ohtlikkuse alandamiseks on vajalik tema kestev viibimine tugevalt kontrollitud ja raviga toetatud keskkonnas. Psühhiaatrilise abi seaduse § 3 lg. 3 sätestab, et psüühikahäirega isiku ravi ilma tema nõusolekuta on lubatud ainult käesoleva seaduse § 11 ja 17 sätestatud juhtudel. PsAS § 17 osutab omakorda
§-le 86. 4
lg 1 kohaselt, kui isik on pannud toime õigusvastase teo süüdimatus seisundis ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti motiveerivast osast nähtub, et x psühhosotsiaalne adaptatsioon on käesolevaks ajaks tugevalt häiritud, kuna meelepetteliste elamuste ja luululiste tõlgenduste mõjul on ta ümbruse suhtes kahtlustav ja vaenulik ja kujundades oma käitumise kooskõlas oma psühhootiliste elamustega, on korduvalt käitunud agressiivselt ja ohtlikult. Prokurör taotles x psühhiaatrilise sundravi kohaldamist ja kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja nõustus prokuröriga. Kohus leiab, et x suhtes tuleb kohaldada psühhiaatrilist sundravi tema ohtlikkuse äralangemiseni. x on muutunud ohtlikuks nii teistele kui ka endale. Kannatanute ütlustega on tuvastatud ka see, et olles haige ja Kohtla-Järve linna sotsiaaltöötajate ükskõiksuse tõttu, ei saanud x enda eest hoolitseda, tarvitada ravimeid õigeaegselt, saada pensioni.
1 nimetatud psühhiaatrilist sundravi annab sellekohase loaga psühhiaatriaasutus ( alus -
MS § 199 lg 1 p 1 alusel, sest puudub kriminaalmenetluse alus – õigusvastase teo toimepannud isiku süüdivus.
MS §
MS § 402; 216 lg. 2,3 ja 199 lg 1 p 1, kohus MÄÄRAS: 5 Kohaldada x, suhtes psühhiaatrilist sundravi tema ohtlikkuse äralangemiseni. Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas 1-06-1352
MS § 216 lg. 2,3 antud kriminaalasjast eraldada kriminaalmenetlus 06244000042, mis oli alustatud 05.01.2006
x originaalides) ja saata kriminaalmenetlus 06244000042 Viru Ringkonnaprokuratuurile menetluse jätkamiseks. Kohtukulud – kaitsja tasu 722,20 krooni, ekspertiisi tegemise eest 4229,40 krooni – jätta riigi kanda. Määrus pööratakse täitmisele peale selle jõustumist. Määrus jõustub, kui isik ei esitanud nimetatud määruse peale määruskaebust 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Määruse peale võib esitada määruskaebuse üksnes sundravi kohaldamise ja kriminaalmenetluse lõpetamise osas Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määruses teada või pidi teada saama. Kriminaalasjast materjalide eraldamise osas määruskaebust esitada ei saa. Määruse koopiad edastada Ringkonnaprokuratuurile ja x. Kohtunik Inna Kirsipuu Ida Politseiprefektuuri, Viru
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.