(4)4-06-24 seletused ning tunnistaja ütlused, leidis, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus leidis, et kaebaja poolt väärteo toimepanek on tõendatud. Kohus ei pidanud põhjendatuks kaebaja väiteid selle kohta, et liiklusõnnetuse põhjustas vasakpööret sooritanud sõiduki BMW juht, kes ületades suurel kiirusel ristmikku kaldus parempoolsele sõidurajale. Kohtu hinnangul on kaebaja väited ümberlükatud – kohtuvälise menetleja T. Viltok`i ütlustega kohtuistungil, kes viibis politseitöötajana sündmuskohal ning fikseeris liiklusõnnetuse toimumise. Kohtuvälise menetleja hinnangul kaldus „Anna teed“ märgi läbinud parempööret sooritanud kaebaja parempoolsest sõidurajast vasakpoolsesse, mistõttu toimuski kokkupõrge vasakpööret sooritanud teise sõidukiga BMW. Kohtuvälise menetleja hinnangul on sõidukitel tuvastatud tehnilisi vigastusi võimalik saada üksnes eelkirjeldatud viisil, mitte aga sellistel asjaoludel nagu väitis kohtuistungil kaebaja. - Kohtuvälise menetleja A. Kase` kohtuistungil antud ütlusega. Kohtuvälise menetleja hinnangul kaldus kaebaja juhitud sõiduk ristmikku ületades vasakule ning põrkas siis kokku vasakpööret sooritanud sõidukiga BMW. Oma seisukohta põhjendas kohtuväline menetleja sellega, et vahetult kaebaja sõiduki ees liikus samal sõidurajal suur veoauto, nn „rekka“, mistõttu soovides ilmselt sellest mööduda, kalduski kaebaja juhitud sõiduk vasakule vasakpoolsesse sõiduritta. Kohus leidis, et kohtuväliste menetlejate seisukohti kinnitavad kaebaja enda ütlused selle kohta, et kohe vahetult tema ees liikus samal sõidurajal furgoonauto (so rekka) ning on tõenäoline, et vältimaks vihmast märjal teel poripritsmeid ning tema taga liikumist, tegi ta manöövri vasakule. Kohtu hinnangul pole samuti mõeldav, et sõiduauto BMW oleks kaldunud, pärast ristmiku ületamist parempoolsele sõidurajale, kaebaja sõiduki ette, sest taolisel juhul oleks ta kokku põrganud seal liikunud furgoonveokiga. - Liiklusõnnetuse skeemist nähtub, et enne ristmiku ületamist oli kaebajal ees Liikluseeskirjas ära toodud liiklusmärk 221 „Anna teed“, mis kohustas teda läbi laskma ristmikul liikuvaid, valgusfoori lubava tule all Riia maanteelt vasakpööret sooritavaid sõidukeid. Seega, sõites ette vasakpööret sooritanud sõidukile, rikkus kaebaja märgi nõudeid ja sõitis ette peateel liikunud sõidukile. - Tunnistaja Marko Koitla` kohtuistungil antud ütlusega selle kohta, et tema juhitud sõidukile BMW sõitis külje pealt, tagumise parempoolse poritiiva pihta kaebaja juhitud sõiduk, kes kaldus välja enda sõidurajalt. Tunnistaja ütlustel on välistatud see, et tema kaldus parempoolsesse sõiduritta, kuivõrd taolisel juhul oleks ta sõitnud otsa kõrval, kaebaja sõiduki ees liikunud „rekkale“. Tunnistaja ütlused lähevad kokku kaebaja enda ütlustega selle kohta, et vahetult tema ees liikles furgoonauto. - Kohus ei pidanud põhjendatuks kaebaja väiteid selle kohta, et kuna liiklusõnnetuse skeem ei kajasta tegelikke asetleidnud asjaolusid, on tema süü välistatud. Kohtuvälise menetleja T. Viltok`i ütluste kohaselt olid mõlemad liiklusõnnetuses osalenud sõidukid liikunud esialgsest kokkupõrke toimumise kohast üle 60 meetri edasi. Tunnistaja M. Koitla` kinnitas samuti, et pärast kokkupõrke toimumist liikusid sõidukid edasi. Eeltoodust järeldub, et politseitöötaja poolt koostatud liiklusõnnetuse skeem kajastab neid asjaolusid, mis olid sündmuskohal sellel momendil, kui ta sinna saabus. Samas kajastab sündmuskoha skeem aga objektiivselt liiklusõnnetuse toimumise kohta, ristmiku ehitust, tee ja ilmastikutingimusi (vihm), sõiduradade paigutust, samuti liiklusmärke. - Väärteotoimikule lisatud fotodest nähtuvad liiklusõnnetuses osalenud sõidukite tehnilised vigastused. Fotodelt on näha, et kaebaja juhitud sõiduautol Renault on tuvastatud sõiduki põrkeraua (esistange) vasaku nurga kriimustused ja osaline purunemine, sõiduautol BMW aga mõlk tagumise parempoolse poritiiva juures. Nimetatud vigastused viitavad sellele, et toimus sõidukitevaheline kokkupõrge, mille käigus sõiduauto Renault põrkas eesmise vasaku nurgaga vastu sõiduauto BMW parempoolset tagumise ukse ja poritiiva juures asuvat piirkonda. Liiklusõnnetuse toimumise kohaks on lai, kaherealine ristmik, kus ühes suunas on erinevatel sõiduradadel võimalik liigelda kõrvuti kahel sõidukil. Seega sai kokkupõrge toimuda seetõttu, et üks liiklusõnnetuses osalenud sõidukitest pidi kalduma enda sõidurajast kõrvalrajale. Kohtu hinnangul oli kõrvalekaldunud sõidukiks kaebaja juhitud Renault, kuivõrd pole tõenäoline, et vasakpööret sooritanud BMW juht oleks ristmikul ületanud enda sõiduraja ning sõitnud sõidukite poolt juba hõivatud parempoolsesse sõiduritta kasutades samas vaba sõidurada. Samuti ei pidanud kohus ka tõenäoliseks, et BMW oleks suure 3

(4)4-06-24 kiiruse tõttu kurvis oma sõidureast välja kaldunud, kuna taolisel juhul oleks sõidukite kokkupõrkel tekkinud tehnilised vigastused olnud suuremad, samuti oleks suurema kiiruse korral toimunud sõidukite paiskumine teeserva, mida aga ei toimunud. Seega on kohtuistungil leidnud tuvastamist kaebaja poolt väärteo toimepanemine. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja tegu ise on koosseisupärane. Kohus leiab, et karistus väärteo toimepanemise eest on kohaldatud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt ning järgitud on väärteomenetlusõigust, kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang, otsus väärteoasjas on seaduslik ning seega puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks