4 kohaselt, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. KrMS § 427 lg. 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. x on Jõgeva Maakohtu poolt süüdi tunnistatud 17.06.2005 kohtuotsusega, mis jõustus 27.06.2005,
2 p. 4, 8 järgi ning karistuseks mõisteti lõplikult 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Süüdimõistetu pidi järgima
1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: käia registreerimisel, elada kohtu poolt määratud elukohas, küsida luba elukohast lahkumiseks või selle vahetamiseks.
2 p. 1 ja 2 alusel määrati kohustuseks heastama kuritegudega tekitatud kahju igakuiselt x krooni. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et ta ei hüvitanud kahju, kuid see on tema tahtest olenemata põhjustel. Tema rahalised kohustused on liiga suured. Ta saab palka summas x krooni ja püüab täita kohustusi kahe kohtuotsuse alusel. Praegu tal on vormistamisel tööluba ja isikutunnistus ning selle saamisel püüab ta asuda ametlikule tööle. Palub mitte pöörata karistust täitmisele, vaid kergendada talle määratud kohustust. Kaitsja palus jätta kriminaalhooldaja taotlus rahuldamata. Rikkumised on esinenud, kuid need polnud toime pandud kuritahtlikult, vaid seetõttu, et süüdimõistetu ei saa nii palju palka, et täita korralikult talle pandud kohustusi. 2 Prokurör nõustus kaitsjaga, palus jätta kriminaalhooldaja taotlus rahuldamata. Prokurör leidis, et antud konkreetses asjas karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekohane. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud prokuröri ja kaitsja, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud, kuid ei kuulu rahuldamisele otstarbekuse kaalutlusel. Kriminaalhoolduse üheks eesmärgiks on süüdimõistetu resotsialiseerimine, teisisõnu, et ta elaks edaspidi seadusekuulekalt, ei paneks toime uusi kuritegusid. Kahju hüvitamise nõue distsiplineerib süüdimõistetut. Kahju hüvitamise kohustuse rikkumise osas on kohus järgmisel seisukohal. Kahju mittehüvitamine on kohtu määratud kohustuse rikkumine. Kuid kohus peab vajalikuks pöörata tähelepanu sellele, et isikule oli kohtuotsusega määratud piisavalt raske rahaline koormus ja tuleb tunnistada, et vähemalt praegu käib nende kohustuste täitmine süüdimõistetule üle jõu. Kohus leiab, et kahju hüvitamise kohustuse rikkumine on esinenud, kuid mitte süüdimõistetu süülise käitumise tõttu, vaid kohustuste kollisiooni esinemise tõttu. Arvestades ülaltoodut, leiab kohus, et kriminaalhooldaja taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kohus märgib, et ilma kriminaalhooldusametniku taotluseta ei saa kohus kergendada isikule määratud kohustusi ( alus
MS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Anton Gontšarovi taotlus x mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata. Määruse koopia saata Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kohtunik Inna Kirsipuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.