l järgi. Kaevatavas otsuses toodud väärteokirjeldus ei ole vastav väärteoprotokollis toodule. Menetlusalusele isikule on koostatud 26.04.2005.a. väärteoprotokoll selle kohta, et ta juhtis mootorsõidukit, ületades registreerimisel lubatud teljekoormuste väärtusi 2750 kg võrra. Kaalutud kaaludega Evocar 2000, rikutud LE §196 ja § 197, väärtegu kvalifitseeritav
Kaevatavas otsuses on esimese rikkumise sisuks (väärteo kirjeldus) hoopis asjaolu, et Viktor Voronin juhtis mootorsõidukit, mille teljekoormus ületas sõiduki registreerimisel sellele sõidukile määratud väärtuse 2750 kg. Teise väärteona käsitleb väärteootsus asjaolu, et Viktor Voronin juhtis mootorsõidukit, mille tegelik mass ületas sõiduki registreerimisel määratud väärtuse. Teljekoormuste mõiste annab LE § 2 lg.51, mootorsõiduki mõiste LE § 2 lg.
l kvalifikatsiooni järgi.
l näeb ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmetega, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel.
Nii on erakorralised vedu ja sõit, mil suuremõõtmelise või raskekaalulise veose või veoseta sõiduki kas või üks suurim mõõde, mass või teljekoormus ületab käesoleva seaduse § 3 3 lõike 4 alusel kehtestatud suuruse.
2 kohaselt avalikult kasutataval teel on erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel.
4 sätestab, et nii koormaga kui ka koormata liikleva sõiduki suurimad lubatud mõõtmed ning massi ja teljekoormused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Liiklusseaduse § 33 lg. 4 sätestab, et sõiduki ja autorongi suurimad lubatud mõõtmed koormaga ja koormata, sõiduki ja autorongi massid ning teljekoormuse kehtestab majandus-ja kommunikatsiooniminister. Sama seaduse § 15 lg. 4 kohaselt, kui koormatud või koormamata sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit kasutada
ga kehtestatud korras. LE § 197 sätestab, et kui koormaga või koormata sõiduki või autorongi tegelik mass või teljekoormus ületavad Liiklusseaduse» § 15 lõike l alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurust, võib sõidukit kasutada
» §-s 35 sätestatud korras. Seega tuleneb nii liiklusseaduse, selle alusel vastuvõetud liikluseeskirja sätetest ja
sätetest, et sõidukile lubatud massi suuruse peab kehtestama majandus- ja kommunikatsiooniminister (varasemalt teede- ja sideminister). Teede-ja sideminister on oma
l alusel kehtestatud eraldi nõudeid sõidukite suurimatele mõõtmetele, massile ja teljekoormustele. Seega puuduvad normid, mille ületamise korral oleks nõutav
Kaebuse esitaja leiab, et kuna nii
§-s 33 lg. 4 ja Liiklusseaduse §-s 15 lg.1 endas on peetud seaduseandja poolt vajalikuks kehtestada eraldi nõuded sõidukite ja autorongi suurimatele lubatud mõõtmetele, massile ja teljekoormustele, ei ole Liiklusseaduse § 13 lg.3 alusel kehtestatud nõuded käesoleval juhul kohaldatavad. Nende kohaldamine oleks vastuolus ka Põhiseaduse §-ga 87 p. 6, mille kohaselt Vabariigi valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Kuna Nõuete preambulas puudub viide nii
§-le 33 lg.4 ja Liiklusseaduse §-le 15 lg. l, osutab see asjaolule, et määruse andja tahe ei ole olnud reguleerida nende seaduste nimetatud sätetes silmas peetud valdkonda. Seega, kuna Viktor Voroninile väärteo eest karistust määrates on ilmselt silmas peetud just Liiklusseaduse § 15 lg.l alusel kehtestud mootorsõiduki teljekoormuste mittevastavust määratud väärtustele ja selliseid suurimaid lubatud teljekoormusi kehtestatud ei ole, puudub teo õigusvastasus. Õigusvastase teo puudumine tingib süüteo puudumise, mistõttu kaevatava otsuse tühistamisel tuleb menetlus väärteoasjas ka lõpetada. Puudub seadusest alamalseisva aktina määrus, millega oleks kehtestatud sõidukile suurimad lubatud mõõtmed, massid ja teljekoormused. LS § 13 lg.3 sätestab, et mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise ja tehnoseisundi kontrollimise eeskirjad ning nõuded tehnoseisundile ja varustusele kehtestab teede- ja sideminister. Antud seaduse sättes ei ole vähemalgi määral juttu sõidukile lubatud suurimatest mõõtmetest, massidest ega teljekoormustest vaid mootorsõidukite tehnoseisundist ja varustusest. Väärteoprotokolli kohaselt on juhitud mootorsõidukit, ületades registreerimisel lubatud teljekoormuste väärtusi 2750 kg, Väärteoprotokolli lisaks koostati veoki kontrollleht, millel kajastuvad andmed mootorsõiduki teljekoormuste mõõtmise kohta. Oluline, et oleks välditud vead teljekoormuste mõõtmisel. Materjalidest nähtub, et kaalumisprotseduur viidi läbi Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia maantee 50,6 kilomeetril. Kaaluti Evocar 2000 tüüpi kaaluga. Kasutusjuhend peaks kirjeldama, millisel juhul ja milleks on kaal ette nähtud, millises kohas saab ja tuleb kaalumist läbi viia jne. Tuleb selgitada ka asjaolu, kas mootorsõiduki telgedel olevaid üksikuid rattakoormusi lihtsalt kokku liites on võimalik saada usaldusväärne tulemus teljekoormuse osas. Väärteoprotokollist ega kaevatavast otsusest ega ka veoki kontrolllehelt ei selgu täpsemalt ala (paik), kus kaalumisprotseduur läbi viidi. Materjalidest ei selgu ka asjaolu(d) kuidas kohtuväline menetleja valis paiga kaalumiseks ning kuidas oli tagatud kaalumiskoha võimalik vastavus kasutusjuhendi reeglitele. Materjalidest ei nähtu, milliste meetodite ja vahenditega tuvastas kohtuväline menetleja kaalumiskoha ristikalde suurusega 1,67 % (menetlusalune isik juhib käesolevaga tähelepanu, et ristkalle on määratud väga suure täpsusega) ja pikikalde 0 %. Veoki kontrolllehel kajastuvates andmetes mootorsõiduki kohta nähtub aga, et tagumise telje parempoolse ratta koormuskaal on 2750 kg suurem kui vasakpoolsel rattal. Kuna samaliigilisest ümarpuitmaterjalist koosnev koorem oli autole paigutatud ühtlaselt, viitab see selgelt asjaolule, et auto oli kaalumiseks pargitud sõidutee äärde ning parempoolsed rattad teepervele ning seetõttu auto koos koormaga suunaga paremale oluliselt kaldu. Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg.l p.l ja § 132 p. 3 palub kaebuse esitaja tühistada Lõuna Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve grupi korrakaitseosakonna liiklustalituse komissari 23.05.2005.a. otsuse väärteoasjas nr. 2602,05,005436 ja lõpetada menetlus kuna otsuses Viktor Voroninile süükspandavas tegevuses puuduvad väärteo tunnused. Ütlused kohtuistungil Kaebuse esitaja kaitsja Tõnu Sarapuu vaidlustab otsuse, millega määrati rahaline karistus menetlusalusele isikule tegude eest, mida leiavad, et ei ole toime pannud. Väärteoprotokoll ja otsus ei kajasta ühtesid ja samasid asjaolusid. Isikut on karistatud teo eest, mille kohta ei ole protokolli koostatud. Protokoll on koostatud selles, et Voronin juhtis sõidukit ületades lubatud teljekoormuste väärtusi. Otsuses on aga, et juhtis sõidukit, mille tegelik mass ületas sõiduki registreerimisel määratud väärtuse, sisult erinevad teo koosseisud. Ühel juhul on ületatud teljekoormuse väärtusi, teisel juhul on teljekoormus ise ületatud. Protokollis on: ületas registreerimisel lubatud teljekoormuse väärtusi. Enamat ei oska selgitada. Kaebuse koostamisel on lähtutud sellest, et LE § 2 lg 51 annab teljekoormuse mõiste: Teljekoormuse all mõistetakse osa sõiduki massist, mis telje kaudu koormab teed. Lähtuvalt teljekoormuse mõistest on mootorsõidukit juhtides ületatud teljekoormuste väärtust. Kui sõiduk registreeritakse sõidukina registris, on olemas tehniline dokumentatsioon, on olemas ka selline tehniline näitaja nagu teljekoormus. See on oluline registrisse kandmisel. On karistatud selle eest, et teljekoormus on ületanud lubatud väärtust. Otsuse kohaselt on menetlusalust isikut karistatud väärteo eest, mida ei ole toime pannud. Otsuses on karistatud selle eest, et juhtis sõidukit, mille tegelik mass ületas sõiduki registreerimisel määratud väärtuse. Väärteoprotokollis on fikseeritud rikkumiste kirjelduse lahtris ainult teljekoormuse ületamine. Otsuses on toodud välja kaks väärtegu: teljekoormuse ületamine ja sõiduki massi ületamine. Kohtu küsimusele, mis vahe on mõistetel „ületas registreerimisel lubatud teljekoormuse väärtusi“ ja „telje koormus ületas sõiduki registreerimisel sõidukile määratud väärtuse“, vastas kaitsja, et ta ei oska paremini mõtet väljendada. Kohtu küsimusele, milles seisneb vali sisu, vastas kaitsja, et paremini ei oska selgitada. TS § 401 lg 1 alusel määratud karistus ei ole seadusega kooskõlas. Kuna
st tulenevalt puudub alamalseisva aktiga määrus, mis oleks kehtestanud sõidukite suurimad lubatud mõõtmed massid ja teljekoormused. Sellist ministri määrust ei ole olemas. See on reguleerimata. Talle ei ole selge, kuidas on kaalumisel leitud autorongile ristikalle. Kaalud ise kallet ei mõõda. Autot kui kaaluti, siis auto asetses sõiduteel, mis on oma profiililt kaldu. Kaalumiseks on olnud parempoolsed rattad teepervel ja on andnud kaalumisel ebavõrdse tulemuse. Kohtuväline menetleja esindaja Alvar Pähkeli ütluste järgi karistamise mõte on otsuses kirjas. Sõnastus asjaolusid ei muuda. Otsuses lausel „ juhtis mootorsõidukit, mille tegelik mass ületas sõiduki registreerimisel määratud väärtuse“ ei ole arvu kirjas. See lause on ekslikult otsuses. Määrav on järgmine lause. Karistatud on teda ikka selle eest, et on ületanud teljekoormuse väärtust. Mõte on ikkagi üks nii protokollis kui otsuses ja sõnastusel mingit tähtsust ei ole. Järgmine asi on puht teoreetiline. Teede ja Sideministri määrus 51 21.05.2001 kehtestab „Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri“. Selle § 7 sätestab, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mis tahes telje koormus aga registreerimisel määratud väärtust. Selle aktiga on öeldud, et teljekoormus ei või ületada registreerimisel lubatud väärtusi. Protokolli koostaja Kalev Aas on piisavalt pädev, läbinud kõik koolitused. Evacor kaalud on väga kaasaegsed ja usaldusväärsed. Kaal on ühendatud arvutivõrku, mis arvutavad välja näitajad. Väide, et auto oli kaldu, ei ole põhjendatud, on lubatud kalle kuni 5%. Kaalumiseks vaadatakse sobiv koht. Kui üks ratta kaal on natukene suurem, teine veidi väiksem, siis telje mass tuleb ikkagi välja. Kalle, mis on lubatud on piisavalt suur, politsei ei lähe kunagi riski piirile, et see kalle oleks suur. Vahel on koorem ühelt poolt raskem ja ühe poole rattad rohkem koormatud. Mõõtmine toimub nii, et kaal pannakse veokile alla ja siis haagisele alla. Kui telgesid eraldi kaaluda on risk suurem. Kaalutakse sõiduki 2 telge korraga ja haagisel 3 telge korraga. Kuidas on mõõdetud autorongile ristikalle 1,67 % ja pikikalle 0% , kaalusüsteem näitab seda. Kohtu järeldused Kohus, tutvunud kaebusega, väärteomenetluse toimiku materjalidega ja kohtuvälise menetluse vastusega, ütlustega kohtuistungil, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, tühistada osaliselt Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissari Alvar Pähkeli otsus väärteoasjas nr 2602,05,005436 23.05.2005, jättes otsuses väärteo kirjelduse osas välja lause „ juhtis mootorsõidukit, mille tegelik mass ületas sõiduki registreerimisel määratud väärtuse“. Muus osas jätta otsus muutmata. Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2 kohaselt maa- või linnakohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.
lg 1 kohaselt normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Liikluseeskirja § 196 kohaselt sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mis tahes telje koormus aga registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole «
» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba. § 197 kohaselt kui koormaga või koormata sõiduki või autorongi tegelik mass või teljekoormus ületavad «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel kehtestatud suurust, võib sõidukit kasutada «
» §-s 35 sätestatud korras. Teede- ja sideminister on oma 21.mai 2001 a. määrusega nr 51 kehtestanud „ Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskirja“. Määrus on kehtestatud Autoveoseaduse § 23 ja Liiklusseaduse § 13 lg 3 alusel. Nimetatud määruse § 7 kohaselt sõiduki mistahes telje koormus ei tohi ületada registreerimisel määratud väärtust. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 07.veebruari 2003 määrusega nr 19 on muudetud eeltoodud määrust nr 51 21.05.2001. Nimetatud määruse § 7 kohaselt sõiduki mistahes telje koormus ei tohi ületada registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole „
“ § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba. Teede- ja sideminister on oma 18.mai 2001 a. määrusega nr 50 kehtestanud „ Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“. Määrus on kehtestatud Liiklusseaduse § 13 lg 3 alusel. Määruse § 1 kohaselt määrus reguleerib teeliikluses osaleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavaid nõudeid. § 2 kohaselt teeliikluses osaleva sõiduki tehnoseisundile ja vastutusele kehtestatakse esitatavad nõuded. Sõidu lubatud suurimat registriteljekoormus on sätestatud nõuete grupis 14 ( kood 1401-1406 ). Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.juuli 2003 määrusega nr 116 on muudetud eeltoodud määrust nr 50 18.05.2001. Muudetud on preambulat ja see sõnastatud järgmiselt : Määrus kehtestatakse „Liiklusseaduse“ § 13 lõike 3 ning § 15 lõike 1 alusel.
lg 4 kohaselt nii koormaga kui ka koormata liikleva sõiduki suurimad lubatud mõõtmed ning massi ja teljekoormused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister ( kuni 08.01.2004 teede- ja sideminister). Liiklusseaduse § 15 lg 1 kohaselt sõiduki suurimad lubatud mõõtmed koormaga ja koormata, sõiduki massid ja teljekoormuse kehtestab teede- ja sideminister, alates 24.12.2002 majandusja kommunikatsiooniminister. Kohus leiab, et 11.juuli 2003 määrusega nr 116 on muudetud määruse nr 50 18.05.2001 preambulat ja määrus on kehtestatud „Liiklusseaduse“ § 13 lõike 3 ning § 15 lõike 1 alusel. Seega on selle määruse nõuded kohaldatavad ka Liiklusseaduse § 15 lõikes 1 sätestatule. Kohus leiab, et 11.juuli 2003 määrusega nr 116 on määruse andja selgelt väljendanud, et ta on kehtestanud sõiduki suurimad lubatud mõõtmed koormaga ja koormata, sõiduki massid ja teljekoormuse. Kohus leiab, et kaitsja väide, et puuduvad nõuded sõidukite suurimatele mõõtmetele, massile ja teljekoormusele, ei ole põhjendatud.
lg 1 kohaselt liiklust korraldatakse liikluseseaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt. Kaitsja väidab, et kuna määruste preambulas puudub viide
lg 4 ja Liiklusseaduse § 15 lg 1, siis määruse andja tahe ei ole olnud reguleerida nende seaduste nimetatud sätetes silma peetud valdkonda. Kohus eelpool selgitas, et määruse preambulas on tehtud muudatus ja määrus on kehtestatud Liiklusseaduse § 15 lg 1 alusel. Kohus leiab, et viide
lg 4 – le ei ole vajalik ja kaitsja väide selle olemasolu vajalikkuse kohta ei ole usaldusväärselt põhjendatud. Kohus leiab, et sõiduki suurimad lubatud mõõtmed koormaga ja koormata, sõiduki massid ja teljekoormuse nõuded on kehtestatud ja ka kehtivad. Kohus leiab, et kaitsja väide, et kuna selliseid nõudeid ei ole kehtestatud ja seega puudub kaebuse esitaja teos õigusvastasus, ei ole põhjendatud. Veoki kontroll-lehe järgi 26.04.2005 kell 14.52 Viljandi maakonnas Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia 50,6 km kaaluti Viktor Voronini poolt juhitud autot Scania registrimärgiga 975 AJE, haagise registrimärgiga 768 BC. Mootorsõiduki 1.telje lubatud teljekoormus on 7500, tegelik 7140 ( vasak 3520, parem 3620 ),
Otsus Viktor Vorornini väärteoasjas nr 2602,05,005436 on tehtud 23.05.2005. Väärteokirjeldus on otsuse järgi: juhtis mootorsõidukit, mille tegelik mass ületas sõiduki registreerimisel määratud väärtuse, juhtis mootorsõidukit, mille teljekoormus ületas sõiduki registreerimisel sellele sõidukile määratud väärtuse 2750 kg, millega rikkus LE § 196, § 197 nõudeid ja pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
Kohtuistungil seletas otsuse teinud kohtuvälise menetleja esindaja Alvar Pähkel, et otsuses lauses „ juhtis mootorsõidukit, mille tegelik mass ületas sõiduki registreerimisel määratud väärtuse“ ei ole arvu kirjas ja see lause on ekslikult otsuses. Määrav on järgmine lause. Karistatud on teda ikka selle eest, et on ületanud teljekoormuse väärtust. Ta palus selles osas muuta otsust ja jätta see lause otsuses väärteo kirjelduses välja. Kohus, hinnanud, väärteoprotokolli ja otsust, leiab, et see lause tuleb otsusest välja jätta. Kuna lause on üldsõnaline, selles ei ole toodud väärtusi, milles rikkumine seisnes, siis kohus leiab, et kaebuse esitajat tegelikult ei ole selle teo eest ka karistatud. Kohus leiab, et veoki kontroll-lehega on tõendatud, et kaebuse esitaja juhitud sõiduki ja haagise tegelikud teljekoormused ületasid lubatud teljekoormusi. Selline rikkumine on kirjeldatud väärteoprotokollis, sellise rikkumise eest kaebuse esitajat karistatud. Kaebuse esitaja kaitsja leidis, et protokolli ja otsuse kirjeldused ei lange kokku, on sisult erinevad teo koosseisud. Ühel juhul on ületatud teljekoormuse väärtusi, teisel juhul on teljekoormus ise ületatud. Lähtuvalt teljekoormuse mõistest on mootorsõidukit juhtides ületatud teljekoormuste väärtust. On karistatud selle eest, et teljekoormus on ületanud lubatud väärtust. Väärteoprotokollis on fikseeritud rikkumiste kirjelduse lahtris ainult teljekoormuse ületamine. Kohtu küsimusele, mis vahe on mõistetel „ületas registreerimisel lubatud teljekoormuse väärtusi“ ja „telje koormus ületas sõiduki registreerimisel sõidukile määratud väärtuse“, vastas kaitsja, et ta ei oska paremini mõtet väljendada. Kohtu küsimusele „ Milles seisneb nende kirjelduste vale sisu?“ vastas kaitsja, et paremini ei oska selgitada. Kohtuvälise menetleja esindaja seletas, et mõte on ikkagi üks nii protokollis kui otsuses ja sõnastusel mingit tähtsust ei ole. Kohus leiab, et sõnastuse mõningane erinemine väärteoprotokollis ja otsuses ei ole selline, et nende sisu oleks erinev. Kohus leiab, et mõlemas esitatud kirjeldusest on üheselt arusaadav, et Viktor Voronin juhitud sõiduki ja haagise lubatud teljekoormused olid ületatud. Kohus leiab, et ei ole tegemist erinevate teo koosseisudega. Kaebuses on toodud, et väärteoprotokollist ega kaevatavast otsusest ega ka veoki kontrolllehelt ei selgu täpsemalt ala (paik), kus kaalumisprotseduur läbi viidi. Materjalidest ei selgu ka asjaolu(d), kuidas kohtuväline menetleja valis paiga kaalumiseks ning kuidas oli tagatud kaalumiskoha võimalik vastavus kasutusjuhendi reeglitele. Materjalidest ei nähtu, milliste meetodite ja vahenditega tuvastas kohtuväline menetleja kaalumiskoha ristikalde suurusega 1,67 % (menetlusalune isik juhib käesolevaga tähelepanu, et ristkalle on määratud väga suure täpsusega) ja pikikalde 0 %. Veoki kontrolllehel kajastuvates andmetes mootorsõiduki kohta nähtub aga, et tagumise telje parempoolse ratta koormuskaal on 2750 kg suurem kui vasakpoolsel rattal. Kuna samaliigilisest ümarpuitmaterjalist koosnev koorem oli autole paigutatud ühtlaselt, viitab see selgelt asjaolule, et auto oli kaalumiseks pargitud sõidutee äärde ning parempoolsed rattad teepervele ning seetõttu auto koos koormaga suunaga paremale oluliselt kaldu. Kohtuistungil seletas kaitsja, et talle ei ole selge, kuidas on kaalumisel leitud autorongile ristikalle. Kaalud ise kallet ei mõõda. Autot kui kaaluti, siis auto asetses sõiduteel, mis on oma profiililt kaldu. Kaalumiseks on olnud parempoolsed rattad teepervel ja on andnud kaalumisel ebavõrdse tulemuse. Kohtuvälise menetleja esindaja ütluste järgi protokolli koostaja Kalev Aas on piisavalt pädev, läbinud kõik koolitused. Evacor kaalud on väga kaasaegsed ja usaldusväärsed. Kaal on ühendatud arvutivõrku, mis arvutavad välja näitajad. Väide, et auto oli kaldu, ei ole põhjendatud, on lubatud kalle kuni 5%. Kaalumiseks vaadatakse sobiv koht. Kui üks ratta kaal on natukene suurem, teine veidi väiksem, siis telje mass tuleb ikkagi välja. Kalle, mis on lubatud on piisavalt suur, politsei ei lähe kunagi riski piirile, et see kalle oleks suur. Vahel on koorem ühelt poolt raskem ja ühe poole rattad rohkem koormatud. Mõõtmine toimub nii, et kaal pannakse veokile alla ja siis haagisele alla. Kui telgesid eraldi kaaluda on risk suurem. Kaalutakse sõiduki 2 telge korraga ja haagisel 3 telge korraga. Kuidas on mõõdetud autorongile ristikalle 1,67 % ja pikikalle 0% , kaalusüsteem näitab seda. Kohus leiab, et kaebuses toodud väited, et kaalumise andmed ei ole usaldusväärsed, ei ole põhjendatud. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tegu, milles kaebuse esitajat süüdistatakse, leidis aset. Selle teo pani toime kaebuse esitanud isik. Tegemist on väärteoga ja see on õigesti kvalifitseeritud. LS § 196 kohaselt sõiduki mis tahes telje koormus ei tohi ületada registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole «
» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba. § 197 kohaselt kui koormaga või koormata sõiduki või autorongi tegelik mass või teljekoormus ületavad «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel kehtestatud suurust, võib sõidukit kasutada «
» §-s 35 sätestatud korras. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et oleks olnud olemas eriluba koormaga sõiduki telje koormuste ületamiseks. Normidele mittevastava teljekoormusega sõidukiga liiklemise eest on karistus sätestatud
s § 401 lg 1. Kohus leiab, et väärtegu on menetletud õigesti ja karistus on määratud teo eest, mille kaebuse esitaja on toime pannud. Silvi Maiste kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.