KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 22. veebruaril 2006.a. 1-06-971 Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Vilja Liigi juuresolekul, tõlgi Nadežda Pauksoni, prokuröri Priit Heinsoo ja

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 järgi – rahaline karistus 1 800 krooni; 2) 19.11.2003.a.

§ 200

lg 2 p 4, 8, 9; § 204 lg 3 järgi – 5 aastat ja 3 kuud vangistust (eelvangistusena ära kantud 5 kuud 19 päeva vangistust) tingimisi 3aastase katseajaga; 3) 24.01.2005.a.

§ 424

järgi – rahaline karistus 360 päevamäära (18 000 krooni), mida võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest ning lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks; tõkend it kohaldatud ei ole. Süüdistus . M. Semjonov isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Harju Maakohtu otsusega 24.01.2005.a. KarS § 424 järgi oli karistatud rahalise karistusega 18 000 krooni ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks aastaks, uuesti kehtiva karistuse ajal

1. aprillil 2005.a. kella 23.45 ajal Harjumaal Maardu linnas Kellamäe tn- l juures juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Ford Sierra registrimärgiga 784 TCY. Sellega pani M. Semjonov toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav M. Semjonov tunnistas kohtuistungil end süüdi, kahetses toimepandut ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja Gennadi Paškurlatov pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et M. Semjonovi süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule tõendamist leidnud väärteoprotokolliga 15.04.05.a. (tl.14); alkoholijoobe tuvastamise protokolliga, mille kohaselt mõõdeti M. Semjonovil 16.04.05.a. kell 00.10 väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,45 mg/l, s.o. kerge alkoholijoove (tl.13); ärakirjaga Harju Maakohtu otsusest 24.01.2005.a. (tl.6-8); tunnistaja Sergei Petrikovi ütlustega eeluurimisel (tl. 16-17); õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.2728); väljavõttega karistusregistrist (tl.24-26), samuti M. Semjonovi enda ütlustega eeluurimisel (tl.20-21). Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdlase käitumine, tema süü on tõendamist leidnud talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ning M. Semjonov tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistus e mõistmisel lähtub kohus M. Semjonovi süüst, teo toimepanemise tehioludest ja süüdlase isikust. Vastutust kerge ndava asjaoluna võtab kohus arvesse tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. M. Semjonov on uue tahtliku kuriteo toime pannud katseaja kestel ning talle vangistust mõistes, nii nagu taotles seda prokurör, tuleks täitmisele pöörata ka 19.11.03.a.Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus (kandmata osa 4 aastat 9 kuud 11 päeva vangistust). Samas on viimase poole aasta jooksul M. Semjonovi käitumises ja ellusuhtumises toimunud olulised positiivsed muutused. Ta on abiellunud ja perre on suvel oodata last. Tal on kindel elu- ja töökoht ning varem mõistetud rahatrahvid ning rahaline karistus on täielikult tasutud. Kriminaalhooldus on kulgenud rahuldavalt, ta on täitnud registreerimiskohustust, muutunud kriminaalhooldaja arvates kohusetundlikumaks, olnud pidevalt tööga hõivatud. Mootorsõidukit juhtis ta taas joobeseisundis, kuid tegemist oli kerge joobega. Ta on oma süüd kahetsenud nii eeluurimisel kui kohtuistungil. Kõike seda arvesse võttes peab kohus võimalikuks karistada M. Semjonovit rahalise karistusega, mitte aga vangistusega, mis katkestaks need positiivsed muutused, mis süüdlases ja tema ellusuhtumises on toimunud. M. Semjonovile rahalist karistust mõistes säilib tema suhtes ka varasema otsusega kohaldatud kriminaalhooldus ning seda kuni 19.11.2006.a. Kohus peab põhjendatuks ka lisakaristuse kohaldamist KarS § 50 lg 1 alusel; liiklusalaste rikkumiste arvust lähtudes tuleb lisakaristust kohaldada sanktsiooni ülemmääras. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust KrMK § 238 järgi vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 238, 306, 311-313, kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada M a k s i m SEMJONOV KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 498 päevamäära. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra (s.o. 166 päevamäära) ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 332 päevamäära rahalist karistust, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni, on 16 600 (kuusteist tuhat kuussada) krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist ehk vähemalt 1 660 krooni igas kuus (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral 4100064939). Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 alusel ära võtta M. Semjonovilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolme ks) aastaks. Iseseisvale täideviimisele kuulub 19.11.2003.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus kriminaalhooldaja järelevalve all.
3. Välja mõista M. Semjonovilt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik