M Ä Ä R U S Tallinnas,27. veebruaril 2006.a. 1-06-1576 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja L.Raja ja prokuröri E.GUlbis osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Leonid Selištševi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Leonid Selištšev oli süüdi mõistetud 09.11.2001.a Kohtla-Järve Linnakohtu otsusega KrK § 15 lg 2 - § 100; § 207 lg 1 järgi, karistuseks KrK § 40 lg 1 alusel 6 aastat vangistust. KrK § 45 alusel arvati karistusaja hulka aeg 04.03-04.07.1998, s.o 4k 1p ning ärakandmisele 5 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 16.05.2002.a. ja lõpp 15.01.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 15.01.2006.a. Murru Vangla direktor taotleb Leonid Selištševi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametnik peab uue kuriteo toimepanemise riski minimaalseks, kuna kinnipeetav on varem karistamata, tal on normaalsed elutingimused ja toetus. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Leonid Selištševi , vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Leonid Selištševi ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Leonid Selištšev kannab karistust tapmise katse eest, tegemist on ühiskonnaohtlikkuse poolest raske kuriteoga. Oma süüd eeluurimisel ja kohtus ta ei tunnistanud, kahetsuse väljendamine käesoleval kohtuistungil oli formaalne, mitte siiras ja oma süüd tunnetav. Leonid Selištšev sooritas kuriteo joobeseisundis, kasutas täiesti põhjendamatult tulirelva, tulistades oma naabrit pähe, tema ema silma all, ei kahetsenud toimepandud kuritegu, eitades oma süüd kogu kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse vältel. Alles ennetähtaegse vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis omaks ,et tema tulistas kannatanut ,kuid enesekaitseks. Kohus hindab tema süü tunnistamist ebasiiraks ja leiab, et ta ei kahetse kuriteo toimepanekut ning seetõttu kujutab endast ohtu. Kuriteo toimepanemise ajal oli tal kindel elu- ja töökoht, kuid see ei takistanud teda toime panemast rasket kuritegu. Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Kohus leidis, et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 1 aasta 10 kuud 18 päeva )vabastada vangistusest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus Leonid Selištševi vabastamiseks rahuldamata. tingimisi enne tähtaega Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.