M Ä Ä R U S Tallinnas, 20. veebruaril 2006.a. 1-06-1553 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova ja tõlgi Z.Vorošilova juuresolekul vangla esindaja A.Borissov ja prokuröri K.Miitra osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Aleksei Grudkini tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: 28.02.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt tunnistati Aleksei Grudkin süüdi KrK § 107 lg.2 p.1 järgi, karistuseks 5 aastat vangistust. KrK § 40 lg 3 alusel liideti osaliselt Tallinna LK 11.12.2000 otsusega mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks loeti 7 aastat vangistust. Karistuse algus 03.07.2000.a. Karistuse lõpp 03.07.2007.a. Murru Vangla direktor taotles Aleksei Grudkini ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on uue kuriteo toimepanemise risk olemas, kuna kinnipeetavat on karistatud neljal korral, kusjuures kuriteod on aastatega muutunud raskemaks. Riski vähendavad elukoha olemasolu ja toetus perekonnalt, samuti võimalus asuda tööle. Positiivset mõju avaldab ka stabiliseerunud elukorraldus perekonnas. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Aleksei Grudkini , vangla esindaja ning kohus, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. prokuröri arvamuse, leiab Kohus leiab, et Aleksei Grudkini ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aleksei Grudkin kannab karistust röövimise eest, tegemist on ühiskonnaohtlikkuse poolest raske kuriteoga. A.Grudkin kannab vangistust esmakordselt, kuid juba varem on ta karistatud varavastaste kuritegude eest rahatrahviga ning vangistusega tingimisi. Tema teod on muutunud aina raskemaks ja jõhkramaks. Röövimise käigus tekitas ta eluohtlikke vigastusi ka isikule, kes diivanil lamas ja süüdimõistetu käitumist millegagi takistada ei püüdnud. Ähvardamiseks kasutas ta püstoli maketti, ründas inimest noaga. Ka käesoleval ajal süüdimõistetu ei suuda kohtule selgitada, millest oli tingitud nii jõhker käitumine kannatanu suhtes, kuid samas väidab, et ta tuli 1500 krooni võla saamise eesmärgil ning ei tahtnud kellegi suhtes kasutada vägivalda, oli kaine. Tema käitumine vanglas ei olnud eeskujuline , rikkus 14 korda ta režiimi ajavahemikul 2000-2002.a., s.t. et kahel aastal kuuest ärakantud aastast ta rikkus vanglarežiimi. Kohtul puudub veendumus ,et ta ennetähtaegsele vabastamisele kaasneva katseaja kestel suudab Aleksei Grudkin käituda õiguskuulekalt. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga , et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 1 aasta 5 kuud 13 päeva )vabastada vangistusest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus Aleksei Grudkini tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.