1-06-1346\3

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. märtsil 2006.a. 1-06-1346 Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Vilja Liigi juuresolekul, prokuröri Kadi Ruusi ja kaitsja Leelo Viili osavõtul avalikul kohtuistungil Tallinnas Tartu mnt 85 kohtumajas arutas lühimenetluses kriminaalasja Elvis Lassi süüdistuses KarS § 424 järgi. Süüdistatav E l v i s LASS - isikukood XXXXXXXX, algharidusega, töötab juhutöödel (ehitustel Tallinnas), elukoht: XXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud 26.03.1998.a. Viljandi Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi – 6 kuud vangistust tingimisi 1aastase katseajaga; karistatud väärtegude eest rahatrahvidega (viimane trahv tasumata); tõkend it kohaldatud ei ole. Süüdistus . E. Lass isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Põhja Politseiprefektuuri otsusega 30.07.2004.a. karistati rahatrahviga 9 000 krooni, trahv tasumata ja karistatus kustumata, uuesti
2. detsembril 2005.a. kella 03.35 ajal Harjumaal Kiili vallas Tallinna ringtee 17.kilomeetril juhtis joobeseisundis mootorsõiduk it Mazda 626 registrimärgiga 650 AME. Sellega pani E. Lass toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav E. Lass tunnistas kohtuistungil end täielikult süüdi, kahetses toimepandut ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja advokaat L. Viil pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. E. Lassi süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud väärteoprotokolliga 04.12.05.a. (tl.4), alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl.5 – alkoholisisaldus 1 liitris E. Lassi väljahingatavas õhus oli 0,74 mg, mis joobeastme määramise korra kohaselt on kerge alkoholijoove ); ärakirjaga Põhja Politseiprefektuuri otsusest 30.07.2004.a. (tl.9); õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.12); väljavõttega karistusregistrist (tl.13-14), samuti E. Lassi enda ütlustega eeluurimisel (tl. 21-22). Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdlase käitumine, tema süü on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega ning E. Lass tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistus e mõistmisel lähtub kohus E. Lassi süüst ning vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid (mootorsõidukit juhtis ta kerges joobes) ja süüdlase isikut. Varasemad rahalised karistused pole suutnud ära hoida samalaadse õiguserikkumise uut toimepanemist. Varem määratud rahatrahv on E. Lassil siiani tasumata. Kohus ei pea võimalikuks teda karistada rahalise karistusega. Kohus nõustub aga prokuröri ja kaitsja taotlustega karistada E. Lassi vangistusega, kohaldades KarS § 74 ja § 75 sätteid, s.o. karistada teda vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all. Samuti peab kohus põhjendatuks lisakaristuse kohaldamist KarS § 50 lg 1 alusel, s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõ tmist ja seda üheksaks kuuks. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 238, 311-313 kohus otsustas:
3. Süüdi tunnistada vangistust. E l v i s LASS KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 3 kuud KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E. Lass 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta E. Lassilt mootorsõiduki juhtimise õigus 9 (üheksaks) kuuks. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata E. Lassile kriminaalhooldaja.
4. Välja mõista E. Lassilt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ja kaitsetasu 1 221,30 kr (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 30 senti). Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik