1-06-1345\3

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. märtsil 2006.a. 1-06-1345 Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Vilja Liigi juuresolekul, prokuröri Kadi Ruusi ja kaitsja Leelo Viili osavõtul avalikul kohtuistungil Tallinnas Tartu mnt 85 kohtumajas arutas lühimenetluses kriminaalasja Ain Tiidu (Tiit) süüdistuses KarS § 424 järgi. Süüdistatav A i n TIIT - isikukood XXXXXX, Eesti kodanik, algharidusega, töötab OÜ-s Mokiren, elukoht: XXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistamata; väärteo eest karistatud rahatrahviga; tõkendit valitud ei ole. Süüdistus . A. Tiit isikuna, keda Lääne Politseiprefektuuri otsusega 21.02.2005.a. karistati mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest rahatrahviga 9 000 krooni, karistatus kustumata, taas
2. juunil 2005.a. kella 00.35 ajal Harjumaal Rae vallas Jüri alevikus Aruküla teel juhtis joobeseis undis mootorsõidukit Nissan Sunny registrimärgiga 432 AOK. Sellega pani A. Tiit toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav A. Tiit tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja advokaat L. Viil pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et A. Tiidu süüd talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ehk mootorsõiduki korduvat juhtimist joobeseisundis, kinnitavad järgmised tõendid: 1) Lääne Politseiprefektuuri otsus 21.02.2005.a. (mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 26.01.05.a. karistati teda rahatrahviga 9 000 krooni - tl. 8); 2) väärteoprotokoll 29.06.2005.a.(tl.4) ning sellele lisatud alkoholijoobe tuvastamise protokoll (tl.5 – kalibreeritud mõõteriista näit oli punane, mis kinnitab alkoholijoovet). Täiendavalt joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või alkoholisisalduse määramist veres A. Tiit ei nõudnud. 3) Falki poolt kinnipeetu politseiametnikule üleandmise leht (tl.7 – millele A. Tiidu joobeks on turvatöötajate poolt märgitud 1,5 promilli); 4) A. Tiidu enda ütlused eeluurimisel (tl.25-26). Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud A. Tiidu käitumine, tema süü on tõendatud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus A. Tiidu süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eelmine mõistetud rahatrahv on A. Tiidul siiani maksmata, ta on vahetanud oma elu- ja töökohti. Tasuda tuleb tal ka liiklusõnnetuses põhjustatud kahjusid. Kohus leiab, et teda pole võimalik karistada rahalise karistusega. A. Tiidule vangistust mõistes peab kohus võimalikuks karistada teda vangistusega tingimisi, s.o. kohaldades tema suhtes KarS § 73 sätteid ning katseajaks määrata 3 aastat. Põhjendatud on A. Tiidule ka lisakaristuse kohaldamine KarS § 50 lg 1 alusel. Arvesse võttes liiklusalaste süütegude arvu, võib lisakaristust kohaldada alla sanktsiooni keskmist määra.. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 238, 311 – 313, kohus otsustas:
3. Süüdi tunnistada A i n TIIT KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS §73 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui A. Tiit 3-aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 alusel ära võtta A. Tiidult mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks.
4. Välja mõista A. Tiidult kohtukulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat kolmkümmend viis) krooni ja kaitsetasu 1 221,30 kr (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 30 senti). Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik