4-05-398\1

Väärteoasi nr. 4-05-398 (4-2377/05) MÄÄRUS 04.01.2006.a. Harju Maakohtu kohtunik Aulike Salo saanud I.Pi kaitsja Sven Soesoni kaebuse Tallinna Liikluskorralduskeskuse 03.05.2001.a. trahvinõudele nr. 285377, leidis: I.Pi kaitsja Sven Soeson esitas 01.11.2005.a. kohtule kaebuse Tallinna Liikluskorralduskeskuse 03.05.2001.a trahvinõude nr. 285377 tühistamiseks, menetluse lõpetamiseks ning menetluskulude välja mõistmiseks. I.Pi karistati 03.05.2001.a. toimepandud parkimiskorra rikkumise eest rahatrahviga 530 krooni. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja seisukohal, et temale esitatud trahvinõudes ei ole kirjeldust, milles rikkumine seisnes, seega on rikutud HÕS § 231 lg 6 p 5 sätteid, samuti koostatud trahvinõudes puuduvad põhjendused HÕS § 951 kohaldamise suhtes, kaebuse esitaja tegevuses puudus õigusvastane käitumine, seetõttu tuleb vaidlustatud trahvinõue tühistada ja haldusõigusrikkumise asjas menetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt ei ole kaebuse esitaja sõidukit parkinud nõuete vastaselt, kuna ta ei ole autoga sõitnud, sõiduk oli välja renditud. Kaebuse esitaja on oma kaebuses märkinud, et kuna trahvinõue on sisuliselt otsus, mis peab olema kontrollitav, siis peab selles olema märgitud rikkumise kirjeldus. Seetõttu peab tema rikkumise kirjelduse puudumist oluliseks protsessinormi rikkumiseks, mille tõttu trahvinõue kui haldusakt on sisuliselt kontrollimatu, mis toob kaasa määratud halduskaristuse tühistamise. Kaebuse esitaja on seisukohal, et lähtudes HÕS § 4 lg 1 kannab haldusõiguserikkuja vastutust haldusõiguserikkumise ajal kehtiva seaduse alusel. Rikkumise toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 35.2 kohaselt vastutas parkimisnõuete rikkumise eest sõiduki juht ning vaid siis, kui sõiduki juhti ei olnud võimalik kindlaks teha sõiduki omanik. Seega asjaolu, et parkimisnõuete rikkumise puhul ei koostata haldusõigusrikkumise protokolli vaid trahvinõue ning, et sellesse ei märgita rikkuja nime, ei tähenda seda, et ei oleks vajalik kindlaks teha vastutusele võetavat isikut. Haldusõigusrikkumise asja materjalidest nähtub, et Tallinna Liikluskorralduskeskus ei ole püüdnuki parkimisnõuete rikkujat kindlaks teha, vaid on piirdunud trahvinõudes märgitud sõiduki omanikuga. Samuti on kaebuse esitaja märkinud, et tema sai trahvinõudest teada kohtutäiturilt 13.06.2001.a. Kohtule kohtutäitur Urmas Tärno poolt esitatud materjalidest nähtub, et vaidlustatud trahvinõue on menetlusse võetud 26.06.2001.a. Kohtule esitatud kaebusest ega väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalune isik I.P või tema kaitsja Sven Soeson oleksid täitemenetluse seadustiku (TMS) § 77 ettenähtud kohtuvälises korras kohtutäituri tegevust täitedokumendi täitmisel vaidlustanud. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusel isikul I.Pil ja tema esindajal Sven Soesonil oli teada 01.11.2005.a., s.t kaebuse esitamise ajal kohtule, TMS §-s 804 sätestatud täitemenetluses rahatrahvi sissenõude lõpetamise asjaolu. Seaduses sätestatud kohtuvälise vaidekorra eiramisega on menetlusalune isik I.P ise algatanud kohtumenetluse ja põhjustanud kaitsja vahendusel kaebuse esitamisega seotud menetluskulud. Seetõttu on põhjendatud ja õiglane seaduses sätestatud korra eiramisega kohtule kaebuse esitamisel tekkinud menetluskulude menetlusaluse isiku enda kanda jätmine. Samale seisukohale on jõudnud Tallinna Ringkonnakohus oma 20.12.2005.a. määrustes väärteoasjades 2-4/267/05, 2-4/268/05, 2-4/269/05, 24/270/05, 2-4/271/05. Samas leiab kohus, et esitatud kaebus tuleb rahuldada ja kooskõlas VTMS § 29 lg 1 p 5 tuleb I.Pi suhtes väärteomenetlus lõpetada väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu. TMS § 822 lg 2 sätestab, et täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või määruse või kohtuotsuse või -määruse alusel määratud menetluskulude ja muudes avalik-õiguslikes rahalistes sissenõuetes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui nimetatud kulusid ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta väärteo kohta tehtud otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud. Tallinna Liikluskorralduskeskuse 03.05.2001.a. trahvinõue nr. 285377 jõustus 13.05.2001.a, trahviotsuse jõustumisest käesolevas vääreoasjas möödus KarS § 82 lg 1 p-3 sätestatud 18-kuuline tähtaeg 13.11.2002.a. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole otsuse täitmise aegumine peatunud KarS § 82 lg 2 kohaselt, täitemenetlust ei ole TMS § 34 lg 1 p 7 alusel peatatud, võlgnikku ei ole TMS § 40 alusel kuulutatud tagaotsitavaks ega täitur ei ole taotlenud TMS § 41 alusel kohtult võlgniku suhtes sundtoomise kohaldamist. Riigikohus on oma 16.02.2004.a. haldusasjas nr 3-3-1-5-04 tehtud otsuses asunud seisukohale, et kohtutäituril on oma eesmärgi - nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgpäraselt ja õigeaegselt kasutada. Kohus leiab, et kohtutäitur on ise jätnud täitemenetluse seadusest tulenevad meetmed täitmata. Seega ei ole riigi poolt seatud ametiisik suutnud määratud karistust reaalselt mõistliku aja jooksul täita. Nimetatud seisukohad on väljendatud ka Tallinna Ringkonnakohtu poolt eelpool loetletud 20.12.2005.a. lahendites. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 5, § 117 lg 1 p 3, § 119, § 193, kohus, määras: Rahuldada I.Pi kaitsja Sven Soesoni kaebus. Tühistada Tallinna Liikluskorralduskeskuse 03.05.2001.a. trahvinõue nr. 285377 ning lõpetada väärteomenetlus I.Pi suhtes, kuna väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Jätta rahuldamata I.Pi taotlus kaitsjatasu hüvitamiseks summas 1416 (üks tuhat nelisada kuusteist) krooni. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Aulike Salo Kohtunik