← Eesti

4-06-236\3

4-06-236 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märtsil 2006. a Tartu, Kalevi 1 (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-06-236 (2602,05,015574) Koht

§ 7435lg.

1 järgi Menetlusalune isik Riho Meier, töökoht TÜ RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 120 lg.

§ 132

p. 2 Tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt ja teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Määrata Riho Meierile LS § 7419 lg.

§ 7435lg. 1 järgi Kar

S § 63 lg. 1 alusel rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 6000 (kuus tuhat) krooni. Rahatrahv 6000 (kuus tuhat) krooni tasuda Lõuna Politseiprefektuuri arvele 10220035028018 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber

  1. Menetluskulud 250 (kakssada viiskümmend) krooni tasuda Lõuna Politseiprefektuuri arvele 10220035029017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
  2. Trahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega või rahatrahvi asendamine arestiga KarS § 72 alusel. Kaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Tuvastatud asjaolud. 1 Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissari Marek Tiiratsi 28.12.2005.a. otsusega karistati Riho Meierit LS § 7419 lg. 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 12 000 krooni. Otsuse kohaselt Riho Meier 23.11.2005.a. kella 09.02 ajal Tartu-Jõgeva-Aravete tee
  3. kilomeetril liikudes Tartu suunas juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Juhtides sõidukit ületas teekattemärgist „Lai pidevjoon“. Riho Meier rikkus sellega Liikluseeskirja § 76 p.

§ 5

nõudeid, milline rikkumine on kvalifitseeritav LS § 7419 lg.

§ 7435lg.

1 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Vastulauset menetlusalune isik ei esitanud. 01.12.2005.a. on menetlusalune isik esitanud Lõuna Politseiprefektuurile seletuskirja, milles väärteo toimepanemist ei vaidlusta. Seletuskirjas kirjeldatakse väärteo toimepanemise asjaolusid ning esitatakse siiras kahetsus. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega: joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr. 0000888, menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega. Menetlusaluse isiku Riho Meieri ülekuulamisel on ta andnud ütlusi selle kohta, et 22.11.2005.a. õhtul tarbis ta valget viina. Hommikul, olles maganud 8 tundi, istus rooli aimamata, et on joobes. Tunnistaja Kalev Aas on andnud ütlusi selle kohta, et olles teenistuses konstaablite Verner Anti ja Ago Mägimetsaga 23.11.2005.a. ja teostades liiklusjärelevalvet Tartu-Jõgeva maantee

  1. kilomeetril, nägi ta kella 08.55 ajal, kuidas nimetatud teel liikus Ford Sierra registreerimisnumbriga 362 TBR, mis pidevaid jooni ületades sooritas keelatud kohas möödasõitu. Seetõttu otsustati sõiduk kontrollimiseks peatada. Sõidukile sõideti järele ning see peatati Tartu-Jõgeva maantee
  2. kilomeetril. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis Riho Meier, isikukood: 36510142715, kelle isik tuvastati juhiloaga EE
  3. Juhil lasti puhuda indikaatorvahendisse Lion S-L2 nr. 95-2209, millel süttis ja jäi põlema punane tuli. Patrullbussis lasti Riho Meieril puhuda digialkomeetrisse Lion SD-400 nr. 016208 D, millega saadi tulemuseks 0,59 mg/l. Juht tunnistas, et oli eelmisel õhtul alkoholi tarvitanud. Juht nõustus ka kohapealse joobe tuvastamisega, kuid soovis teada alkoholisisaldust veres. Riho Meier toimetati ekspertiisi. Konstaabel Verner Ant on 23.11.2005.a. koostanud joobeseisundi tuvastamise protokolli, mille andmetel Riho Meieril tuvastati Tartu-Jõgeva-Aravete maantee
  4. kilomeetril joove indikaatorvahenditega. Lion S-L2 nr. 95-2209 reaktsioon on punane märgutuli. Lion SD-400 nr. 016208 D näit on 0,59 mg/l. Konstaabli Verner Anti 23.11.2005.a. saatekirjaga suunati Riho Meier TÜ Psühhiaatriakliinikusse temal alkoholisisalduse määramiseks veres. Joobeseisundi tuvastamise akti nr. 0000888 01.12.2005.a. andmetel Riho Meierilt 23.11.2005.a. kell 9.50 võetud vereproovis oli etüülalkoholi kontsentratsioon 1,50 ‰. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 02.04.2001.a. määruse nr. 120 § 19 p. 3 on tegemist kerge alkoholijoobega. 18.01.2006.a. korrakaitseosakonna õiendi andmetel on Riho Meier, isikukood: 36510142715, toime pannud järgmised väärteod: 1) 28.11.2001.a. HÕS § 106 lg. 1 järgi, mille eest karistuse andmed puuduvad; 2) 04.11.2003.a. LS § 7436 lg. 1 järgi, mille eest 04.11.2003.a. määratud rahatrahv 180 krooni. Kohtuvälise menetleja määratud karistus, rahatrahv on tasutud 04.11.2003.a. täies ulatuses. Kaebuse sisu ja põhjendused. 2 Riho Meier esitas kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles palub otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist määratud karistuse osas. Vaidlustamata 23.11.2005.a. meditsiinilise joobe tuvastamisel laboratoorse uuringuga leitud kerget joovet ning seeläbi ka asjaolu, et ta juhtis eelnimetatud kuupäeval sõidukit joobeseisundis leiab kaebuse esitaja, et temale määratud karistus on ebamõistlikult suur. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud karistuse määramisel asjaolu, et menetlusalune isik on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Kahetsust väljendas ta kohtuvälisele menetlejale 01.12.2005.a. esitatud seletuskirjas. Kaebuse esitaja on jätkuvalt seisukohal ning kinnitab, et oma õppetunni on ta saanud ja on hea, et keegi teine sellest ei kannatanud. Õigustamata oma tegu peab kaebuse esitaja oluliseks ka asjaolu, et tema kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ei esinenud 23.novemabri 2005.a. hommikul häireid ega muutusi ning kaebuse esitajal ei olnud hommikul autoga sõites vähimatki aimu oma alkoholijoobest. Kaebuse esitaja väidab, et tema seaduskuulekust näitab ka asjaolu, et 22.novembri 2005.a. õhtul loobus ta koju sõitmisest põhjusel, et oli tarvitanud alkoholi ning pidas õigusvastaseks sellises seisundis autot juhtima asuda. Kui ta oleks kas või oletanud, et ta on alkoholijoobes, ei oleks ta autot juhtima asunud. Varasemad õiguserikkumised tal puuduvad. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja määratud karistuse vähendamisega. Menetlusalune isik oli eelmisel õhtul tarvitanud alkohoolseid jooke ja veendus oma sisetunde järgi, et alkoholi mõju on organismist kadunud. Ainult väliste tunnuste põhjal ja sisetunde järgi ei saa kindlaks teha enda alkoholijoovet. Menetlusalune isik pani kaudse tahtlusega toime väärteo ning oli teadlik sellise teo ohtlikkusest ja tagajärgedest. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist kõige raskema liiklusalase väärteoga, millega on pandud ohtu enda ja teiste liiklejate elu ning tervis. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik on oma tegevusega ohtu pannud kaasliiklejate turvalisuse, sooritades möödasõitu selleks mitte ettenähtud kohas. Seadusandja on andnud reaalse hinnangu ettenähtud mõistetava karistuse maksimummäära suurusest. Kohtuvälisele menetlejale on esitatud seletuskiri. Karistamisel on arvestatud isiku süüd ja toimepanemise viisi. Karistus ei ole määratud maksimummääras. Trahvi tasumisel nõustub kohtuväline menetleja KarS § 66 lg. 2 ja 3 kohaldamisega. Kohtuväline menetleja taotleb jätta kaebus rahuldamata ja väärteoasjas tehtud otsus muutmata. Kohtu järeldused. Liikluseeskiri (LE) §
  5. Liikleja peab juhinduma käesoleva määruse lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile liikluseeskirja lisas 4 ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. LE § 76 lg.
  6. Juht ei tohi olla: 1) joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt «Liiklusseaduse» § 20 lõikele 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides; 2) sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva määruse nõuete kõrvalekaldumatut täitmist; 3) seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 3 0,1 milligrammi või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Liiklusseaduse (LS) §
  7. Mootorsõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis

(1)Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2)Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni . LS § 7435. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine
(1)Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741-74 27 või 7430-7432 sätestatud väärteokoosseis - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Karistusseadustiku (KarS) § 56. Karistamise alus
(1)Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 63. Põhikaristuse kohaldamine mitme süüteo eest
(1)Kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Karistusregistri seadus (KarRegS) § 25. Karistusregistrisse kantud isiku karistusandmete kustutamise tähtajad
(1)Karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui: 1) väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusel jõudnud järeldusele, et Riho Meieri joove väärteootsuses märgitud ajal ja kohas on tõendatud ning see asjaolu oli väärteomenetluse alustamise aluseks. Kohus lahendab Riho Meieri kaebuse kohtuvälise menetleja 28.12.2005.a. otsuse peale kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg. 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil. Vaidlust ei ole selles, et Riho Meier tarvitas tema kinnipidamisele eelnenud ajal alkoholi ja seejärel asus juhtima mootorsõidukit. Menetlusalune isik tunnistab enda süüd LS § 7419 lg. 1 järgi. Süü omaksvõtt põhineb otsuses kirjeldatud faktilistel asjaoludel ja on tõendatud tunnistaja ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. Menetlusaluse isiku seletus on kooskõlas tõenditega. Alkoholi tarvitamist sõiduki juhtimisele eelnenud õhtul tunnistas menetlusalune isik väärteomenetluses tema ülekuulamisel ja tunnistab ka otsusele esitatud kaebuses. Tunnistaja Kalev Aasa ütlustega on tõendatud Riho Meieri LE § 5 rikkumine 4 teekattemärgi „Lai pidevjoon“ ületamisega. See asjaolu oli sõiduki kinnipidamise põhjuseks ja võimaldas tuvastada LS § 76 p. 1 rikkumise. Alkoholi tarvitamine on joobeseisundi tekkimise põhjuseks. Saabunud tagajärg, Riho Meieri alkoholijoobeseisund on otseses põhjuslikus seoses tema poolt eelnevalt alkoholi tarvitamisega. Väärteoga kahjustatav õigushüve on liiklusohutus mootorsõidukite liiklemises. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Riho Meieri väärtegu on toime pandud kaudse tahtlusega. Kuigi väärteo toimepanemine ei olnud Riho Meieri teo eesmärk, oli tal kange alkoholi tarvitamise järgselt põhjust pidada võimalikuks, et alkoholi tarvitamise tagajärjeks olev alkoholijoove ei ole lühiajaline. Joobes mootorsõiduki juhtimine on keelatud. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku seisukohaga, mille järgi tegu võis olla toime pandud ettevaatamatusest. Ainuüksi alkoholi tarvitamise järgsest magamisest ei ole alust järeldada joobe möödumist. Muude joobeseisundi olemasolu või selle puudumise kontrollimise viiside kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Eeltoodust järeldub hoolsuskohustuse rikkumine. Kuigi kaebuse esitaja väidab, et ta ei teadnud hommikul temal joobe olemasolu, oleks ta seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kange alkoholi tarbimise järel enne sõiduki juhtima asumist magama minekuga menetlusalune isik arvestas alkoholi joobe kui tagajärje saabumisega, mis keelab tal juhtimise. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt tõendab Riho Meieril kerge joobe olemasolu mootorsõiduki juhtimisel 23.11.2005.a. Joobeseisundi tuvastamine on toimunud LS § 20 lg. 6 alusel Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2001. a määrusega nr 120 on kehtestatud „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ järgi. Eeltooduga on tõendatud, et Riho Meier juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes 23.11.2005.a. kella 09.02 ajal Tartu-Jõgeva-Aravete tee 2. kilomeetril liikudes Tartu suunas. Joobeseisundis juhtimise keeld on sätestatud LE § 76 p.

karistatav väärteona LS § 7419 lg. 1 järgi. Juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes ületas ta teekattemärgist „Lai pidevjoon“, millega rikkus LE § 5 nõudeid ja milline rikkumine on karistatav väärteona LS § 7435 lg. 1 järgi. VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Kohus ei tuvastanud väärteoasja kohtueelsel menetlemisel menetlusnormide rikkumist. Riho Meier on toime pannud ühe väärteo, mille eest karistus on mõistetud KarS § 63 lg. 1 alusel. Vaidlusaluses otsuses on tegemist teoainsusega. Menetlusalune isik pani ühe teoga toime mitu erinevatele süüteokoosseisudele vastavat väärtegu ja temale on karistus määratud põhjendatult KarS § 63 lg. 1 alusel. Vaidlus on selles, kas kohtuväline menetleja on toimepandud väärteo eest karistuse määramisel arvestanud kõiki karistamise aluseid. Kohus on seisukohal, et karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja arvestanud kõigi KarS § 56 sätestatud karistamise alustega, kuigi need asjaolud olid kohtuvälisel menetlejal enne karistuse määramist teada. Menetlusalune isik on kohtuvälisele menetlejale esitanud seletuskirja, mida on alust käsitleda VTMS § 69 lg. 6 sätestatud vastulausena. Vastulause on esitatud selle esitamiseks ettenähtud 15-päevase tähtaja algul. VTMS § 72 lg 1 alusel teeb kohtuväline menetleja lahendi kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata, kuid antud juhul on jätnud kohtuväline menetleja arvestamata esitatud vastulause. Selles osas on kohtuvälise menetleja otsus vastuoluline. Märkides otsuses seletuskirjas väljendatud siirast kahetsust on samal ajal märgitud karistust kergendavate asjaolude puudumine. Põhjendamata on siira kahetsuse arvestata jätmine. 5 Kohus kaaludes karistuse määramise aluseid, leiab, et karistamise aluseks olev süü on tõendatud. Menetlusalusele isikule on põhikaristus määratud LS § 7419 lg. 1 järgi põhjendatult kergemaliigilise karistusena kuid põhjendamatult üle keskmise määra. Seadusandja on andnud reaalse hinnangu LS § 7419 lg. 1 ettenähtud väärteoga kahjustatud õigushüve olulisusele karistuse liigi ja määraga. Vastava paragrahvi järgi süüdlasele karistuse määramisel tuleb lähtuda KarS § 56 sätestatud karistamise alustega. Riho Meieril esineb KarS § 57 lg. 1 p. 3 sätestatud karistust kergendav asjaolu, puhtsüdamlik kahetsus. Riho Meier on kogu menetluse kestel andnud oma teo kohta objektiivseid ja süüd omaksvõtvaid ütlusi. Kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses ja kaebuses väljendab ta puhtsüdamlikku kahetsust selgesõnaliselt. Kohtul ei ole põhjust kahelda süüdlase puhtsüdamlikus kahetsuses toimepandud teo üle. Kohtuväline menetleja ei ole otsuses põhjendanud, miks jättis kahetsuse arvestamata. Riho Meier on varem väärteomenetluses karistatud ühel korral: 04.11.2003.a. LS § 7436 lg. 1 järgi 180-kroonise rahatrahviga, mis on tasutud samal kuupäeval täies ulatuses. Korrakaitseosakonna 18.01.2006.a. õiendis märgitud 28.11.2001.a. HÕS § 106 järgi toimunud väärtegu ei ole alust karistusena arvestada, sest puuduvad andmed karistuse määramise kohta ja teo toimepanemisest on möödunud enam kui kaks aastat. KarS § 81 lg. 3 järgi on tegu aegunud. Riho Meieri varasema karistuse kandmisest on möödunud enam kui üks aasta. KarRS § 25 lg. 1 p. 1 järgi kuulub tema varasem karistus registrist kustutamisele või ülekandmisele arhiivi. Varasemad karistused tulevad karistuse määramisel õiguslikult arvesse ainult siis, kui need ei ole karistusregistrist KarRegS-s ettenähtud aja jooksul kustutatud. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades Karistusregistri seaduse mõju ning tuvastatud puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg. 1 p. 3 sätestatud karistust kergendava asjaoluna, leiab kohus, et süüdlast on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma liikluseeskirjade rikkumistega seotud süütegude toimepanemisest LS § 7419 lg. 1 ettenähtud kergemaliigilise karistusega alla keskmise määra. Väärteomenetlusega kaasnesid menetluskulud 250 krooni ja on seotud joobe meditsiinilise tuvastamisega. Menetluskulud tuleb hüvitada süüdlasel VTMS § 2 ja KarS § 180 lg. 1 alusel. Menetluskulud tuleb tasuda Lõuna Politseiprefektuuri arvele 10220035029017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2602050155740027. Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.