4-06-600\2

VILJANDI MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number 4- 06 - 600 Otsuse kuupäev 13.märts 2006 Kohtunik Silvi Maiste Kohtuasi Rudolf Tugevuse kaebus Vaidlustatud lahend Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkonstaabel Eda Saiki otsus väärteoasjas nr 2840,05,003542 24.01.2006 Asja läbivaatamise kuupäev 13.märts 2006 kirjalik menetlus Resolutsioon Rahuldada Rudolf Tugevuse kaebus. Tühistada osaliselt Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkonstaabel Eda Saiki otsus väärteoasjas nr 2840,05,003542 24.01.2006 ja tühistada lisakaristus - juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Muus osas jätta otsus muutmata. Edasikaebamise kord Otsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Otsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Viljandi Kohtumajja seitse päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Viljandi Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebuse asjaolud ja nõue Kaebuse kohaselt palub kaebuse esitaja läbi vaadata ostus ja tühistada lisakaristus, kuna tal puuduvad raskendavad asjaolud. Ta omab juhilubasid üle 40 aasta ja varem pole joobes sõitnud. Ta kasutab autot tööl käimiseks On raskekaaluline ( 130 kg ), põlv on valus, käimisega on raskusi, bussipeatus kaugel ja pensioni on aega. Ta on tasunud otsuse järgi määratud rahatrahvi 150 trahviühikut, so. 9000 krooni. Kohtuvälise menetleja seisukoht Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissar Alvar Pähkel esitas 07.03.2006 kirjaliku seisukoha kaebuse kohta. Väärteoasjas on Rudolf Tugevusele määratud rahatrahv 150 trahviühikut s.o. 9000 krooni ja lisakaristusena ära võetud juhtimisõigus 3 kuuks. R.Tugevus on rahatrahvi tasunud ja palub juhtimisõiguse allesjätmist. Seega on tõendatud menetlusaluse isiku süüline käitumine joobes mootorsõiduki juhtimise osas. Menetlusalune isik põhjendab juhtimisõiguse vajalikkust oma raske liikumisvõimega ja et varasemalt ei ole toime pannud liiklussüütegusid. Kuna menetlusalune isik on tunnistanud toimepandud süütegu ning kahetseb seda, ei oma varajasemaid kehtivaid karistusi ning juhtimisõigus on vajalik liiklemiseks tööle, siis ei ole kohtuvölise menetleja ametniku poolt piisavalt põhjendatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Samuti ei ole õige kohtuvälise menetleja seisukoht, et menetlusalune isik on varajasemalt toime pannud liikluseeskirja rikkumisi, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma. Seega on menetlusaluse isiku seisukoht lisakaristuse tühistamiseks põhjendatud. Kuna R.Tugevus on soovinud kaebus lahendada kirjalikus menetluses, teeb komissar ettepaneku esitatud kaebus lahendada kirjalikus menetluses, tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt lisakaristuse osas. Kohtu järeldused Kohus, tutvunud kaebusega, väärteomenetluse toimiku materjalidega ja kohtuvälise menetluse vastusega, leiab, et kaebus tuleb rahuldada, tühistada osaliselt Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkonstaabel Eda Saiki otsus väärteoasjas nr 2840,05,003542 24.01.2006 lisakaristuse osas. Muus osas jätta otsus muutmata. Väärteomenetluse seadustiku § 132 lg 1 kohaselt maa- või linnakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2 kohaselt maa- või linnakohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kaebuse esitaja on kaebuses väljendanud soovi, et ta ei soovi kaebuse arutamise kohtuistungist osa võtta ja ei soovi ka kaitsjat. Kohtuvälise menetleja esindaja oma seisukohas leiab, et kuna R.Tugevus on soovinud kaebus lahendada kirjalikus menetluses, teeb ta ettepaneku esitatud kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Väärteotsuse nr 2840,05,003542 24.01.2006 on kohtuväline menetleja leidnud, et menetlusalune isik on varasemalt toime pannud liikluseeskirja rikkumisi, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. LS § 7419 lg 2 alusel on määratud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Karistatuse õiendi järgi on Rudolf Tugevust karistatud HÕS § 1061 lg 2 ja § 922 lg 1 järgi 18.04.2002 rahatrahviga 1200 krooni, mis on makstud. Kohus leiab, et Rudolf Tugevus ei oma kehtivat karistust. Teda on karistatud liiklussüüteo toimepanemise eest ühel korral. Kohus leiab, et väärteoasjas otsuses toodud põhjendus, et määratud karistused ei ole suutnud Rudolf Tugevust mõjutada seaduskuulekalt käituma, ei ole piisavalt põhjendatud. Seetõttu ei ole õige tema suhtes kohaldada lisakaristust. Ta on oma süüd väärteo toimepanemises tunnistanud, kahetseb seda. Ta on ära maksnud 24.01.2006 otsusega talle määratud rahatrahvi 9000 krooni. Liiklusseaduse LS § 7419 lg 1 kohaselt mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Lg 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni . LS § 7419 lg 2 alusel määratud lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks tuleb tühistada. Silvi Maiste kohtunik