M Ä Ä R U S Tallinnas,27. veebruaril 2006.a. 1-06-1583 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja L.Raja ja prokuröri E.Gulbis osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Aleksandr Ušakovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Aleksandr Ušakov oli süüdi mõistetud 02.04.2004.a Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 200 lg 2 p 7,8; § 209 lg 2 p 1,3; § 181 lg 1 järgi; KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna LK 07.02.2002 otsusega mõistetud karistuse (2a 2k) võrra ning liitkaristuseks 5 aastat 2 kuud vangistust, millest arvata maha 07.02.2002 otsusega mõistetud ärakantud karistus 28.01.2000-05.11.2001 ning KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka aeg 09-23.10.2003 ning kandmisele 3 aastat 4 kuud 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 02.05.2004.a. ja lõpp 09.09.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 19.12.2005.a. Murru Vangla direktor taotleb Aleksandr Ušakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on olemas teatud korduvkuritegevusele viitav risk, kuna kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda ning tema kriminaalasjad koosnevad teise isiku vara ebaseaduslikule omamisele suunatud episoodidest. Uue kuriteo toimepanemist maandavaks faktoriks loeb kriminaalhooldaja lähedaste valmisolekut materiaalselt ja moraalselt toetada kuni tööle asumiseni ja iseseisva majandusliku toimetuleku saavutamiseni. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Aleksandr Ušakovi , vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Aleksandr Ušakovi ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aleksandr Ušakov kannab karistust röövimise eest, tegemist on ühiskonna ohtlikkuse poolest raske kuriteoga. Asus õppima Rummu EKK kutseõppeosakonda keevitaja erialale, kuid ei lõpetanud seda. Ta pani toime uue kuriteo katseaja jooksul. Ta pani toime kuriteod seoses sellega ,et vajas raha, tol ajal ta ei töötanud. Oli arvele võetud Tööhõiveametis, kuid pakutud töökohad talle ei meeldinud. Käesoleval ajal vabaduses tal ei ole kindlat tööd, ta planeerib võtta end arvele Tööhõiveametis, kuid vanglas ei omandanud mingit eriala . Vangistuse ajal töötanud ei ole ning soovi selleks ei väljendanud . Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Kohus leidis, et ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 1 aasta 6 kuud 12 päeva )vabastada vangistusest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus Aleksandr Ušakovi vabastamiseks rahuldamata. tingimisi enne tähtaega Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.