1-06-1739\4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. märtsil 2006.a. 1-06-1739 Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Vilja Liigi juuresolekul, prokuröri Priit Heinsoo ja kaitsja Toomas Pilti osavõtul avalikul kohtuistungil Tallinnas Tartu mnt 85 kohtumajas arutas lühimenetluses kriminaalasja Janek Keskküla süüdistuses KarS § 424 järgi. Süüdistatav J a n e k KESKKÜLA - isikukood XXXXXXX, kõrgharidusega, OÜ Baker Street juhatuse liige, elukoht: XXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest kahel korral karistatud rahatrahvidega (trahvid tasutud); tõkendit kohaldatud ei ole. Süüdistus . J. Keskküla isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Tallinna Politseiprefektuuri otsusega 08.10.03.a. karistati rahatrahviga 10 800 krooni, kehtivat karistatust omades taas
2. detsembril 2005.a. kella 02.40 ajal Harjumaal Kiili vallas Tallinna ringtee 18.kilomeetril juhtis joobeseisundis mootorsõiduk it Mitsubishi Galant registrimärgiga 809 MCK. Sellega pani J. Keskküla toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav J. Keskküla tunnistas kohtuistungil end täielikult süüdi, kahetses toimepandut ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja advokaat T. Pilt pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. J. Keskküla süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud väärteoprotokolliga 18.12.05.a. (tl.7), alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl. 8); ärakirjaga väärteoasjas tehtud otsusest 08.10.2003.a. (tl. 6); tunnistaja Ain Soone ütlustega eeluurimisel (tl. 10-11: alkomeeter näitas punast tuld ning juht oli nõus joobe tuvastamisega ega nõudnud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist);õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.14), väljavõttega karistusregistrist (tl.13), samuti J. Keskküla enda ütlustega eeluurimisel (tl. 20-21). Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdlase käitumine, tema süü on tõendamist leidnud ning J. Keskküla tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistus e mõistmisel lähtub kohus J. Keskküla süüst ning vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut, kellel on kindel elu ja töökoht, kelle varasemad rahatrahvid on tasutud ning kes on varem kriminaalkorras karistamata. Seetõttu kohus nõustub kaitsja taotlustega karistada J. Keskküla rahalise karistusega, mitte aga vangistusega. Arvestades J. Keskküla sissetulekute olulist vähenemist 2005.a. võrreldes 2004.a., peab kohus võimalikuks ja põhjendatuks arvutatud päevamäära suurust vähendada KarS § 44 lg 2 alusel ning kohus lähtub rahalise karistuse mõistmisel päevamäärast 90 krooni. Samuti peab kohus vajalikuks lisakaristuse kohaldamist KarS § 50 lg 1 p 1 alusel, s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõ tmist ja seda santsiooni alammäära lähedases piires. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 238, 311-313 kohus otsustas:
3. Süüdi tunnistada J a n e k KESKKÜLA rahaline karistus 240 päevamäära. KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub rahaline karistus 160 päevamäära, mis lähtudes süüdlase keskmisest päevasissetulekust 90 krooni, on 14 400 (neliteist tuhat nelisada krooni). (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral 4100064939). KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist ehk 1 440 krooni igas kuus. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 alusel ära võtta J. Keskkülalt mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks.
4. Välja mõista J. Keskkülalt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ja kaitsetasu 1 221,30 (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 30 senti). Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik