lg 2 p 1; § 22 lg
S § 64 lg 1 alusel 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka aeg 22-23.12.2003 ning kandmisele 5 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. 20.12.2004 Tartu RK – tühistati osaliselt Linnakohtu otsus süüditunnistamises ja karistamises KarS § 25 lg 1,
S § 142 lg 2 järgi ja karistati
aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22-23.12.2003 ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks vangistuseks loeti 1 aasta 11 kuud 28 päeva . Karistuse algus 17.01.2005.a. Karistuse lõpp 14.01.2007.a. Murru Vangla direktor taotles Fjodor Baranini ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on uue kuriteo toimepanemise risk olemas. Juhul kui kinnipeetav keskendub perekonnale ja järgib karsket eluviisi on kriminaalhooldus ametniku hinnangul võimalik seaduskuulekas käitumine. Kui kinnipeetav aga jätkab alkoholi tarvitamist, siis kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt, uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Riski tõstvaks teguriks on ka asjaolu, et kinnipeetav on varem, olles kriminaalhooldaja järelevalve all, toime pannud uue kuriteo. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Fjodor Baranini, vangla esindaja ja prokuröri arvamuse leiab kohus, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Fjodor Baranini ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Fjodor Baranini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Fjodor Baranin kannab karistust KarS § 22 lg.
lg.1 ,§ 142, § 263 p.3, § 418 lg.1 järgi, varem ta oli karistatud 5 korral, 3 korral ta oli vanglas, kuid karistamisest ei ole teinud õigeid järeldusi. Uue kuriteo riski tõstvaks teguriks on asjaolu, et F.Baranin on varasema kriminaalhoolduse ajal toime pannud uue kuriteo. Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on seotud alkoholi tarvitamisega. Varasematega võrreldes on kuriteod muutunud raskemaks. Kohus nõustub kriminaalhooldaja seisukohaga ,et kui kinnipeetav aga jätkab alkoholi tarvitamist hindab kriminaalhooldaja uue kuriteo toimepanemise riski kõrgeks. F.Baranin oli varem määratud kriminaalhooldusele ja tema kriminaalhooldus kulges probleemselt. F.Baranin pani katseajal toime liiklussüüteo ja karistused liideti ning talle mõisteti karistuseks üks aasta vangistust. Kohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu vabanedes ennetähtaegselt hoidub vabaduses uute kuritegude toimepanemisest kuna karistuse lõpuni on liiga palju aega ( kanda jääb veel 11 kuud 14 päeva ). Pere ja töö olemasolu ei ole varasemate kuritegude puhul takistanud F.Baraninile uut kuritegude toimepanemist. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus Fjodor Baranini tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.