TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 23.veebruar 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Väärteoasi Menetleja ametnik nr 4-05-392 (kohtueelses menetluses nr 2602,

§ 7421

rikkumine advokaat Ulla Belovas Menetlus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 - 135, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus Andres Paasi karistamises Liiklusseaduse §

§ 7421järgi muutmata.

Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes 2.1 välja mõista Andres Paasilt riigieelarve tuludesse menetluskulu 42 (nelikümmend kaks) krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

1. Selgitada: 3.1 menetluskulud tuleb tasuda rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049706); 3.2 kohtuotsus menetluskuludes pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud 15 päeva ja menetlusalune isik ei ole kohtukulu täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud; 3.3 rahatrahv tuleb tasuda rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100064861); 3.4 kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud 15 päeva ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud; 3.5 kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolt esindaval advokaadil õigus edasi kaevata Viljandi Maakohtu kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav; kassatsiooniõiguse soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
2. Väärteomenetluse protokollis esitatud asjaolud ja kohtuvälise menetleja otsus Väärteomenetluse protokollist nähtuvalt Andres Paas 17.09.2005.a. kell 17.48 Tarvastu vallas, Viljandi maakonnas Kärstna-Vooru tee 10.00 km-l juhtides mootorsõidukit, teele jooksnud metskitsele otsasõidu vältimiseks pidurdas, sõiduk kaotas juhitavuse ja sõitis teelt välja kraavi. Liiklusõnnetusega kaasnes varaline kahju ja kehavigastus. Liiklusõnnetuses osalenud juht tarvitas peale liiklusõnnetust alkoholi kuni asjaolude selgitamiseni sündmuskohal. Juhtides mootorsõidukit, ei valinud takistuse tekkimisel ohutut kiirust; liiklusõnnetuses osalenud juht, kes tarvitas peale liiklusõnnetust alkoholi kuni asjaolude selgitamiseni sündmuskohal, millega rikkus Liikluseeskirja § 123; § 228 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §

§ 7421järgi.

Kohtuvälise menetleja otsusega on Andres Paasi karistatud Liiklusseaduse § 7417 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so. 600 krooni ja Liiklusseaduse § 7421 järgi rahatrahviga 140 trahviühiku ulatuses, so. 8400 krooni.

1. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused Andres Paas on esitanud kohtule
2. oktoobril 2005 kaebuse Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse Viljandi liiklusjärelvalve grupi vanemkonstaabel Eda Saiki poolt tema karistamises Liiklusseaduse § 7417; § 7421 järgi. Andres Paas on taotlenud tühistada Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse Viljandi liiklusjärelvalve grupi vanemkonstaabel Eda Saiki 11.10.2005 otsus Andres Paasi väärteoasjas nr 2602,05,012094 ja lõpetada menetlus. Kaebaja väitel kohtuväline menetleja on määranud kaebajale rahatrahvi 600 krooni liikluseeskirja § 123 rikkumise eest; leides, et juht ei valinud juhtides mootorsõidukit takistuse tekkimisel ohutut kiirust. Menetleja ei ole selgitanud, millisel viisil on ta sellisele järeldusele jõudnud. Lubatud sõidukiiruseks antud piirkonnas on 90 km/h, mis on seega liiklusohutusspetsialistide arusaama järgi ohutuks kiiruseks normaalsete liiklusolude korral antud teelõigul. Andres Paasi auto sõidukiiruseks oli umbes 60-70 km/h. Teekate oli kuiv ning normaalses korras. Nähtavus antud piirkonnas oli hea. Seega oli kaebaja sõidukiirus tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid arvestades sobiv ja kaebaja ei pannud toime liikluseeskirja § 123 rikkumist. Kohtuväline menetleja määras kaebajale rahatrahvi 8400 krooni liikluseeskirja § 228 nõuete rikkumise eest põhjendusega, et kaebaja tarvitas alkoholi enne liiklusõnnetuse asjaolude selgitamist sündmuskohal. Juhtides mootorsõidukit ei olnud kaebaja joobes. Kaebaja tarbis alkoholi 2-3 tundi peale liiklusõnnetust, mille kohta on vormistatud väärteoprotokoll AB
3. Kaebaja oli saanud politseilt loa lahkuda sündmuskohalt ja edasi pöörduda kindlustusettevõtte poole. Seega ei olnud kaebajal alust arvata, et sündmuskohal saaks toimuma täiendav asjaolude selgitamine. Õnnetuses ei olnud vigastatuid, mida kõik kaassõitjad kinnitasid. Arvamust, et ühte kaassõitjatest peaks kontrollima vigastuste suhtes, avaldasid kolmandad isikud, hoolimata väidetava kannatanu enda kinnitustest, et tal vigastusi ei ole. Nagu leiab tõendamist lisatud patsiendikaardiga, leiti ka haiglas, et isik ei olnud saanud liiklusõnnetuses vigastusi. Menetleja leiab otsuses, et kui reisija kaotab teadvuse, on alust arvata, et ta on saanud vigastusi. Selline seisukoht on antud juhul ekslik, Gerli Säkil on ka varem esinenud teadvusekaotust, mida ta 2 ka ise väitis ning peale teadvusele tulekut ei soovinud ta arstiabi. Gerli Säkk kinnitas kõigile kohalviibijatele et ei ole õnnetuses vigastusi saanud. Tulenevalt eeltoodust ei ole õige menetleja väide, et menetlusalune isik andis politseile väärinformatsiooni. Kuna õnnetuses vigastatuid ei olnud ja politsei oli andnud kaebajale loa sündmuskohalt lahkuda, ei saanud kaebaja eeldada, et sündmuskohal toimub asjaolude selgitamine ja seetõttu oleks tal LE § 228 tõttu alkoholi tarbimine keelatud. Seega ei ole rikutud liikluseeskirjade § 228 nõuet mitte tarvitada alkoholi kuni asjaolude selgitamiseni sündmuskohal ning karistus liiklusseaduse § 7421 alusel ei kuulu kohaldamisele.
4. Kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 3.1 Kohtu seisukoht asjaoludes Väärteoprotokollis esitatud asjaolud Andres Paasi kohta leidsid kohtuistungil usaldusväärselt tõendamist. Kohtuvälise menetleja otsus Andres Paasi karistamises Liiklusseaduse §

§ 7421järgi on põhjendatud.

Kohtuistungil ei leidnud tõendamist asjaolu, et Andres Paas 17.09.2005.a. kell 17.48 Tarvastu vallas, Viljandi maakonnas Kärstna-Vooru tee 10.00 km-l juhtides mootorsõidukit, teele jooksnud metskitsele otsasõidu vältimiseks pidurdas, mille tagajärjel sõiduk kaotas juhitavuse ja sõitis teelt välja kraavi. Liiklusõnnetusega kaasnes kehavigastus. Liiklusõnnetuses osalenud juht tarvitas peale liiklusõnnetust alkoholi kuni asjaolude selgitamiseni sündmuskohal. Juhtides mootorsõidukit, ei valinud takistuse tekkimisel ohutut kiirust; liiklusõnnetuses osalenud juht, kes tarvitas peale liiklusõnnetust alkoholi kuni asjaolude selgitamiseni sündmuskohal. 3.

1. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Menetlusaluse isiku Andres Paas kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et toimus avarii, helistas politseisse. Selgitati asjaolud, võeti andmed. Gerli Säkkilt küsis, kas ta tervis on korras. Ta vastas, et jah. Salvestati õnnetus ära. Neil lubati õnnetuskohalt lahkuda. Öeldi, et peab kindlustusse pöörduma. Ta toimetas auto kraavist välja ja sõitis majutuskohta. Närv oli tal sees, võttis 2 pudelit õlut, kuid siis varsti tuli politsei kohale ja tal tuvastati alkoholijoove. Tehti protokoll. Alkomeetri näit puhumise tulemusena näitas, et 0,42 promilli. Nõustus alkomeetri näiduga. Selgitas, et tarvitas õlut peale avariid. Gerli Säkk minestas sündmuskohal, kuid ütles talle, et oli paanikahoog. Politseile ta ütles telefoni teel, et üks reisija minestas, tal oli halb olla, jalg natuke valutas. Gerli Säkk ei soovinud haiglasse sõita. Ta lihtsalt minestab kergesti. Sinikas oli Gerli Säkkil põlve peal. Ütles politseile telefoni teel, et Gerli Säkkil on jalaga midagi. Politsei lubas kohapealt lahkuda. Panid andmed kirja. Mingil ajal peatus möödasõitev auto. Politseile ta siis ei teatanud, et Gerli Säkk viiakse teise autoga haiglasse. Ta ei teadnud sündmuskohal, et Gerli Säkk viidi haiglasse. Vahepeal oli kohapeal 5-6 inimest, ta ei märganud Gerli Säkki äraviimist. Ta ilmselt sel hetkel rääkis telefoniga, oli teistest eemal, et saaks rääkida. Tunnistaja Gerli Säkki kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et autos viibisid peale tema ja Andruse kaks noormeest. Viga ta eriti ei saanud. Autot juhtis Paas. Istus autos taga keskel. Kits jooksis tee peale ette, nägi kui kits peatus teel ja hakkas edasi jooksma. Auto kiirus oli sobiv. Kits tuli vasakult, tema seda ei näinud, tukkus sel hetkel. Andres proovis kitsest mööda sõita, ei õnnestunud, auto sõitis kraavi. Tulid omal jõul autost välja, Andres küsis, kas kõikidega on kõik korras. Ta istus tee ääres maas. Tuli auto, jäi nende juures seisma, siis ta minestas esimest korda, tuli teadvusele, möödasõitev inimene tegi ettepaneku teda kiirabisse viia. Keeldus, kuid siis minestas teist korda. Mustlast viidi teda Viljandi haiglasse. Jalast tehti röntgenpilt. Teisi vigastusi tal polnud. Teadvusele tuli ilma nuuskpiirituseta, arvab, et 2 korda minestas vererõhu pärast. Ravimeid ta vererõhu pärast ei tarvita. Minestab tihti. Reede õhtul tarvitasid kõik alkoholi, kogus polnud suur, joodi lahjat alkoholi, õlut. Pärast õnnetust kui tagasi tuli, joodi seal õlut. Poisid jõid õlut. Need, kes üleval, olid jõid. Ei mäleta, kas Andrust nägin tol õhtul veel. Tunnistaja Jüri Eeki kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 18.09.2005 oli ta tööl välijuhina. 110 numbrile tuli info. Andres Paas teatas, et sõitis autoga kraavi. Teele oli ette hüpanud kits. Seletas, et sõidukis vigastada keegi ei saanud. Ta küsis Paasilt korduvalt, kas keegi 3 viga sai. Seletas, et kahju kuulub lahendamisele kindlustuses. Hiljem teatati, et keegi oli ikka viga saanud selles autos. Hiljem mindi sündmuskohta üle vaatama. Paas helistas korduvalt. Ta oli ehmunud, ei teadnud, mida edasi teha. Küsis kindlustuse numbrit. Nemad registreerisid info, pärast kindlustus teeb neile päringu. Fikseeris info ära, lubas Paasil ära minna. Hiljem saadeti politsei Mustlasse tütarlapse juurde. Kui Paas oleks öelnud, et tüdruku oleks jalga vigastanud, siis oleks nemad pidanud häirekeskust informeerima. Kohtul ei ole alust kahelda Jüri Eeki ütluste usaldusväärsuses ning tema ütlustega loeb kohus tõendatuks asjaolu, et Andres Paas ei teatanud nr-le 110 helistades õnnetuses vigasaanutest. Samuti ei nähtu ka Andres Paasi eeluurimisel antud ütlustest, et ta oleks politseile teatanud Gerli Säki minestamisest. LS § 7417 kohaselt karistatakse liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohus leiab, et on tõendatud Andres Paasi poolt liiklusnõuete rikkumine so. valesti valitud sõidukiirus, mistõttu juht ei jõudnud peatada sõidukit ilmnenud takistuse ees. Kohus leiab, et olukorras, kus toimub õnnetus ja isik minestab, siis sõltumata minestamise põhjustest, tuleb tagada uurimise läbiviimine ja selleks tuleb anda õiget infot. Andres Paas oleks pidanud politseile helistades teatama Gerli Säkki minestamistest ja ka jalavigastusest, sest sel hetkel ei olnud teada, kui tõsised vigastused kannatanul tegelikult oleks võinud olla. Ei ole ka millegagi tõendatud Andrus Paasi ja Gerli Säkki väide, et Gerli Säkk minestab tihti ja kergesti. Õnnetuse hetkel ei saa ega pea teadma Gerli Säkki oletatavast tihedast minestamishoogude põhjustest. Tavaliselt on peale avariid inimesel šokk ja algul ei tundu vigastused nii tõsised olevad, kui hiljem selgub. LS § 7421 sätestab vastutuse alkoholi tarvitamise eest liiklusõnnetuse osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Andrus Paas ei teatanud politseile õnnetuse kohta kõiki asjaolusid ja seega ta ei taganud asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Andrus Paas lahkus politsei loal sündmuskohalt ja tarvitas seejärel alkoholi 2-3 tundi peale liiklusõnnetust. Protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga on tõendatud, et 17.09.2005 kell 19.00 esines Andres Paasil alkoholijoove 0,42 promilli, väärteoprotokolli kohaselt toimus liiklusõnnetus 17.09.2005 kell 17.
2. Seega rikkus Andrus Paas LS § 7421 sätestatut sellega, et tarvitas alkoholi liiklusõnnetuses osalenud juhina vahetult pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal.
3. Menetluskulude arvestus Vastavalt VTMS §-le 38 menetluskulude arvestamisel järgitakse kriminaalmenetluse sätteid. Menetluskulu on asjas kokku 5509 krooni, mille koosseisus on: postikulu 42 krooni ja õigusabikulud 5487 krooni. Urmas Reinola Kohtunik 4