KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06 veebruar 2006, Tallinn Kriminaalasja number 1-05-68 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika A

§ 199

lg 2 p 4, § 199 lg 2p 425 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tallinna Linnakohtu 07 novembri 2005 lühimenetluse otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav M.P. Prokurör Natalja Lebed Süüdistatav M.P. varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud vahistatud alates 06.09.2005 Kaitsja Vandeadvokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON Tallinna Linnakohtu 07 novembri 2005 kohtuotsus M P. süüdistusasjas jätta muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 07 veebruarist 2006, Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus 1 advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates 07 veebruarist 2006. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: M.P. tunnistati süüdi selle eest, et ta 27.03.2005 kella 18.25 ajal Tallinnas Prisma Peremarket kaupluse müügisaalist püüdis varastada kaupa kogusummas 705 krooni, kuid peeti pärast turvaväravatest möödumist töötajate poolt kinni. Samuti tunnistati M. P. süüdi selle eest, et ta varem vargusi toimepannud isikuna, 26.09.2003 Tallinnas Majaka 23-17/1 asuvast A. K. korterist varastas võõrast vara kogusummas 7700 krooni. Tallinna Linnakohus tunnistas M. P. süüdi

§ 199

lg 2 p 4 järgi 26.09.2003 episoodis ja karistas 4 kuulise vangistusega,

§ 65

lg 1 alusel loeti karistus kaetuks Tallinna Linnakohtu 15.01.2004 otsusega mõistetud 5 kuulise vangistusega.

§ 199lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 27.03.2005 episoodis ja karistas 6 kuulise vangistusega, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati põhikaristust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 15.01.2004 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 06.september

1. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis ei soostu süüdistatav temalt kannatanu A.K. kasuks väljamõistetud tsiviilhagiga summas 7700 krooni. Kohus ei ole tsiviilhagi osas kõiki asjaolusid välja selgitanud. Tema poolt varastatud A.K. kuuluvad esemed ei saanud olla nii kallid kuna olid vanad ja rikutud. Arvab, et tsiviilhagi on ilmselt suurendatud ja palub selles osas uuesti asja arutada. Apellatsioonikohtu istungil apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni. Andis ütlusi sellest, et vaidlustab väljamõistetud tsiviilhagi vaid muusikakeskuse hinna osas, leiab, et visuaalsel vaatlusel võis muusikakeskuse hinnaks olla 4000 kuni 4500 krooni, kuid mitte rohkem. Kaitsja toetas esitatud taotlust tsiviilhagi vähendamiseks 2000 krooni võrra. Prokuröri arvamuse kohaselt apellatsioon rahuldamisele ei kuulu. Kannatanu kasuks väljamõistetud tsiviilhagi on põhjendatud ja väljamõistetud kahjusumma vähendamiseks seaduslikud alused puuduvad. KOHTUKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS: Tallinna Linnakohus on kriminaalasja arutanud lühimenetluse korras. Vastavalt kohtuistungi protokollile on kohtuistungil prokurör avaldanud süüdistusakti. Süüdistatavale on olnud süüdistusakti sisu arusaadav, ta on tunnistanud end süüdi kõikides episoodides ja on olnud nõus asja lahendamisega lühimenetlus korras. Ka kokkuleppel kaitsja on leidnud, et süüdistus on põhjendatud. Süüdistatav ei ole taotlenud enda ülekuulamist ja ei 2 süüdistatav ega kaitsja ei ole taotlenud kannatanu kohtuistungile kutsumist ega tema ülekuulamist. Kuni kohtu nõupidamistuppa lahkumiseni ei ole süüdistatav avaldanud, et ta ei soostu kannatanu poolt esitatud kahju suurusega ega taotlenud ka kannatanu kutsumist kohtuistungile/ t.lk. 85-86/. Eeltoodust lähtuvalt on kohus vastavalt KrMS
2. peatüki 1 jaos ettenähtud lühimenetluses asja arutamise korrale, tuginenud kohtuotsuse tegemisel kriminaalasja kirjalikele materjalidele ning seetõttu on asjakohatu süüdistatava apellatsioonis esitatud etteheide sellest, et kohus ei selgitanud kohtuistungil välja kõiki tsiviilhagisse puutuvaid asjaolusid. Linnakohus, järgides seaduses ettenähtud menetluskorda, aktsepteeris süüdistatava enda ja tema kaitsja soovi asja arutamiseks lühimenetluse korras. Puudutavalt apellatsioonis esitatud väidet muusikakeskuse ülehinnatusest kannatanu poolt, peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et kriminaalasjade lahendamisel tehakse varastatud asja väärtus kindlaks lähtuvalt selle harilikust väärtusest, kui seaduses või tehingus pole sätestatud teisiti. Asjaõigusseaduse § 29 lg 2 kohaselt on asja harilik väärtus selle keskmine müügihind (turuhind). Kannatanu hindas temalt varastatud muusikakeskuse koos kaugjuhtimispuldiga väärtuseks 6000 kr, mida süüdistatav pole linnakohtus kohtulikul menetlusel vaidlustanud. Kahju hüvitamise eemärk on kannatanule endise olukorra taastamine. See eesmärk on kõige lihtsamalt saavutatav omanikule temalt äravõetud vara samas seisundis tagastamisega või samaväärse varaga asendamise teel. Kui nimetatud võimalused on kahju tekitaja poolt kasutamata, tuleb äravõetud vara väärtus hüvitada rahaliselt summas, mis võimaldab kahju heastamise kannatanul endal soetades äravõetud varaga samaväärne vara. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava väide sellest, et visuaalsel vaatlusel asja varastamise hetkel ei saanud muusikakeskuse maksumus olla üle 4500 krooni, ei anna alust seada kahtluse alla kannatanu poolt keskuse hinnaks märgitud 6000 krooni õigsuses ega tulla järeldusele, et kannatanu on keskuse hinnaks märkinud turuhinnast kõrgema summa. Tsiviilhagi summa vähendamise seaduslikuks aluseks ei ole ka süüdistatava väide, et tema majanduslik olukord ning väikese lapse ülalpidamine ei võimalda nii suuri summasid kannatanule maksta. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust süüdistatavalt väljamõistetud tsiviilhagi vähendamiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1p 1, jätab kohtukolleegium Tallinna Linnakohtu 07 novembri 2005 kohtuotsuse Marina Palkina süüdistusasjas muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA PRIIT PIKAMÄE 3