M Ä Ä R U S Tallinnas,24. märtsil 2006.a. 1-06-2710 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja M.Antsmäe ja prokuröri K.Miitra osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise A. T. tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: A. T. oli süüdi mõistetud 02.06.2005.a Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 138 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu MK 22.09.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (11k 21p) võrra ning liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 12.10.2000.a. ja lõpp 12.10.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 02.02.2006.a. Murru Vangla direktor taotleb A. T. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on uue kuriteo toimepanemise risk keskmine. Riski suurendab see, et kuritegu pandi toime katseajal. Samas risk väheneb, kui vanemad näitavad välja oma huvi ja tähelepanu poja vastu. Suuremaks faktoriks on elukaaslase toetus. Prokurör toetab taotlust. Kohus leiab ,et taotlus kuulub rahuldamisele. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid ,süüdimõistetu isikut ,varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A. T. käitumine vanglas on olnud korralik, tunnistab ja täidab sisekorraeeskirju. Vanglatöötajatega suhtleb viisakalt. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Vanglas õppinud ega töötanud ei ole. Vanglasse saabumisel avaldas soovi omandada keevitaja elukutse. Toimepandud kuritegu ja oma süüd tunnistab, elab vangistust raskelt üle. Kuriteo põhjusena nimetab rahavajadust. Vanglas oleku ajal on hakanud varem tumedates värvides näinud elu nägema ka positiivsemas valguses. Edaspidi soovib elada seaduskuulekalt. Peale vabanemist on olemas kindel elukoht ning elukaaslase moraalne ja vanemate materiaalne toetus. Pärast vabanemist A. T. asub elama xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS §75,76; KrMS §§ 69, 269 lg.2 p.4, 383-387, 426, 432 kohus määras: Vabastada A. T. / ik.xxxxxxxxxxx/ karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta kohtumääruse jõustumisest ja määrata ta selleks tähtajaks Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Irina Šišova järelvalve alla / Tallinn, Tartu mnt.85/ ning kohustada järgima KarS § 75 lg.1 p.1,2,3,4,5 sätestatud kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas / aadressil xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx /, 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Aleksandr Trubitsõni suhtes vastavalt KarS § 75 lg.2, 4 järgmised kohustused: 1/registreerimine kriminaalhooldusosakonnas esimese kolme kuu jooksul kaks korda kuus eelnevalt kokkulepitud päevadel. 2/ mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul. 3/asuda tööle kahe nädala jooksul alates vabanemise päevast või võtta end tööhõiveametis töötuna arvele . 4/ võlanõude kustutamiseks võtta ühendust kohtutäituriga ja koostada tsiviilhagi tasumise graafik kuu jooksul peale vabanemist . 5/ igakuiselt hüvitada tsiviilhagi ja esitada kriminaalhooldajale selle kohta tõend. Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule . Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.