4-05-504\1

4-05-504 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2006.a Tallinn Väärteoasja number 4-05-504 Kohtukoosseis Kohtunik Karin Olentšenko Kohtuistungi sekretär Tatjana Petuhhova Tõlk Nadežda Paukson Väärteoasi L. J. kaebus Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakonna Maardu konstaablijaoskonna komissar Veiko Kaasiku otsusele väärteoasjas nr.2376,05,006725 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja L. J., kohtuvälise menetleja esindaja Veiko Kaasik RESOLUTSIOON Kaebus rahuldada. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri IdaHarju politseiosakonna Maardu konstaablijaoskonna komissari Veiko Kaasiku otsus väärteoasjas nr.2376,05,006725 ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. L. J. kaebus on esitatud Põhja PP Ida-Harju politseiosakonna Maardu konstaablijaoskonna komissar Veiko Kaasiku 27.10.2005.a. otsusele väärteoasjas nr.2376,05,006725, millega L. J. karistati KarS § 276 järgi rahatrahviga 133 trahviühikut, so 7980.-krooni. 2 07.10.2005.a. koostatud väärteoprotokolli nr.AB 787322 kohaselt seisnes rikkumine selles, et 07.10.2005.a. kell 14.45 Harjumaal Maardus Karjääri 11 L J. „eiras võimuesindaja seaduslike korraldusi täitmast, aga nimelt lahkus kabinetist nr.16 Ida-Harju politseiosakonnas ilma luba küsimata ja politseiametniku ametliku korraldust täitmata (tehti korraldus kabinetis ilma lärmamiseta istuda), karjus kabinetis ja ei vaikinud vastava korralduse saamisel, ei allunud koheselt kabinetti naasta, kui selline korraldus korduvalt anti politseiametnike poolt“, pannes sellega toime KarS § 276 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuses taotletakse otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist VTMS § 29 või 30 alusel, sest politseisse tuli kaebuse esitaja ise eesmärgil abi saada; keeld lahkuda kabinetist ei olnud seaduslik; soov lahkuda politseijaoskonnast tulenes sellest, et abi politseilt ei saanud ning valjuhääli oma seisukohtade selgitamine ei tähenda politsei seadusliku korralduse eiramist. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde, lisades, et sellel ajal, kui ta oli paigutatud trellide taha (kust ta helistas tuttavale), korteri uus omanik murdis ukselukkude puurimise abil sisse korterisse. Korteri omandi suhtes on tsiviilvaidlus kohtu menetluses pooleli. Kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse kohaselt on otsus õige. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning ära kuulanud kaebuse esitajad ja tunnistajad Eike Pensa ja Natalja Gladko, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Väärteomenetluse seadustiku § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasjade arutamisel menetlusõigust ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. L.J. keeldus väärteoprotokollile alla kirjutamast ja ütlusi andmast, mis oli nõuetekohaselt fikseeritud ja hiljem L.J. oma õigusi kasutas, esitades kaebuse. Kuid väärteo toimepanemine L.J. poolt tõendatud ei ole. Esiteks lasub tõendamiskohustus kohtuvälisel menetlejal ning tõendeid väärteo toimepanemise kohta ei ole kogutud, väärteotoimikus asuvad tõendid on vastuolulised, vastuolulisteks jäid tõendid, st tunnistajate ütlused ka kohtuistungil. Teiseks ei ole väärteo toimepanemine tõendatud ka sisuliselt: kohus asub seisukohale, et politseiametniku poolt antud korraldused ei olnud seaduslikud. Väärteotoimikust nr.2376,05,006725 nähtub, et tunnistajana kuulati üle Svetlana Šarle, ettekande on koostanud konstaabel Eike Pensa, millele kirjutas alla ka konstaabel Natalja Gladko. Ettekande kohaselt 07.10.2005.a. kell 14.45 tuli osakonda L. J., kes kabinetis 16 käitus agressiivselt. Lärmas ja sõimas ning ei allunud politseiametniku (komissar Veiko Kaasiku) korraldustele. Samal ajal olid kabinetis konstaabel Natalja Gladko, kod.S.Šarle ning Aleksandri-nimeline meesterahvas. Tunnistaja S.Šarle ütluste kohaselt 07.10.2005.a. tuli tema politseile teatama Stardi 7-43 korteri uuest omanikust, sel ajal tuli kabinetti J. ja ähvardas Aleksandrit, et lööb viimase õhtul maha, kui viimane korterisse peaks tulema, seejärel hakkas sõimama politseiniku bandiidiks ja röövliks, lõpuks hakkas politseiniku lööma ja karjuma. Kohtuistungil seletas tunnistaja N.Gladko, et L.J. tuli politseiosakonda nende kabinetti nr.16 koos uue korteri omanikuga ja seletas midagi valjuhääli, sisule ta tähelepanu ei pööranud, sest J. ei tulnud tema juurde. Tema palus J. kabinetist väljuda, J. vaidles koridoris edasi. Siis kaldus vaidlus kabinetti tagasi, koos E.Pensaga nad palusid, et J. kabinetist väljuks. Kaasik tegi ettepaneku istuda ja rahuneda. Hiljem istus J. kambris korrapidaja käsul ja karjus solvavalt Kaasiku peale. Kambrisse pandi J., sest teda ei suudetud maha rahustada. 3 Tunnistaja Eike Pensa seletas, et töötas Ida-Harju Politseiosakonnas kabinetis nr.16 koos N.Gladkoga, kabinettide uksed on tavaliselt lahti, Veiko Kaasik istus kõrvalkabinetis. L.J. karjus nende kabinetis ja ta ei mäleta, et oleks andnud J. mingeid korraldusi. KarS § 276 sätestab vastutuse võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest. Kaitstav õigushüve antud juhul on avalik võim, sellised süüteod ründavad avaliku võimu toimimise korrapärasust ja mõjusust. Võimuesindaja korraldused peavad olema seaduslikud, st peavad olema antud pädevuse piires ja õigusaktides ettenähtud korras. Väärteoprotokollis esitatud süüdistusest ei nähtu, mida – millist seadust või eeskirja L.J. rikkus, kui ta kabinetist lahkus, karjus ja ei vaikinud. Süüdistuse formuleering „ei allunud koheselt kabinetti naasta, kui selline korraldus korduvalt anti politseiametniku poolt“ on kohtu arvates meelevaldne. L. J. ei olnud menetlusalune isik ega kahtlusalune, temaga ei viidud läbi mingeid menetlustoiminguid ja seega jääb selgusetuks, milliseid korraldusi pidi J. täitma. Käesoleval juhul ei olnud avaliku võimu, st politsei toimimise korrapärasus ja mõjusus kannatada saanud ning politseiametnik peab oskama leidma vahendeid kodaniku rahustamiseks väärteoprotokolli koostamisest erineval viisil. Süüdistus väärteoasjas sisaldab vastuolusid, ka tõendid on vastuolulised: konstaabli N.Gladko ütluse kohaselt korduvalt paluti J. kabinetist nr.16 lahkuda, süüdistus on aga esitatud just selle kohta, et ta lahkus kabinetist. Ka oli L. J. 07.10.2005.a. raske aru saada, milliseid korraldusi tuleb tal täita ja kas nad on seaduslikud. Puuduvad tõendid selle kohta, et antud juhul politseiniku korraldus ruumist mitte lahkuda oleks olnud seaduslik, et sellel oleks olnud seaduslik alus ja et see oleks antud mingi konkreetse menetlustoimingu läbiviimise tagamiseks. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kohtuvälise menetleja poolt tõendatud menetlusaluse isiku käitumises väärteo tunnused. Väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel, sest L.J. teos puuduvad väärteo tunnused. K.Olentšenko Kohtunik