4-05-652\1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 4/9-235/05 4-05-652 16.jaanuaril 2006.a. Tallinnas Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kohtunik K.Olentšenko sekretäri G.Kovaljova juuresolekul, kaebuse esitaja L. T. ja kohtuvälise menetleja esindaja Aivar Hirs osavõtul arutas 10.jaanuaril 2006.a. avalikul kohtuistungil L. T. kaebust Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabli Olev Volase 21.11.2005.a. otsusele väärteoasjas nr.2376,05,007137. Nimetatud otsusega karistas konstaabel Leo Tafenau Liiklusseaduse § 7422 lg.2 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut, so 900.-krooni ja § 7422 lg.4 alusel määras lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks. Väärteoprotokolli nr.AB787180 kohaselt rikkumine seisnes selles, et 31.10.2005.a. kell 01.50 Harjumaal Viimsis Rohuneeme tee 3 liikudes Tallinna suunas L.T. juhtis mootorsõidukit kiirusega 76+-5km/t, lubatud kiirus 50km/t, ületades lubatud kiirust mitte vähem, kui 21 km/t, fikseeritud kiirusemõõtjaga Stalker SP008129, taatlustunnistus 05009075, kiirus fikseeritud liikuvast autost ja esitatud rikkujale, rikkudes sellega LE § 124 ning pannes sellega toime LS § 7422 lg.2 järgi ettenähtud väärteo. L. T. esitas Harju Maakohtule kaebuse nimetatud otsuse muutmiseks – lisakaristuse tühistamiseks, sest karistus ei ole ekvivalentne väärteoga, karistus mitmekordistab negatiivseid tagajärgi: ainuke sissetuleku allikas on taksojuhi töö, juhiloa puudumise tõttu tekib kuuajaline seisak, seoses sellega ei ole võimalik tasuda üüri ja laenusummasid. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja taotles lisakaristuse asendamist trahviga. Kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse kohaselt otsus on õige ja muutmisele ei kuulu. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning ära kuulanud kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Väärteomenetluse seadustiku § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud. Vastulauset, millega oleks saanud otsuse teinud ametiisik arvestada, menetlusalune isik ei esitanud. Menetlusaluse isikuna ei nõustunud mõõdetud kiirusega ja avaldas arvamust, et kiirus võis olla 60km/t. Tunnistaja I. A. ütlustest nähtub, et teostades liiklusjärelevalvet ja sõites mööda Rohuneeme teed mõõtsid nad vastutuleva sõiduauto kiiruseks 76km/t, teisi autosid sellel teelõigul ei olnud ja puudusid kiiruse mõõtmist segavad tegurid, juhile koostati väärteoprotokoll. Kohtul puudub alus kahelda politseiametniku poolt väärteoprotokolli kirjutatud andmete õigsuses. L.T. süü on tõendatud ka tunnistaja ütlustega. L.T. rikkumine oli õigesti kvalifitseeritud ja vajas karistuse määramist. KarS § 15 lg.3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus asub seisukohale, et kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse muutmiseks ka karistuse osas. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis vähendaksid tema süü astet. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Seejuures tuleb arvestada karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kahetsust ei avaldanud kaebuse esitaja ka kohtuistungil, seega kohus ei tuvastanud ka kergendavaid asjaolusid. Trahv ja lisakaristus ei ole määratud sanktsiooni ülemmäära suuruses. Karistatuse õiendist nähtub, et L.T. on toime pannud liikluseeskirja rikkumisi hulgaliselt. Viimase aasta jooksul on ta toime pannud 4 väärtegu, viimane trahv oli tasutud pärast käesoleva väärteo toimepanemist. Karistuse määramisel on otsuse teinud ametiisik arvestanud kõiki asjaolusid ja põhjendatult, arvestades süü astet, isikut, rikkumiste korduvust ja väärteo toimepanemise asjaolusid, määranud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise ning kohtul puudub alus otsuse muutmiseks karistuse suuruse osas. Karistuse eesmärk on mõjutada isikut hoiduma süütegude toimepanemisest ning seda eesmärki täidab kohtuvälise menetleja otsus, millega aasta jooksul toimepandud väärtegude eest neljandal korral määratakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1-kuuks. Kaebuse esitaja taotlus asendada lisakaristus trahviga on vastuolus VTMS § 132 lg.2 sätestatuga, mille kohaselt on kohtul võimalus teha asjas uus otsus ainult siis, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p.1, 155, 156 kohus o t s u s t a s: Jätta L. T. kaebus rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabli Olev Volase 21.11.2005.a. otsus väärteoasjas nr.2376,05,007137 - muutmata. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtunik: