M Ä Ä R U S Tallinnas,27. märtsil 2006.a. 1-06-3515 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja M.Kasepalu ja prokuröri K.Miitra osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Ämari Vangla direktori esildise Dmitri Kirilets`i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Dmitri Kirilets oli süüdi mõistetud 04.11.2002.a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 207-4 , § 101p.7,9- § 15 lg.2 järgi karistuseks 10 aastat vangistust. 09.01.2003.a. Tallinna RKK poolt oli tühistatud Tallinna Linnakohtu 04.11.2002 kohtuotsus KrK § 15 lg.2- § 101 p.7,9 järgi karistuse mõistmises ning KarS § 64 lg.1 ja 65 lg.2 järgi liitkaristuse mõistmises ning tehtud selles osas uus otsus. D.Kirilets oli süüdi mõistetud KrK § 15 lg.2 - § 101 p.7,9 järgi, liitkaristuseks KarS § 64 lg.1 alusel 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 08.02.2000.a. ja lõpp 08.02.2008.a. Ämari Vanglasse saabus 23.01.2003.a. Tallinna Vanglast. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 08.06.2005.a. Dmitri Kirilets on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõ uete rikkumise eest karistatud 11 korral. Käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Suhted vanglaametnikega head. Kinnipeetav töötas 03.02.2005- 30.09.2005 Ämari Vanglas majandustööl laohoidjana. Alates 03.10.05 töötab OÜ Rummu Puidus puussepana. Kinnipeetav viibis 21.07.28.07.05 lühiajalisel väljasõidul. D.Kirilets läheb vabanedes elama elukaaslase juurde aadressil XXXXXXXX. Oma süüd tunnistab ja kahetseb. Kuigi on mitmeid kordi varem vangis olnud, näeb siiski võimalust alustada uut elu koos praeguse elukaaslasega. Tööd garanteerib OÜ Servicom. Endised suhted on katkestanud ja soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. On motiveeritud koheselt tööle asuma ja alustama normaalset perekonnaelu. Peale vabanemist on olemas kindel elu- ja töökoht ning elukaaslane näol tugev toetus ja igakülgne abi. Ämari Vangla direktor taotleb Dmitri Kiriletsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul võib uue kuriteo toimepanemise riski hinnata suhteliselt madalaks. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Dmitri Kirilets, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus leiab, et Dmitri Kiriletsi ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Dmitri Kirilets kannab karistust tapmise katse eest . Oma süüd eeluurimisel kui ka kohtus ta ei tunnistanud täielikult, kahetsuse väljendamine käesoleval kohtuistungil oli formaalne, mitte siiras ja oma süüd tunnetav. Nimetatud kuriteo on toime pandud ajal, mil Dmitri Kiriletsil oli nii elukoht kui ka lähedaste toetus, mis aga ei välistanud süüdimõistetu poolt kuritegelikku käitumist. Samuti on õigustatud juhtida tähelepanu asjaolule, et Dmitri Kirilets on kolmandat korral kriminaalkorras karistatud isik ja vangistuse kandmise aja jooksul on teda 11 korral distsiplinaarkorras karistatud. Hinnates kõiki asjaolusid , arvestab kohus julgestusosakonna arvamust , et uue kuriteo sooritamise tõenäosust ei saa välistada ( tl.186). Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus leidis, et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 1 aasta 10 kuud 11 päeva )vabastada vangistusest. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Ämari Vangla direktori taotlus Dmitri Kiriletsi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.