Süüdistatav A l e k s e i ZAVIVALKIN - isikukood XXXXXXX, kodakondsuseta, keskharidusega, elukoht: XXXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud rahatrahvidega (trahvid tasutud); tõkendit kohaldatud ei ole. Süüdistus . A. Zavivalkinit süüdistatakse selles, et 02.07.2005.a kella 18.10 ajal juhtis ta sõiduautot Mercedes-Benz 250 registrimärgiga 199 AUO, millega liikus Harjumaal Rae vallas TallinnTartu maanteel Tartu poolt Tallinna suunas, kus kaldus 17. km- l paremale sõidutee äärele, kus põrkas kokku teeääres pargitud ohutuledega märgistatud sõiduautoga Audi 100 registrimärgiga 624 TFH, mille rooli taga viibis juht Janno Niemi. Liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest põhjustas sõiduauto Audi 100 juhile peaaju ja rindkere põrutused koos peaaju kelmetealuste verevalumitega, roiete murdude ja kopsude põrutusega, mille tagajärjel kannatanu Janno Niemi 03.07.2005.a kell 23.58 suri SA PERH Mustamäe korpuses. Liiklusõnnetuse põhjustas A. Zavivalkini poolt Liikluseeskirja § 76 p 2 (juht ei tohi olla sellises väimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist), § 107 (teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita raja piires) ja § 123 (juht peab kohaldama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab teeolusid, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ja muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees) nõudeid. Sellega pani A. Zavivalkin toime
sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega on põhjustatud inimese surm. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav A. Zavivalkin tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja Vladimir Vastšjonok pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et A. Zavivalkini süüd talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises, lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil, kinnitavad järgmised tõendid: 1) Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna 02.07.2005.a koostatud liiklusõnnetuse akt (tl. 2); 2) sündmuskoha vaatlusprotokoll, sellele lisatud skeem ja fototabelid (tl.3, 4-6, 7-22); 3) liiklusõnnetuses osalenud sõidukite ülevaatuse protokollid (tl. 23-24; 25-26); 4) A. Zavivalkini vere analüüs alkoholi sisaldusele, mis oli negatiivne (tl.32); 5) kohtuarst-eksperdi E. Semjonovi arvamus J. Niemi sur ma põhjuste ja vigastuste ning nende tekkemehhanismi kohta ( ekspertiisiakt tl. 41- 44); 6) liiklustehnilises ekspertiisiaktis nr LL-298-05/8883 antud eksperdi J. Marmori arvamus selle kohta, et sõiduautu MB liikumiskiirus kokkupõrke hetkel sõiduautoga Aud i 100 võis ulatuda kuni 100 km/H (tl.52-54); 7) tunnistaja Tarmo Kooseri ütlused kohtueelses menetluses (tl.48-49); 8) kannatanu Olav Povari ütlused kohtueelses menetluses (tl.56-57); 9) kahtlustatava A. Zavivalkini enda ütlused kohtueelses menetluses (tl.60-62). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud A. Zavivalkini käitumine, tema süü on tõendatud ning ta tuleb süüdi tunnistada
Kannatanul on õigus liikluskindlustuse poolt hüvitamata jäetud nõuete, samuti moraalse kahju hüvitamise osas esitada hagi süüdlase vastu tsiviilkohtupidamise korras. Karistuse mõistmisel lähtub kohus A. Zavivalkini süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning nõustub prokuröri ja kaitsja arvamusega, et A. Zavivalkinit pole võimalik karistada raha lise karistusega: tema sissetulekud ei ole suured, samuti tuleb tal tasuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud ning avariiga põhjustatud materiaalsed kahjud või kannatanu poolt hiljem esitatav moraalse kahju nõue. Mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning ka õiguskorra kaitsmise huvides peab kohus põhjendatuks karistada A. Zavivalkinit vangistusega, mis
Reaalset vangistust (ka osalist) – nagu taotles seda kannatanu, ei pea kohus põhjendatuks: see ei tee olematuks ettevaatamatusest toime pandud teo rasket tagajärge ega vastaks ka A. Zavivalkini süü suurusele. Üldkasuliku töö tegemiseks andis A. Zavivalkin oma nõusoleku kohtuistungil. Põhjendatuks peab kohus prokuröri taotletud lisakaristuse kohaldamist
mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuueks kuuks. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 238, 311 – 313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada A l e k s e i ZAVIVALKIN mõista 1 (üks) aasta vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
Kuna ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, on A. Zavivalkini karistus 480 tundi üldkasulikku tööd.
ÜKT tegemise ajaks on A. Zavivalkin allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma
Lisakaristusena
Zavivalkinilt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. 2. Välja mõista A. Zavivalkinilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ning ekspertiisitasu kogusummas 8 300 (kaheksa tuhat kolmsada) krooni. Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.