lg 2 p 4,7 järgi, karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati kantuks aeg 06-07.03.2003 ning kandmisele 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas ja teha uus otsus:
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Järva MK 30.09.2002 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (8k 27p) võrra ning liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 25.01.2005.a. ja lõpp 19.04.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 07.03.2006.a. G. L. käitumine vanglas on olnud korralik, tunnistab ja täidab sisekorraeeskirju. Vanglatöötajatega suhtleb viisakalt. Vanglas õppinud ega töötanud ei ole. Väidab, et avaldas soovi õppima asumiseks, kuid tema soovi ei rahuldatud. On olnud tegev eluosakonna korrastustöödel. Toimepandud kuritegu kahetseb ning ei soovi tehtud vigu tulevikus korrata. Vanglasoleku ajal on kinnipeetav teinud korrektiive oma elu ja mõttemaailma suhtes ning teinud tulevikuks kindlad plaanid. Loodab tulevikus toime tulla seaduskuuleka eluviisiga. Samuti on kinnipeetav teadvustanud teda ohustavate tegurite osatähtsust valikute tegemisel. On motiveeritud asuma tööle ja muutma oma endiseid käitumismustreid. Peale vabanemist on olemas kindel elukoht ning lähedaste toetus. Murru Vangla direktor taotleb G. L. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametnik oma hinnangus positiivsete muutuste korral uut kuritegu ei prognoosi, kuid kui kinnipeetaval ei jätku tahtejõudu ja püsivust, kui ta eirab probleemide lahendamist, on uus kuritegu tõenäoline. Prokurör ei toeta taotlust. Kohus leiab ,et taotlus kuulub rahuldamisele. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid ,süüdimõistetu isikut ,varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. G. L. käitumine vanglas on olnud korralik, tunnistab ja täidab sisekorraeeskirju. Vanglatöötajatega suhtleb viisakalt. Vanglas õppinud ega töötanud ei ole. Väidab, et avaldas soovi õppima asumiseks, kuid tema soovi ei rahuldatud. On olnud tegev eluosakonna korrastustöödel. Peale vabanemist on olemas kindel elukoht ning lähedaste toetus. Pärast vabanemist G. L. asub elama xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx. Arvestades eeltoodut ja juhindudes
MS §§ 69, 269 lg.2 p.4, 383-387, 426, 432 kohus määras: Vabastada G. L. / ik.xxxxxxxxxxxx/ karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest ja määrata ta selleks tähtajaks Pärnu Maakohtu Paide talituse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Ants Vahtra järelvalve alla / Tallinna,18, Paide/ ning kohustada järgima
lg.1 p.1,2,3,4,5 sätestatud kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas / aadressil xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx /, 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada G. L. suhtes vastavalt
lg.2, 4 järgmised kohustused: 1/registreerimine kriminaalhooldusosakonnas esimese kolme kuu jooksul kaks korda kuus eelnevalt kokkulepitud päevadel. 2/ mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul. 3/asuda tööle kahe nädala jooksul alates vabanemise päevast või võtta end tööhõiveametis töötuna arvele . 4/ võlanõude kustutamiseks võtta ühendust kohtutäituriga ja koostada tsiviilhagi tasumise graafik kuu jooksul peale vabanemist . 5/ igakuiselt hüvitada tsiviilhagi ja esitada kriminaalhooldajale selle kohta tõend. Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule . Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.