← Eesti

1-06-299\5

1-06-299 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Ringkonnakohus Määruse tegemise koht ja aeg 20.01.2006, Jõhvi Kriminaalasja number 1-06-299

(06233000047)Kohtunik Vladimir Rozalka Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu Narva kohtumaja 09.01.2006 vahistamismäärus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kahtlustatava Jevgeni Ostaškovi määruskaebus Kohtuistungil osalesid: Prokuröri abi Aivar Lembit Istungisekretär Mare Kannikka kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina kahtlustatav Jevgeni Ostaškov – kodakondsuseta, keskharidusega, emakeel vene keel, elukoht registris puudub, töökoht – turvafirmas Männikuse, varem kohtulikult karistamata. Jätta Viru Maakohtu 09.01.2005 määrus, millega kohaldati kahtlustatava Jevgeni Ostaškovi suhtes tõkendit vahistamine, muutmata määruskaebus rahuldamata. RESOLUTSIOON Ringkonnakohtu määrus on kättesaadav Viru Ringkonnakohtu kantseleis 20.01.2005 peale kella 16.
  1. Ringkonnakohtu määrus edasikaebamisele. on lõplik ega kuulu 1-06-299 Asjaolud ja menetluse käik
  2. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 09.01.2006 vahistamismäärusega vahistati Jevgeni Ostaškov.
  3. Ida politseiprefektuuri menetluses on kriminaalasi, milles alustati menetlust 07.01.2006 KarS § 418 lg 1 tunnustel selles, et 07.01.2006 kella 13.00 paiku aadressil Männiku 10, Olgina alevik, Vaivara vald oli leitud Juri Lutai laip. Antud asjas kuulati 07.01.2006 kahtlustatavana üle ja võeti vahi alla Jevgeni Ostaškov. 09.01.2006 esitas Viru ringkonnaprokuratuuri prokurör vahistamistaotluse kahtlustatava J.Ostškovi vahistamiseks. Konstantin Rostovtsev Maakohtu kohtunik leidis, et üldpreventsiooni ja õiguskorra tagamise huvides on ringkonnaprokuröri vahistamistaotlus kahtlustatava J.Ostaškovi suhtes põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus võttis arvesse, et J.Ostaškovit kahtlustatakse esimese astme kuriteo toimepanemises, ta on kodakondsuseta isik, ei oma kindlat elukohta, on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Seega on alust arvata, et kahtlustatav J.Ostaškov võib jätkuvalt toime panna kuritegusid või kartes karistust võib hoiduda kohtust kõrvale. Menetlus Viru Ringkonnakohtus Viru Maakohtu Narva kohtumaja vahistamismääruse peale määruskaebuse esitanud J.Ostaškov palub tühistada kohtu 10.01.2006 määrus. Apellant selgitab, et lask relvast toimus juhuslikult, siis kui talt hakati relva ära võtma. Kahetseb ja elab raskelt üle toimunut. Tal on Eestis elamiseks elamisluba olemas, ta elab töökohal ja seda juba 5 aastat. Arvab, et ei ole probleemiks ka ühiselamusse ümber kolida. Ta ei ole varem kohtulikult karistatud, uurimisest hoiduda ei kavatse. Ringkonnakohtu istungil kahtlustatav J.Ostaškov jäi oma kaebuse juurde ja rõhutas seda, et kõik, mis on toimunud, on toimunud juhuslikult. Ostaškovi kaitsja advokaat Tatjana Massalina andis arvamuse, et kuigi Ostaškovil ei ole kodakondsust ega registreeritud elukohta, siis see veel ei tähenda, et ta võib hoiduda uurimisest. Ei ole tõendatud, et Ostaškov oleks tänasel päeval ühiskonnaohtlik ja kujutaks ka ohtu ühiskonnale. Kaitsja palus rahuldada Ostaškovi kaebus. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aivar Lembit oma kõnes kordas maakohtu määruses toodud põhjendusi ja palus jätta Ostaškovi määruskaebus rahuldamata. Viru Ringkonnakohtu seisukoht Kahtlus teise inimise tapmises juba iseendast on selline fakt, mis annab igasuguse aluse hoida kahtlustatavat vahi all. Samuti see näitab, et kahtlustatava käitumine on äärimiselt ohtlik ja et vabaduses viibides ta võib olla ohtlik teistele, ühiskonnale. See tähendab, et on alust arvata, et vabaduses viibides võib ta toime panda uusi kuritegusid. Tuleb nõustuda maakohtu arvamusega, et kartes karistust võib Ostaškov hakata hoiduma kõrvale uurimisest või kohtust, kuna tapmise eest on ettenähtud range karistus. Lähtudes eeltoodust leiab ringkonnakohus, et 2
(3)1-06-299 kahtlustatav J.Ostaškov on vahistatud seaduslikult ja kahtlustatava J.Ostaškovi kaebus rahuldamisele ei kuulu. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §§ 342 lg 3 p 1; 388 ; 390; 391 kahtlustatava Jevgeni Ostaškovi määruskaebus rahuldamisele ei kuulu. Kohtunik Vladimir Rozalka 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.