← Eesti

1-98-7\8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.märts 2006.a. Tartu, Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-98-7 (endine nr 1-631/2002) Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna vanemprokurör Margus Gross Kriminaalasi KADRI NÕMM süüdistus KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi ja ANN SIIRDE süüdistus KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi Süüdistatav Kadri Nõmm Eesti Vabariigi kodanik, keskharidusega, emakeel: eesti keel; töötab Tartu notar Karin Jõksi juures notari abina; kohaldatud tõkend: allkiri elukohast mittelahkumise kohta; varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistamata Süüdistatav Ann Siirde Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidusega, emakeel: eesti keel; töötab AS Estravel reisikonsultandina; kohaldatud tõkend: allkiri elukohast mittelahkumise kohta; varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistamata Mõlema süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv RESOLUTSIOON Juhindudes KrMK §-dest 63 p 6, 262, 263, 268 ja 269 lg 3: Õigeks mõista KADRI NÕMM süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi. Õigeks mõista ANN SIIRDE süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi. Balti Reiside AS (Baltic Tours), OÜ Minimatkad, AS Estonian Air, ASA Kindlustus ja AS LIVON poolt esitatud tsiviilhagid jätta rahuldamata. Tõkend-allkiri elukohast mittelahkumise kohta-tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid, millised on liidetud kriminaalasja juurde ja asuvad kriminaalasja toimikutes, jätta kriminaalasja juurde. Kohtukulud- Kadri Nõmmele ja Ann Siirdele riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstud tasu ja spetsialistile ning ekspertidele väljamakstud tasu jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Motiveeritud kohtuotsus kuulutatakse Tartu Maakohtu kantselei kaudu 29.märtsil 2006.a. kell 14.

  1. Süüdistus Kriminaalasjas esitas prokurör KADRI NÕMMELE 16.12 2005.a. muudetud süüdistuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna vanemprokurör Margus Gross, osaledes kriminaalasja arutamisel Kadri Nõmm’e ja Ann Siirde süüdistuses KrK § 1411 lg. 3 p. 1 järgi, jõudis veendumusele, et kohtualusele Kadri Nõmm’ele esitatud süüdistuse maht ei vasta kohtuistungil tuvastatule. Lähtudes 17.
  2. 1997.a. raamatupidamiseekspertiisi aktist nr. DR-11, 31.
  3. 2003.a. käekirjaekspertiisi aktist nr. DK-0548-03/8683 ja 25.
  4. 2005.a. raamatupidamise ekspertide komisjoni eksperthinnangust, samuti teistest kriminaalasjas kogutud tõenditest ning Tartu Ringkonnakohtu 01.
  5. 2002.a. määrusest, on vajalik vähendada Kadri Nõmm’ele esitatud süüdistuse mahtu. Süüdistus sisu olulise erinevuse tõttu varem esitatud süüdistusest ning süüdistuse teksti paremaks mõistmiseks tuleb süüdistust muuta kirjalikus vormis. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMK §-st 215 lg.2 muudan esitatud süüdistust: Kadri Nõmm’e süüdistatakse selles, et tema, töötades Tartus, Vanemuise tänav 28 registreeritud AS-i Livon Reisibüroos, asukohaga Tartus Vanemuise 26, reisikorraldajana ja tööiseloomust tulenevalt ning vastavalt kokkuleppele olles kohustatud esitama tehtud töö kohta kirjalikud päevaaruanded AS-i Livon juhtkonnale ning kuuaruanded koostööpartneritele, müüs 21.
  6. 1993.a. AS-le Klõps ühekuulise kehtivusega rahvusvahelise liikluskindlustuse lepingu nr. EW-A 014084 väärtusega 2340 EEK, mille jättis ASA Kindlustusele esitatud aruandesse kandmata ja omastas saadud raha. Liiklusavarii tagajärjel Hollandis, nimetatud liikluskindlustuse lepingu esitamise alusel, oli ASA Kindlustus kohustatud hüvitama avariikulud 55 578,19 EEK väärtuses; Kadri Nõmm’e süüdistatakse ka selles, et tema, töötades Tartus, Vanemuise tänav 28 registreeritud AS-i Livon Reisibüroos, asukohaga Tartus Vanemuise 26, reisikorraldajana ja tööiseloomust tulenevalt ning vastavalt kokkuleppele olles kohustatud esitama tehtud töö kohta kirjalikud päevaaruanded AS-i Livon juhtkonnale ning kuuaruanded koostööpartneritele, koos ASi Livon Reisibüroo teise reisikorraldaja Ann Siirdega, omastas talle usaldatud võõrast vara sularaha järgnevates summades ja viisil: - jättis Eesti Laevateede AS-le esitatud aruannetesse kandmata tegelikult müüdud järgmised teenindusliini EESTIN LINJAT voucherid: nr. TA0023413 müüdud
  8. 95 Toropi nimele väärtusega 140 EEK nr. TA0023414 müüdud
  10. 95 Mäkipelkola nimele väärtusega 950 EEK, nr. TA0023415 müüdud
  12. 95 Edvigi nimele väärtusega 280 EEK, 2 nr. TA0023416 müüdud
  14. 95 Kaido Kabeli nimele väärtusega 140 EEK, nr. TA0023417 müüdud
  16. 95 Artkoski, Lehtineni nimele väärtusega 950 EEK, tekitades Eesti Laevateede AS-le kahju kokku 2460 EEK; - jättis AS-le Eminre esitatud aruannetesse kandmata tegelikult müüdud teenindusliini TALLINK voucherid: nr. 0265448 müüdud Artanen Paana nimele väärtusega 300 EEK, nr. 0265449 müüdud
  18. 95 Hoopi, Matsukevitši nimele väärtusega 860 EEK, nr. 0265450 müüdud
  20. 95 Hoopi, Matsukevitši nimele väärtusega 330 EEK, nr. 0265452 müüdud
  22. 95 Hynyneni nimele väärtusega 300 EEK, nr. 0256453 müüdud
  24. 95 Hakalehto nimele väärtusega 795 EEK, nr. 0256454 müüdud
  26. 95 Reinsalu nimele väärtusega 360 EEK, nr. 0265455 müüdud Noorsalu nimele väärtusega 860 EEK, nr. 0265456 müüdud Lahtineni nimele väärtusega 680 EEK, nr. 0256457 müüdud Lõhmuse nimele väärtusega 300 EEK, nr. 0265458 müüdud
  28. 95 Keeli nimele väärtusega 360 EEK, nr. 0265459 müüdud Karu nimele väärtusega 2470 EEK, nr. 0265460 müüdud Kööbi nimele väärtusega 860 EEK, nr. 0265461 müüdud Kööbi nimele väärtusega 860 EEK, nr. 0265462 müüdud Tikku nimele väärtusega 550 EEK, nr. 0265464 müüdud Zekkeri nimele väärtusega 150 EEK, nr. 0265465 müüdud
  30. 95 Müürseppa nimele väärtusega 360 EEK, nr. 0265466 müüdud
  32. 95 Jõgiste nimele väärtusega 150 EEK, nr. 0265467 müüdud Zireli nimele väärtusega 1720 EEK, nr. 0265468 müüdud Laanetu nimele väärtusega 300 EEK, nr. 0265490 müüdud
  34. 95 Sisaski nimele väärtusega 1025 EEK, nr. 0265492 müüdud Saviauki nimele väärtusega 1720 EEK, nr. 0265498 müüdud Rosma nimele väärtusega 2540 EEK, nr. 0321119 müüdud Podekrati nimele väärtusega 300 EEK, tekitades AS-le Eminre kahju kokku 18150 EEK; - jättis AS-le Estonian Air esitatud aruannetesse kandmata tegelikult müüdud järgmised AS-i ESTONIAN AIR voucherid: nr. 001501 müüdud
  36. 94 Purreti, Püvi nimele väärtusega 3450 EEK, nr. 001504 müüdud
  38. 94 Võsokovi nimele väärtusega 1725 EEK, nr. 001506 müüdud
  40. 94 Viljaku nimele väärtusega 1725 EEK, nr. 001508 müüdud
  42. 94 Koppeli nimele väärtusega 2150 EEK, nr. 001512 müüdud
  44. 94 Kriisadi nimele väärtusega 3256 EEK, nr. 001622 müüdud
  46. 94 Norbergi nimele väärtusega 1425 EEK, nr. 001640 müüdud
  48. 94 Kareliuse nimele väärtusega 2276 EEK, nr. 001649 müüdud
  50. 94 Harro nimele väärtusega 2615 EEK, nr. 001692 müüdud
  52. 94 Punabi nimele väärtusega 2615 EEK, nr. 001714 müüdud
  54. 94 Kuhlapi nimele väärtusega 2570 EEK, nr. 001717 müüdud
  56. 94 Harro nimele väärtusega 2985 EEK, nr. 001760 müüdud
  58. 94 Suure nimele väärtusega 2570 EEK, nr. 001807 müüdud
  61. Harro nimele väärtusega 2985 EEK, nr. 001813 müüdud
  63. 95 Kose nimele väärtusega 2245 EEK, nr. 001832 müüdud
  65. 95 Võsakovi nimele väärtusega 1928 EEK, nr. 001833 müüdud
  67. 95 Holtsi nimele väärtusega 1200 EEK, nr. 001846 müüdud
  69. 95 Zobeli nimele väärtusega 2985 EEK, 3 nr. 001854 müüdud
  71. 95 Laikjõe nimele väärtusega 2300 EEK, nr. 001859 müüdud
  73. 95 Ala nimele väärtusega 1928 EEK, nr.106736 müüdud
  75. 95 Lusikase nimele väärtusega 1928 EEK, nr. 001861 müüdud
  77. 95 Voolu nimele väärtusega 1928 EEK, nr. 001386 müüdud
  79. 95 Kalameesi nimele väärtusega 3906 EEK, (numbrita) müüdud
  81. 95 Sinikase nimele väärtusega 3906 EEK, nr. 001383 müüdud
  83. 95 Rosma nimele väärtusega 2300 EEK, nr. 001391 müüdud
  85. 95 Rootsi nimele väärtusega 2570 EEK, nr. 100385 müüdud
  87. 95 Püvi nimele väärtusega 3703 EEK, nr. 001413 müüdud
  89. 95 Osula nimele väärtusega 1743 EEK, nr. 001430 müüdud
  91. 95 Koorti nimele väärtusega 900 EEK, nr. 001412 müüdud
  93. 95 Kübari nimele väärtusega 2570 EEK, nr. 001438 müüdud
  95. 95 Nurme nimele väärtusega 4430 EEK, nr. 001444 müüdud
  97. 95 Matvejevi nimele väärtusega 1480 EEK, nr. 001439 müüdud
  99. 95 Miljani nimele väärtusega 4590 EEK, nr. 001437 müüdud
  101. 95 Mauringu nimele väärtusega 4590 EEK, nr. 001449 müüdud
  103. 95Ala nimele väärtusega 4025 EEK, nr. 001448 müüdud
  105. 95 Kalameesi nimele väärtusega 3904 EEK, nr. 001450 müüdud
  107. 95 Ruitlane nimele väärtusega 3904 EEK, nr. 100301 müüdud
  109. 95 Koltunovi nimele väärtusega 2950 EEK, nr. 100510 müüdud
  111. 95 Purret-Ufferti nimele väärtusega 10380 EEK, nr. 001462 müüdud
  113. 95 Ulpi nimele väärtusega 3904 EEK, nr. 001461 müüdud
  115. 95 Kalameesi nimele väärtusega3904 EEK, nr. 001460 müüdud
  117. 95 Matjuse nimele väärtusega 1927 EEK, nr. 001438 müüdud
  119. 95 Kleimanni nimele väärtusega 1927 EEK, nr. 001453 müüdud
  121. 95 Kolka nimele väärtusega 3000 EEK, nr. 105700 müüdud
  123. 95 Kirmi nimele väärtusega 1612 EEK, nr. 103502 müüdud
  125. 95 Taube-Taube nimele väärtusega 5140 EEK, nr. 001450 müüdud
  127. 95 Purret-Ufferti nimele väärtusega 7814 EEK, nr. 001454 müüdud
  129. 95 Meusi, Jõrase, Leidti nimele väärtusega 7710 EEK, nr. 001230 müüdud
  131. 95 Kapaun nimele väärtusega 990 EEK, nr. 0014065 müüdud
  133. 95 Jürisoo nimele väärtusega 4652 EEK, nr. 0014068 müüdud
  135. 95 Järviste nimele väärtusega 2985 EEK, nr. 001462 müüdud
  137. 95 Kleimanni nimele väärtusega 1928 EEK, nr. 001463 müüdud
  139. 95 Kalameesi nimele väärtusega 3907 EEK, nr. 001457 müüdud
  142. Kilpi nimele väärtusega 3372 EEK, nr. 0014075 müüdud
  144. 95 Välbe nimele väärtusega 2622 EEK, nr. 0014076 müüdud
  146. 95 Uffert-Ufferti nimele väärtusega 7814 EEK, nr. 0014105 müüdud
  148. 95 Uibo, Praksi nimele väärtusega 1800 EEK, nr. 0014079 müüdud
  150. 95 Martinov-Baumanni nimele väärtusega 4498 EEK, nr. 0014092 müüdud
  152. 95 Vahti nimele väärtusega 2570 EEK, nr. 0014093 müüdud
  154. 95 Jeetsi nimele väärtusega 1927 EEK, nr. 0014096 müüdud
  156. 95 Kalameesi nimele väärtusega 3907 EEK, nr. 0014095 müüdud
  158. 95 Matjuse nimele väärtusega 3907 EEK, nr. 0014097 müüdud
  160. 95 Kleimanni nimele väärtusega 3907 EEK, nr. 0014103 müüdud
  162. 95 Seppa nimele väärtusega 600 EEK, nr. 0014106 müüdud
  164. 95 Ufferti nimele väärtusega 3906 EEK, nr. 0014101 müüdud
  166. 95 Mõttuse nimele väärtusega 4826 EEK, nr. 0014105 müüdud
  168. 95 Einla nimele väärtusega 2150 EEK, nr. 0014112 müüdud
  170. 95 Uibo nimele väärtusega 1505 EEK, 4 nr. 0014113 müüdud
  172. 95 Liistmaa nimele väärtusega 2570 EEK, nr. 0014110 müüdud
  174. 95 Järviste nimele väärtusega 2985 EEK, nr. 0014118 müüdud
  176. 95 Kalameesi nimele väärtusega 3907 EEK, nr. 0014117 müüdud
  178. 95 Kleimanni nimele väärtusega 3907 EEK, nr. 0014119 müüdud
  180. 95 Ruitlane-Rütli nimele väärtusega 3907 EEK, nr. 0014116 müüdud
  182. 95 Matjuse nimele väärtusega 3907 EEK, nr. 0014102 müüdud
  184. 95 Lepa nimele väärtusega 3482 EEK, nr. 001421 müüdud
  186. 95 Laikjõe-Karu nimele väärtusega 10084 EEK, nr. 0014120 müüdud
  188. 95 Jürgenson-Kääriku nimele väärtusega 7910 EEK, nr. 0014123 müüdud
  190. 95 Ufferti nimele väärtusega 4406 EEK, nr. 0014125 müüdud
  192. 95 Järviste nimele väärtusega 3415 EEK, nr. 0014130 müüdud
  194. 95 Liiskmaa nimele väärtusega 2895 EEK, nr. 0014123 müüdud
  195. 09 95 Valki nimele väärtusega 4471 EEK, nr. 0014114 müüdud
  197. 95 Kallingu nimele väärtusega 3450 EEK, nr. 0014203 müüdud
  199. 95 Kleimanni nimele väärtusega 4407 EEK, nr. 0014203 müüdud
  201. 95 Kirsi nimele väärtusega 2171 EEK, nr. 0014202 müüdud
  203. 95 Kalameesi nimele väärtusega 4407 EEK, nr. 0014204 müüdud
  205. 95 Matjuse nimele väärtusega 4407 EEK, nr. 0014205 müüdud
  207. 95 Mädamürki, Jürgeni nimele väärtusega 6830 EEK, nr. 0014208 müüdud
  209. 95 Piho nimele väärtusega 3873 EEK, nr. 0014220 müüdud
  211. 95 Prohhorovi, Ledo nimele väärtusega 8935 EEK, nr. 0014211 müüdud
  213. 95 Blaubrüki nimele väärtusega 2895 EEK, nr. 0014210 müüdud
  215. 95 Bohli nimele väärtusega 2895 EEK, nr. 0014212 müüdud
  217. 95 Hiiemäe nimele väärtusega 2895 EEK, nr. 0014215 müüdud
  219. 95 Liiskmaa nimele väärtusega 2895 EEK, nr. 0014221 müüdud
  221. 95 Teeväli nimele väärtusega 2171 EEK, nr. 0014222 müüdud
  223. 95 Teeväli nimele väärtusega 2895 EEK, nr. 0014220 müüdud
  225. 95 Jeetsi nimele väärtusega 2171 EEK, nr. 0014225 müüdud
  227. 95 Martinovi nimele väärtusega 2171 EEK; ja moonutas kandeid kuuaruannetes ajavahemikus 29.detsember 1993 kuni 19.jaanuar 1995, eesmärgiga omastada alljärgnevate AS-i Estonian Air voucerite müügist saadud raha: nr. 001822 müüdud
  229. 95 J nimele hinnavahega 33 EEK, nr. 001821 müüdud
  231. 95 Krupko nimele hinnavahega 33 EEK, nr. 001823 müüdud
  233. 95 Lindmäe nimele hinnavahega 33 EEK, tekitades AS-le Estonian Air kahju kokku 328764 EEK; jättis kandmata AS-i Livon päevaaruannetesse järgnevad E-Liini AS-i teenindusliini ESTLINE voucherid: nr. 001561 müüdud
  235. 94 Leega nimele väärtusega 860 EEK, nr. 001580 müüdud
  237. 94 Kiriku nimele väärtusega 4192 EEK, nr. 001637 müüdud
  239. 94 Rebane nimele väärtusega 2230 EEK, nr. 001702 müüdud
  241. 94 Mauringu nimele väärtusega 1070 EEK, nr. 001703 müüdud
  243. 94 Pärna nimele väärtusega 650 EEK, nr. 001729 müüdud
  245. 94 Häidbergi nimele väärtusega 3115 EEK, nr. 001751 müüdud
  247. 94 Nõlvaku nimele väärtusega 500 EEK, ja jättis kandmata AS-i Livon päevaaruandesse ja moonutas kandeid päevaaruades eesmärgiga omastada järgneva E-Liini AS-i vouceri müügist saadud raha selliselt, et märkis päevaaruandesse väiksema summa kui voucheri tegelik väärtus: nr. 001700 müüdud
  249. 94 Lauki nimele hinnavahega 20 EEK, 5 ja märkis päevaaruandesse päevakassa suuruseks väiksema summa, kui tegelikult oli samal päeval müüdud voucherite hindade summa alljärgnevalt:
  251. 94 nr. 001510, 001503, 001502 summas 155 EEK,
  253. 94 nr. 001732 summas 500 EEK, tekitades kahju AS-le Livon 13292 EEK; jättis AS-le Minimatkad esitatud aruannetesse kandmata tegelikult müüdud AS-i MINIMATKAD voucherid: nr. 000297 müüdud (kuupäevata)
  254. 95 Anneli Poska, Ants Aaderi nimele väärtusega 1115 EEK, nr. 000233 müüdud
  256. 95 Tederi nimele väärtusega 1204 EEK, nr. 000362 müüdud
  258. 95 Raul Arula nimele väärtusega 1069 EEK, nr. 000404 müüdud
  260. 95 Viljo Alliku nimele väärtusega 1402 EEK, nr. 000457 müüdud
  262. 95 Andres Kübari nimele väärtusega 745 EEK, nr. 000456 müüdud
  264. 95 Stanevitsi nimele väärtusega 1069 EEK, nr. 000454 müüdud
  265. 10.95 Kaido Käsiku, Kr. Stolntseni nimele väärtusega 1580 EEK, nr. 000458 müüdud
  267. 95 Kalev Rattiste nimele väärtusega 1346 EEK, nr. 000486 müüdud
  269. 95 Osvald Sasko nimele väärtusega 950 EEK, nr. 000514 müüdud
  271. 95 Indrek Oro nimele väärtusega 230 EEK, nr. 000511a müüdud (kuupäevata)
  272. 95 Neeme Nemvaltsi nimele väärtusega 530 EEK, nr. 000513 müüdud (kuupäevata)
  273. 95 Ülo Annamaa nimele väärtusega 1600 EEK, nr. 000512 müüdud (kuupäevata)
  274. 95 Raivo Laanemaa nimele väärtusega 360 EEK, nr. 000515 müüdud Habichti nimele väärtusega 2495 EEK, nr. 000619 müüdud
  276. 96 Jaan Habichti nimele väärtusega 730 FIM (730 X 2,65 = 1934,50 EEK), nr. 000518 müüdud Uffert nimele väärtusega 5854 EEK, nr. 000519 müüdud Ilvese nimele väärtusega 3866 EEK, nr. 000520 müüdud Päkki nimele väärtusega 1500 EEK, nr. 000520 müüdud Purreti nimele väärtusega 5854 EEK, tekitades AS-le Minimatkad kahju kokku 34 703,50 EEK; Kokku omastas Kadri Nõmm ajavahemikus 21.
  277. 1993.a - 26.02.1996.a. talle usaldatud Eesti Laevateede AS-i, AS-i Minimatkad, AS-i Eminre, AS-i Estonian Air, AS-i Livon ja ASA Kindlustuse sularaha summas 399709.50 krooni, mis on käsitletav võõra vara omastamisena suures ulatuses. Seega pani Kadri Nõmm toime talle usaldatud võõra vara omastamise isikute grupis ning suures ulatuses, see on KrK § 141-1 lg. 3 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas esitas prokurör ANN SIIRDELE 16.
  278. 2005.a. muudetud süüdistuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna vanemprokurör Margus Gross, osaledes kriminaalasja arutamisel Kadri Nõmm’e ja Ann Siirde süüdistuses KrK § 1411 lg. 3 p. 1 järgi, jõudis veendumusele, et kohtualusele Ann Siirde’le esitatud süüdistuse maht ei vasta kohtuistungil tuvastatule. Lähtudes 17.
  279. 1997.a. raamatupidamiseekspertiisi aktist nr. DR-11, 31.
  280. 2003.a. käekirjaekspertiisi aktist nr. DK-0548-03/8683 ja 25.
  281. 2005.a. raamatupidamise ekspertide komisjoni eksperthinnangust, samuti teistest kriminaalasjas kogutud tõenditest ning Tartu Ringkonnakohtu 01.
  282. 2002.a. määrusest, on vajalik vähendada Ann Siirde’le esitatud süüdistuse mahtu. Süüdistus sisu olulise erinevuse tõttu varem esitatud süüdistusest ning süüdistuse teksti paremaks mõistmiseks tuleb süüdistust muuta kirjalikus vormis. 6 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMK §-st 215 lg.2 muudan esitatud süüdistust: Ann Siirde’t süüdistatakse selles, et tema, töötades Tartus, Vanemuise tänav 28 registreeritud AS-i Livon Reisibüroos, asukohaga Tartus Vanemuise 26, reisikorraldajana ja tööiseloomust tulenevalt ning vastavalt kokkuleppele olles kohustatud esitama tehtud töö kohta kirjalikud päevaaruanded AS-i Livon juhtkonnale ning kuuaruanded koostööpartneritele, koos AS-i Livon Reisibüroo teise reisikorraldaja Kadri Nõmm’ega, omastas talle usaldatud võõrast vara - sularaha järgnevates summades ja viisil: - jättis Eesti Laevateede AS-le esitatud aruannetesse kandmata tegelikult müüdud järgmised teenindusliini EESTIN LINJAT voucherid: nr. TA0023413 müüdud
  284. 95 Toropi nimele väärtusega 140 EEK nr. TA0023414 müüdud
  286. 95 Mäkipelkola nimele väärtusega 950 EEK, nr. TA0023415 müüdud
  288. 95 Edvigi nimele väärtusega 280 EEK, nr. TA0023416 müüdud
  290. 95 Kaido Kabeli nimele väärtusega 140 EEK, nr. TA0023417 müüdud
  292. 95 Artkoski, Lehtineni nimele väärtusega 950 EEK, tekitades Eesti Laevateede AS-le kahju kokku 2460 EEK; - jättis AS-le Eminre esitatud aruannetesse kandmata tegelikult müüdud teenindusliini TALLINK voucherid: nr. 0265448 müüdud Artanen Paana nimele väärtusega 300 EEK, nr. 0265449 müüdud
  294. 95 Hoopi, Matsukevitši nimele väärtusega 860 EEK, nr. 0265450 müüdud
  296. 95 Hoopi, Matsukevitši nimele väärtusega 330 EEK, nr. 0265452 müüdud
  298. 95 Hynyneni nimele väärtusega 300 EEK, nr. 0256453 müüdud
  300. 95 Hakalehto nimele väärtusega 795 EEK, nr. 0256454 müüdud
  302. 95 Reinsalu nimele väärtusega 360 EEK, nr. 0265455 müüdud Noorsalu nimele väärtusega 860 EEK, nr. 0265456 müüdud Lahtineni nimele väärtusega 680 EEK, nr. 0256457 müüdud Lõhmuse nimele väärtusega 300 EEK, nr. 0265458 müüdud
  304. 95 Keeli nimele väärtusega 360 EEK, nr. 0265459 müüdud Karu nimele väärtusega 2470 EEK, nr. 0265460 müüdud Kööbi nimele väärtusega 860 EEK, nr. 0265461 müüdud Kööbi nimele väärtusega 860 EEK, nr. 0265462 müüdud Tikku nimele väärtusega 550 EEK, nr. 0265464 müüdud Zekkeri nimele väärtusega 150 EEK, nr. 0265465 müüdud
  306. 95 Müürseppa nimele väärtusega 360 EEK, nr. 0265466 müüdud
  308. 95 Jõgiste nimele väärtusega 150 EEK, nr. 0265467 müüdud Zireli nimele väärtusega 1720 EEK, nr. 0265468 müüdud Laanetu nimele väärtusega 300 EEK, nr. 0265490 müüdud
  310. 95 Sisaski nimele väärtusega 1025 EEK, nr. 0265492 müüdud Saviauki nimele väärtusega 1720 EEK, nr. 0265498 müüdud Rosma nimele väärtusega 2540 EEK, nr. 0321119 müüdud Podekrati nimele väärtusega 300 EEK, tekitades AS-le Eminre kahju kokku 18150 EEK; - jättis AS-le Estonian Air esitatud aruannetesse kandmata tegelikult müüdud järgmised AS-i ESTONIAN AIR voucherid: nr. 001501 müüdud
  312. 94 Purreti, Püvi nimele väärtusega 3450 EEK, nr. 001504 müüdud
  314. 94 Võsokovi nimele väärtusega 1725 EEK, nr. 001506 müüdud
  316. 94 Viljaku nimele väärtusega 1725 EEK, nr. 001508 müüdud
  318. 94 Koppeli nimele väärtusega 2150 EEK, 7 nr. 001512 müüdud
  320. 94 Kriisadi nimele väärtusega 3256 EEK, nr. 001622 müüdud
  322. 94 Norbergi nimele väärtusega 1425 EEK, nr. 001640 müüdud
  324. 94 Kareliuse nimele väärtusega 2276 EEK, nr. 001649 müüdud
  326. 94 Harro nimele väärtusega 2615 EEK, nr. 001692 müüdud
  328. 94 Punabi nimele väärtusega 2615 EEK, nr. 001714 müüdud
  330. 94 Kuhlapi nimele väärtusega 2570 EEK, nr. 001717 müüdud
  332. 94 Harro nimele väärtusega 2985 EEK, nr. 001760 müüdud
  334. 94 Suure nimele väärtusega 2570 EEK, nr. 001807 müüdud
  337. Harro nimele väärtusega 2985 EEK, nr. 001813 müüdud
  339. 95 Kose nimele väärtusega 2245 EEK, nr. 001832 müüdud
  341. 95 Võsakovi nimele väärtusega 1928 EEK, nr. 001833 müüdud
  343. 95 Holtsi nimele väärtusega 1200 EEK, nr. 001846 müüdud
  345. 95 Zobeli nimele väärtusega 2985 EEK, nr. 001854 müüdud
  347. 95 Laikjõe nimele väärtusega 2300 EEK, nr. 001859 müüdud
  349. 95 Ala nimele väärtusega 1928 EEK, nr.106736 müüdud
  351. 95 Lusikase nimele väärtusega 1928 EEK, nr. 001861 müüdud
  353. 95 Voolu nimele väärtusega 1928 EEK, nr. 001386 müüdud
  355. 95 Kalameesi nimele väärtusega 3906 EEK, (numbrita) müüdud
  357. 95 Sinikase nimele väärtusega 3906 EEK, nr. 001383 müüdud
  359. 95 Rosma nimele väärtusega 2300 EEK, nr. 001391 müüdud
  361. 95 Rootsi nimele väärtusega 2570 EEK, nr. 100385 müüdud
  363. 95 Püvi nimele väärtusega 3703 EEK, nr. 001413 müüdud
  365. 95 Osula nimele väärtusega 1743 EEK, nr. 001430 müüdud
  367. 95 Koorti nimele väärtusega 900 EEK, nr. 001412 müüdud
  369. 95 Kübari nimele väärtusega 2570 EEK, nr. 001438 müüdud
  371. 95 Nurme nimele väärtusega 4430 EEK, nr. 001444 müüdud
  373. 95 Matvejevi nimele väärtusega 1480 EEK, nr. 001439 müüdud
  375. 95 Miljani nimele väärtusega 4590 EEK, nr. 001437 müüdud
  377. 95 Mauringu nimele väärtusega 4590 EEK, nr. 001449 müüdud
  379. 95Ala nimele väärtusega 4025 EEK, nr. 001448 müüdud
  381. 95 Kalameesi nimele väärtusega 3904 EEK, nr. 001450 müüdud
  383. 95 Ruitlane nimele väärtusega 3904 EEK, nr. 100301 müüdud
  385. 95 Koltunovi nimele väärtusega 2950 EEK, nr. 100510 müüdud
  387. 95 Purret-Ufferti nimele väärtusega 10380 EEK, nr. 001462 müüdud
  389. 95 Ulpi nimele väärtusega 3904 EEK, nr. 001461 müüdud
  391. 95 Kalameesi nimele väärtusega3904 EEK, nr. 001460 müüdud
  393. 95 Matjuse nimele väärtusega 1927 EEK, nr. 001438 müüdud
  395. 95 Kleimanni nimele väärtusega 1927 EEK, nr. 001453 müüdud
  397. 95 Kolka nimele väärtusega 3000 EEK, nr. 105700 müüdud
  399. 95 Kirmi nimele väärtusega 1612 EEK, nr. 103502 müüdud
  401. 95 Taube-Taube nimele väärtusega 5140 EEK, nr. 001450 müüdud
  403. 95 Purret-Ufferti nimele väärtusega 7814 EEK, nr. 001454 müüdud
  405. 95 Meusi, Jõrase, Leidti nimele väärtusega 7710 EEK, nr. 001230 müüdud
  407. 95 Kapaun nimele väärtusega 990 EEK, nr. 0014065 müüdud
  409. 95 Jürisoo nimele väärtusega 4652 EEK, nr. 0014068 müüdud
  411. 95 Järviste nimele väärtusega 2985 EEK, nr. 001462 müüdud
  413. 95 Kleimanni nimele väärtusega 1928 EEK, nr. 001463 müüdud
  415. 95 Kalameesi nimele väärtusega 3907 EEK, nr. 001457 müüdud
  418. Kilpi nimele väärtusega 3372 EEK, nr. 0014075 müüdud
  420. 95 Välbe nimele väärtusega 2622 EEK, 8 nr. 0014076 müüdud
  422. 95 Uffert-Ufferti nimele väärtusega 7814 EEK, nr. 0014105 müüdud
  424. 95 Uibo, Praksi nimele väärtusega 1800 EEK, nr. 0014079 müüdud
  426. 95 Martinov-Baumanni nimele väärtusega 4498 EEK, nr. 0014092 müüdud
  428. 95 Vahti nimele väärtusega 2570 EEK, nr. 0014093 müüdud
  430. 95 Jeetsi nimele väärtusega 1927 EEK, nr. 0014096 müüdud
  432. 95 Kalameesi nimele väärtusega 3907 EEK, nr. 0014095 müüdud
  434. 95 Matjuse nimele väärtusega 3907 EEK, nr. 0014097 müüdud
  436. 95 Kleimanni nimele väärtusega 3907 EEK, nr. 0014103 müüdud
  438. 95 Seppa nimele väärtusega 600 EEK, nr. 0014106 müüdud
  440. 95 Ufferti nimele väärtusega 3906 EEK, nr. 0014101 müüdud
  442. 95 Mõttuse nimele väärtusega 4826 EEK, nr. 0014105 müüdud
  444. 95 Einla nimele väärtusega 2150 EEK, nr. 0014112 müüdud
  446. 95 Uibo nimele väärtusega 1505 EEK, nr. 0014113 müüdud
  448. 95 Liistmaa nimele väärtusega 2570 EEK, nr. 0014110 müüdud
  450. 95 Järviste nimele väärtusega 2985 EEK, nr. 0014118 müüdud
  452. 95 Kalameesi nimele väärtusega 3907 EEK, nr. 0014117 müüdud
  454. 95 Kleimanni nimele väärtusega 3907 EEK, nr. 0014119 müüdud
  456. 95 Ruitlane-Rütli nimele väärtusega 3907 EEK, nr. 0014116 müüdud
  458. 95 Matjuse nimele väärtusega 3907 EEK, nr. 0014102 müüdud
  460. 95 Lepa nimele väärtusega 3482 EEK, nr. 001421 müüdud
  462. 95 Laikjõe-Karu nimele väärtusega 10084 EEK, nr. 0014120 müüdud
  464. 95 Jürgenson-Kääriku nimele väärtusega 7910 EEK, nr. 0014123 müüdud
  466. 95 Ufferti nimele väärtusega 4406 EEK, nr. 0014125 müüdud
  468. 95 Järviste nimele väärtusega 3415 EEK, nr. 0014130 müüdud
  470. 95 Liiskmaa nimele väärtusega 2895 EEK, nr. 0014123 müüdud
  471. 09 95 Valki nimele väärtusega 4471 EEK, nr. 0014114 müüdud
  473. 95 Kallingu nimele väärtusega 3450 EEK, nr. 0014203 müüdud
  475. 95 Kleimanni nimele väärtusega 4407 EEK, nr. 0014203 müüdud
  477. 95 Kirsi nimele väärtusega 2171 EEK, nr. 0014202 müüdud
  479. 95 Kalameesi nimele väärtusega 4407 EEK, nr. 0014204 müüdud
  481. 95 Matjuse nimele väärtusega 4407 EEK, nr. 0014205 müüdud
  483. 95 Mädamürki, Jürgeni nimele väärtusega 6830 EEK, nr. 0014208 müüdud
  485. 95 Piho nimele väärtusega 3873 EEK, nr. 0014220 müüdud
  487. 95 Prohhorovi, Ledo nimele väärtusega 8935 EEK, nr. 0014211 müüdud
  489. 95 Blaubrüki nimele väärtusega 2895 EEK, nr. 0014210 müüdud
  491. 95 Bohli nimele väärtusega 2895 EEK, nr. 0014212 müüdud
  493. 95 Hiiemäe nimele väärtusega 2895 EEK, nr. 0014215 müüdud
  495. 95 Liiskmaa nimele väärtusega 2895 EEK, nr. 0014221 müüdud
  497. 95 Teeväli nimele väärtusega 2171 EEK, nr. 0014222 müüdud
  499. 95 Teeväli nimele väärtusega 2895 EEK, nr. 0014220 müüdud
  501. 95 Jeetsi nimele väärtusega 2171 EEK, nr. 0014225 müüdud
  503. 95 Martinovi nimele väärtusega 2171 EEK; ja moonutas kandeid kuuaruannetes ajavahemikus 29.detsember 1993 kuni 19.jaanuar 1995, eesmärgiga omastada alljärgnevate AS-i Estonian Air voucerite müügist saadud raha: nr. 001822 müüdud
  505. 95 J nimele hinnavahega 33 EEK, nr. 001821 müüdud
  507. 95 Krupko nimele hinnavahega 33 EEK, nr. 001823 müüdud
  509. 95 Lindmäe nimele hinnavahega 33 EEK, tekitades AS-le Estonian Air kahju kokku 328764 EEK; jättis kandmata AS-i Livon päevaaruannetesse järgnevad E-Liini AS-i teenindusliini ESTLINE 9 voucherid: nr. 001561 müüdud
  511. 94 Leega nimele väärtusega 860 EEK, nr. 001580 müüdud
  513. 94 Kiriku nimele väärtusega 4192 EEK, nr. 001637 müüdud
  515. 94 Rebane nimele väärtusega 2230 EEK, nr. 001702 müüdud
  517. 94 Mauringu nimele väärtusega 1070 EEK, nr. 001703 müüdud
  519. 94 Pärna nimele väärtusega 650 EEK, nr. 001729 müüdud
  521. 94 Häidbergi nimele väärtusega 3115 EEK, nr. 001751 müüdud
  523. 94 Nõlvaku nimele väärtusega 500 EEK, ja jättis kandmata AS-i Livon päevaaruandesse ja moonutas kandeid päevaaruades eesmärgiga omastada järgneva E-Liini AS-i vouceri müügist saadud raha selliselt, et märkis päevaaruandesse väiksema summa kui voucheri tegelik väärtus: nr. 001700 müüdud
  525. 94 Lauki nimele hinnavahega 20 EEK, ja märkis päevaaruandesse päevakassa suuruseks väiksema summa, kui tegelikult oli samal päeval müüdud voucherite hindade summa alljärgnevalt:
  527. 94 nr. 001510, 001503, 001502 summas 155 EEK,
  529. 94 nr. 001732 summas 500 EEK, tekitades kahju AS-le Livon 13292 EEK; jättis AS-le Minimatkad esitatud aruannetesse kandmata tegelikult müüdud AS-i MINIMATKAD voucherid: nr. 000297 müüdud (kuupäevata)
  530. 95 Anneli Poska, Ants Aaderi nimele väärtusega 1115 EEK, nr. 000233 müüdud
  532. 95 Tederi nimele väärtusega 1204 EEK, nr. 000362 müüdud
  534. 95 Raul Arula nimele väärtusega 1069 EEK, nr. 000404 müüdud
  536. 95 Viljo Alliku nimele väärtusega 1402 EEK, nr. 000457 müüdud
  538. 95 Andres Kübari nimele väärtusega 745 EEK, nr. 000456 müüdud
  540. 95 Stanevitsi nimele väärtusega 1069 EEK, nr. 000454 müüdud
  541. 10.95 Kaido Käsiku, Kr. Stolntseni nimele väärtusega 1580 EEK, nr. 000458 müüdud
  543. 95 Kalev Rattiste nimele väärtusega 1346 EEK, nr. 000486 müüdud
  545. 95 Osvald Sasko nimele väärtusega 950 EEK, nr. 000514 müüdud
  547. 95 Indrek Oro nimele väärtusega 230 EEK, nr. 000511a müüdud (kuupäevata)
  548. 95 Neeme Nemvaltsi nimele väärtusega 530 EEK, nr. 000513 müüdud (kuupäevata)
  549. 95 Ülo Annamaa nimele väärtusega 1600 EEK, nr. 000512 müüdud (kuupäevata)
  550. 95 Raivo Laanemaa nimele väärtusega 360 EEK, nr. 000515 müüdud Habichti nimele väärtusega 2495 EEK, nr. 000619 müüdud
  552. 96 Jaan Habichti nimele väärtusega 730 FIM (730 X 2,65 = 1934,50 EEK), nr. 000518 müüdud Uffert nimele väärtusega 5854 EEK, nr. 000519 müüdud Ilvese nimele väärtusega 3866 EEK, nr. 000520 müüdud Päkki nimele väärtusega 1500 EEK, nr. 000520 müüdud Purreti nimele väärtusega 5854 EEK, tekitades AS-le Minimatkad kahju kokku 34 703,50 EEK; Kokku omastas Ann Siirde ajavahemikus 21.
  553. 1993.a - 26.02.1996.a. talle usaldatud Eesti Laevateede AS-i, AS-i Minimatkad, AS-i Eminre, AS-i Estonian Air ja AS-i Livon sularaha summas 397369.50 krooni, mis on käsitletav võõra vara omastamisena suures ulatuses. Seega pani Ann Siirde toime talle usaldatud võõra vara omastamise isikute grupis ning suures ulatuses, see on KrK § 141-1 lg. 3 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 10 Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Esitatud süüdistuses Kadri Nõmm ja Ann Siirde endid süüdi ei tunnistanud. Kadri Nõmme ja Ann Siirde ütluste kohaselt ei ole nad süüdistuses nimetatud rahasummasid omastanud. KrK § 1411 lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse süüdlasele usaldatud või tema korralduses oleva võõra vara omastamise või raiskamise eest, samuti võõra vara riisumise eest ametiisiku poolt oma ametiseisundi kuritarvitamise teel. Sama paragrahvi 3 lõige p 1 sätestab kriminaalvastutuse riisumise eest ametiseisundi kuritarvitamise või omastamise või raiskamise teel suures ulatuses. Kohus, hinnanud kõiki kohtulikul uurimisel avaldatud ja uuritud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et Kadri Nõmme ja Ann Siirde süü KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud ja nad tuleb õigeks mõista. Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 6 sätestab põhimõtte, et igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud. KrMK § 268 lg 4 sätestab, et õigeksmõistev kohtuotsus tehakse siis, kui ei ole tuvastatud kuriteosündmus või kui kohtualuse teos puudub kuriteokoosseis, samuti siis, kui ei ole tõendatud kohtualuse osavõtt kuriteo toimepanemisest. Eelpool nimetatud koodeksi § 46 kohaselt kuuluvad kohtulikul arutamisel tõendamisele: kuriteosündmus (kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis ja muud asjaolud); kuriteo toimepanemine kohtualuse poolt ja tema süü; kohtualuse vastutuse astet ja iseloomu mõjustavad asjaolud; kuriteoga tekitatud kahju iseloom ja suurus. KrMK § 48 lg 2 loetleb tõendite liigid, millise alusel peab kriminaalasjas olema tuvastatud kriminaalasjas tõendamisele kuuluvad asjaolud. Seega saab kohus süüdimõistva otsuse langetada juhul kui seadusega lubatud tõenditega on leidnud tõendamist nii kuriteosündmus kui ka kuriteo toimepanemine kohtualuste poolt ja nende süü. Tõendite uurimisel on kohtu poolt tõendamist leidnud järgmised asjaolud. Kohus on tuvastanud, et süüdistuses kajastatud perioodil, so. 21.12.1993.a. - 26.02.1996.a. (muudetud süüdistuses ajaliselt 01.08.1994.a.-26.02.1996.a. ) töötas Kadri Nõmm AS-is Livon kogu perioodi. Ann Siirde oli töösuhetes samuti süüdistuses kajastatud perioodi algusest, kuid ta lõpetas töösuhte 08.02.1996.a. Nimetatud asjaolud on tõendatud peale kohtualuste ja tunnistajate ütluse ka töölepingutega. AS-i Livon ja Kadri Nõmme vahel on sõlmitud 2 töölepingut, esimene 04.08.1992.a. ja teine 01.08.1993.a. (I,43-47). 01.08.1993.a sõlmitud lepingu kohaselt lõppes AS-i Livon ja Kadri Nõmme vahel sõlmitud leping 17.03.1996.a seoses AS-i Livon pankrotistumisega. AS-i Livon ja Ann Siirde vahel on 01.08.1993.a sõlmitud tööleping, mille kohaselt asus Ann Siirde AS-i Livon tööle alates 01.07.1993.a. (I,48-51). Nimetatud lepingu kohaselt lõppes AS-i Livon ja Ann Siirde vahel sõlmitud leping 08.02.1996.a seoses AS-i Livon pankrotistumisega. Eelpool nimetatud lepingute kohaselt töötas Kadri Nõmm AS-is Livon kassapidajana – reisibüroo juhatajana. Ann Siirde töötas AS-is Livon reisikorraldajana. Tulenevalt asjaolust, et Ann Siirdega lõppes tööleping 08.02.1996.a. tuleb tema süüdistusest välja jätta osa, mis kajastab: voucherit nr. 000619, müüdud
  555. 96 Jaan Habichti nimele väärtusega 730 FIM (730 X 2,65 = 1934,50 EEK), sest sellel kuupäeval oli Ann Siirde töösuhe lõppenud ja ta ei saanud omastada talle usaldatud vara. 11 Kohtus ülekuulatud tunnistajad on andnud ütlusi AS Livon töökorralduse ja igapäevase töö tegemise kohta. Tunnistaja ütluste kohaselt oli K. Nõmm reisibüroo juhataja ja A. Siirde oli reisikonsultant. Kohtualuste töölepingus olid tunnistaja sõnul töökohustused kajastatud. J. väitis, et K.Nõmme ja A.Siirdega oli sõlmitud ka materiaalse vastutuse lepingud. Tunnistaja selgitas, et tema andis K. Nõmmele töökohustusi ja viimane andis omakorda A.Siirdele, sest kõik, kes reisibüroos töötasid allusid K.Nõmmele. J väitis, et kuna K.Nõmme ja A.Siirde tööga ei olnud teatud hetkeni probleeme, siis ta ei kontrollinud ka nende tööd. Tunnistaja sõnul koostati iga päev kassaaruanne, mis toodi koos päevakassaga kassapidajale. Kassaaruande pidi reeglina koostama K.Nõmm. Laupäeviti pidi selle koostama isik, kes viimati töö lõpetas. Raamatupidaja kontrollis igapäevaselt raha ja selle vastavust aruandele. J ütluste kohaselt tehti voucherite kohta aruanne igakuiselt ja see aruanne esitati vastavale reisifirmale välja arvatud Estlain, kes saatis AS-le Livon omapoolse aruande voucherite kohta. Tunnistaja sai enda sõnul voucherite probleemist teada seoses pankrotimenetlusega. J selgitas kohtus, et kuivõrd pileteid müüdi kolm kuud ette, siis ei saanud vouchrite müüki ja aruandeid kokku viia. Seetõttu ei olnus AS-s Livon olemas eraldi voucherite arvestust. J sõnul olid voucherid kastiga nurgas ja tema nende üle arvestust ei pidanud. Samuti ei kajastunud aruannetes, kui palju AS Livon voucheried kuus või päevas müüs. Raha liikumise kohta rääkis tunnistaja, et laupäeval pakiti raha kokku ja viidi inkassatsiooni korras panka ning esmaspäeval kontrollis raamatupidaja seda, kas raha vastab aruandele. Firmas oli raamaupidajal seif ja selle võtmed olid ainult raamatupidaja käes. Tunnistaja kinnitas et seifil oli vaid üks võti ja temal ei olnud seifile ligipääsu. J. on arvamusel, et kahju tekitamine firmale sai võimalikuks liigse usalduse tõttu. Tunnistaja meenutas ühte olukorda, kus A.Siirde oli juhtinud tähelepanu sellele, et laupäeval müüdud pilet oli kadunud koos rahaga. Tunnistaja mäletamist mööda oli siis laupäeval olnud tööl K.Nõmm. Pileti ja raha kadumise asjaolusid ei õnnestunud tunnistaja sõnul välja selgitada. J. tegi avaldas sellega otsest kahtlust K.Nõmme tegevusele ja viitas asjaolule, et hiljem liitus sellise tegevusega ka A.Siirde. Tunnistaja sõnul said nimetatud isikud ära võtta raha ja selle voucheri osa mis pidi jääma AS-le Livon. Tunnistaja möönis, et firmas oleks saanud pidada arvestust voucherite üle koguseliselt. Jüri Krabsteini ütluste kohaselt tulid voucherid trükikojast ilma nummerdamata ja firmas neid samuti ei nummerdatud. Tunnistaja ütluste kohaselt väidetavalt teised firma töötajad reisibüroos ei käinud, kuid need töötajad, kes töötasid reisibüroos omasid ka juurdepääsu voucherite kastile.Tunnistaja selgitas kohtus, et AS-l Livon oli peale reisibüroo veel hulgiladu ja restoran. Samuti müüs äriühing ka kindlustust, see oli eraldi ASA Kindlustus Lõuna Eesti osakond. Reisibürool olid esindused Valgas ja Võrus. J. sõnul oli kõige tulusam AS-le Livon reisibüroo, mille käive ulatus tipphetkel kuni miljoni kuus. Tipphetked olid AS-i Livon tegutsemine teisel ja kolmandal aastal. J. kinnitas, et pearaamatupidajaks oli algusest kuni firma tegevuse poole ajani M.P. ja peale teda oli S.K. Nende kahe pearaamatupidaja vahel oli 1,5 kuud pearaamatupidaja T.I. . Pearaamatupidaja käest käis läbi kogu raamatupidamine. Hulgifirmal ja reisibürool ei olnud oma raamatupidajat. Võru ja Valga osakond tõi raha raamatupidajale ja aruande K. Nõmmele. Nõmmele esitati kuuaruanne Võru ja Valga poolt. Valga ja Võru tõid voucherid koos kuuaruandega Tartusse. Samuti kirjeldas tunnistaja seda, kuidas toimus uute töötajate väljaõpetamine ja seda tegid kogenenumad reisbüroo töötajad. Kuigi tunnistaja kinnitas ütluste andmise alguses, et töötajatega sõlmiti ka materiaalse vastutuse lepingud, siis hiljem avaldas ta, et töötajatega ei sõlmitud peale töölepingu midagi. Küll oli aga mingis vihikus kirjas, et konkreetse töötaja poolt tekitatud kahju tuleb hüvitada ja igaüks andis selle kohta allkirja. J. ütluste kohaselt oli Vanemuise 26 ruumides töötajate ja klientide eraldamiseks lett, mis oli otstest vaba. Reisibüroos töötas pidevalt 2-3 töötajat, kuid lõuna ajal toimus asendamine. Viisadega tegelev töötaja oli eraldi laua taga ja piletite müük toimus leti taga. Tunnistaja väitis kohtule, et kui raamatupidaja oli ära, siis võttis ka tema raha ja aruande vastu ja pani mõlemad seifi. Kui raamatupidaja tuli, siis võttis seifist raha ja kontrollis selle üle. Raha vastuvõtmise kohta vormistati kassatšekk, mille vormsitas raamatupidaja. Tunnistaja sõnul tema raha vastuvõtmise kohta allkirja ei kirjutanud. Tunnistaja poolt raha vastuvõtmine 12 toimus tavaliselt laupäeviti, teistel päevadel tegi ta seda väga harva. J. väitis kohtule, et raamatupidaja tööülesanded oli kirjas töölepingus ja mingit eraldi lepingut temaga sõlmitud ei olnud. Tunnistaja on kohtule kinnitanud ka seda, et sellist asja ei olnud, et kui raha sisse tuli, siis see ei oleks klappinud müüdud voucheritega, sest seal oli juures müügitšekk. Tunnistaja ütluste kohaselt jäi raha koostööpartneritele üle kandmata, sest oli käibevahendite puudus ja maksti sellele, kes rohkem kisa tegi. Puudujäägi kohta avaldas tunnistaja seda, et alles hiljem selgus, et oli kõrvaldatud müüdud raha koos voucheriga, mis pidi reisibüroosse jääma. Kui võrreldi klienditele saadetud eksemplare, siis päevaaruandes voucherite väärtus ei kajastunud. Kuna AS-il Estonian Air oli endal taolised probleemid, siis ei tulnud see meil ka pikka aega välja. J. kinnitas ka seda, et voucher täideti täielikult käsikirjas ja selle täitis see isik, kes selle müüs. Tunnistaja teada anti raha maksnud isikule kviitung siis, kui klient seda soovis ja kui klient kviitungit ei soovinud, siis sai klient ainult voucheri. Raha tagasimaksmisel vormistati väljamineku order. Tunnistaja selgitas kohtule voucherite müümise süsteemi järgmiselt. Voucher koosnes neljast osast, millest üks koopia jäi AS-le Livon ja selle järgi peeti arvestust. Tunnistaja mäletamist mööda sellist korda ei olnud, kuidas voucherite arvestust pidada. Küll aga mäletas tunnistaja seda, et hiljem tuli välja kaust, kus oli sisse märgitud kõik müüdud voucherid ja sealhulgas ka need, mis olid kadunud. Kaust tuli välja reisibüroost, kui uurija käis dokumente otsimas. Tunnistaja kinnitas, et tema nägi seda kausta uurija juures ja ta arvab, et käekirja järgi võis kaust olla Ann Siirde poolt täidetud. Tunnistaja kinnitas, et uurija võttis kaasa kogu reisibüroo ja raamatupidamise dokumentatsiooni. Tunnistaja ütluste kohaselt koostas reisibüroo kuuaruanded K. Nõmm ja see pandi kokku kuu jooksul müüdud voucherite põhjal ning päevaaruannete summad peaks olema kajastatud ka kuuaruandes. Estlaini puudutava kuuaruande koopia esitati AS Livon raamatupidamisele ja esimene eksemplar viidi Tallinnasse. Kuuaruanne viis Tallinnasse põhiliselt K.Nõmm. Tunnistaja selgitas, et AS-lt Estonian Air küsiti voucherite koopiad ja siis saadi teada, et voucherite müüki kajastavad andmed on erinevad. AS Livaon võttis oma firma voucherid kasutusele kui oldi tegutsenud kaks või kaks ja pool aastat. Varem käidi vouchereid ise toomas. Kui tunnistaja kinnitas küsitlemise alguses, et voucherid olid nummerdamata, siis hiljem avaldas ta, et reisibüroo töötajad nummerdasid vouchereid alguses käsitsi ja hiljem numereeriti neid numeraatoriga. Tunnistaja sõnul oli AS-l Livon voucherist üks originaal ja 3 koopiat, üks jäi firmale ja üks läks laevafirmasse ning ülejäänud vastavalt kliendi soovile. Voucherid olid värvilised ja sinna kirjutas alla alati ainult see isik, kes neid müüs. Voucherite müügitsükkel oli 3 kuud. Tunnistaja sõnul oli ka reisibüroo valvuril ja koristajal juurdepääs reisibüroo ruumidesse. J. kinnitas , et öösel olid voucherid sahtlis, kusjuures reisibüroo müügileti ühes sahtlis olid tühjad voucherid ja teises olid täidetud voucherid ning sahtlid ei olnud lukustatavad. Tööpäeva jooksul hoiti reisibüroo kassaraha tunnistaja sõnul lukustatavas kassakarbis, mis oli sahtlis. Sularaha väljaandmist töötajatele korralda raamatupidaja. Kui Nõmme või Siirde teenindasid kliente, siis nad panid raha ja voucheri ühte ja samasse karpi. Tunnistaja täpsustas, et sahtlis olid päeva voucherid ja reisibüroo nurgas olevas pappkastis ootasid need samad voucherid kuu lõppu, kusjuures kuu lõpus tehti kastis olevate voucherite põhjal kuuaruanne ja need viidi Tallinnasse. Voucherite osas olid viimased ainukesed raamatupidamise dokumendid. J. sõnul oli U, Nõmmel ja Siirdel ühine kassakarp. Tunnistaja kinnitas, et ta ei tea, kas rahakarbil oli üks või mitu võtit, kuid tema teada ei olnud raamatupidajal rahakarbi võtit. Tunnistaja kinnitas kohtule, et oli selliseid perioode, kui reisibüroo arvelt peeti üleval ka teisi üksusi ja maksti ainult teatud jooksvad arved ning need võisid olla põhiliselt restorani arved. Seoses koostööga OÜ-ga Minimatkad selgitas tunnistaja järgmist. Koostööd ei olnud fikseeritud lepingutega. Koostöö OÜ-ga Minimatkad algas enne pankroti ja raamatupidamine ei kajastanud vouchertite müügisummat ja teenust, mida müüdi. Protsendi müügi eest sai AS Livon kätte kuu lõpus esitatud arve läbi. O. Lukk ütles palju on müük ja siis tegi AS LIvon arve. Kliente teenindasid Nõmm, Siide ja U. Probleemid oli AS-ga Estlain ja AS-ga Estonian Air ja need tulid välja pankroti käigus. 13 taja kinnitas kohtus, et ta kinnitab, et ei ole mitte kunagi võtnud kassa karbist enda tarbeks mitte ühtegi summat. Samas möönis ta, et seda võis siiski juhtuda siis, kui raha oli viidud kassasse ja ta võttis kassast sularaha. Seejuures väitis tunnistaja, et sel päeval anti selle võrra vähem raha sisse, ja neid juhtumeid oli vähe. Tunnistaja rääkis kohtus ka sellest, et tema teadis, et K.Nõmm ja A.Siirde tulid tööle ja lahkusid töölt taksoga ning käisid söömas restoranis. Tunnistaja R. ütluste kohaselt töötas ta AS-is Livon 1992-
  556. Tunnistaja töötas K.Nõmme ja A.Siirdega ühes ruumis. Müüdi reisikindlustuse pileteid ja reisipakette. Tunnistaja sõnul ei olnud temal kindlat ametinimetust. A.Siirdele ja K.Nõmmele andis tööülesandeid J.. Tunnistaja mäletamist mööda oli vist olemas materiaalse vastutuse leping, sest kui midagi valesti vormistati, siis pidi see isik selle kinni maksma. Tunnistaja ei teadnud firma raamatupidamise eeskirjadest midagi ja kinnitas, et ta ei ole neid näinud. Tunnistaja sõnul pandi päeva jooksul laekunud rahad õhtul kokku ja viidi teise majja seifi. Päeva lõpus tehti päevaaruanne ja aruanne viidi koos rahaga samuti teise majja seifi. Raha anti koos aruandega raamatupidaja kätte ja raha kättesaamise kohta mingit allkirja ei antud. Kui raamatupidajat kohal ei olnud, siis anti raha koos aruandega J. või restorani juhataja kätte, kellel oli ka seifi võti, sest oli oluline, et raha saaks seifi. Voucherite müük kajastus igapäevases aruandes. Kui voucher oli annulleeritud, siis kajastus see ka tagasimakses. Tunnistaja kinnitas, et sellist olukorda, et oleks puudunud ülevaade voucheritest, ei olnud, sest aruanded koos voucherite koopiatega tuli esitada teistele firmadele. Tunnistaja teada tema ajal teiste firmade poolt mingile puudujäägile ei viidatud. Tunnistaja töötamise ajal oli raamatupidaja M.P. Tunnistaja väidete kohaselt oli 30% AS Livon aktsiatest firma asutamise ajal tema oma. Tunnistaja sõnul lahkus tema töölt seetõttu, et koostöö J. ga muutus võimatuks. J. kaasas tööle suurema osa oma perekonnast. J. naine käis J. äraolekul reisibüroos kontrollimas. Samuti käis naine firma kulul põhjendamatult reisimas. Tunnistajale teadaolevalt osteti restorani jaoks toiduaineid ühise raha arvelt. Kui oli näha, et restoran läheb pankroti, siis tegi tunnistaja J. ettepaneku teha restoranist eraldi firma, aga tunnistaja ettepanekut ei võetud kuulda. Tunnistaja sõnul kuulus AS-ile Livon reisibüroo, restoran, ladu ja kindlustus. Tunnistaja on arvamusel, et peale restoran avamist hakkas asi allamäge minema. Restorani avamisega seoses võeti laenu, kuid tunnistaja aktsionärina ei teadnud kuipalju laenu võeti. Tunnistaja teada oli reisibüroosse võimalik kõikidel sisse pääseda. Väljaspool tööaega pääses reisibüroosse valvur, koristaja, J. ja võib-olla ka tema naine, kui tal oli võti. J. tuli ise reisibüroosse raha järele, kui tal oli vaja midagi osta. Tunnistajale tundus, et reisibüroo pidas restorani üleval. See summa kirjutati üles, kuipalju J. raha päeval ära võttis ja aruandesse märgiti, et selline summa on üle antud J.. Kui tunnistaja töölt lahkus, siis asus tema asemele tööle uus töötaja ja mingit üleandmise dokumenti ei vormistatud. Tunnistaja on arvamusel, et kui keegi töötajatest oleks jätnud ühe voucheri müügist saadud raha endale, siis see puudujääk oleks pidanud välja tulema kuu lõpus. Reisibüroo töötajate kohustus oli raha vastu võtta, kokku koguda ja raamatupidamisele üle anda. Tunnistaja ei mäleta, et J. oleks võtnud reisibüroost raha, aga tunnistaja teab, et ta võttis restoranist alkoholi kaasa. Tunnistajale ei hakanud sellist asja silma, et K.Nõmm ja A.Siirde oleks elanud laia elu. Tunnistaja kinnitas, et kui seif viidi teise majja, siis oli raha sahtlis. Tunnistaja ei mäletanud, kas sahtel oli lukustatav või mitte. Sahtli juurde pääsesid kõik reisibüroo töötajad ja ka J.. Müüdud voucherid olid numbrilises järjekorras ja samas sahtlis rahaga. Selle aja jooksul kui tunnistaja töötas liideti müüdud voucherid kokku ja kontrolliti summat. Samasse sahtlisse pandi ka kindlustusest saadud raha. Tunnistajale ei ole teda, et sel ajal kui tema töötas oleks keegi esitanud K.Nõmme ja A.Siirde suhtes pretensioone. Tunnistajale ei ole teada, et keegi oleks firmasse sisse murdnud, sest firma oli valve all. Tunnistaja rõhutas kohtus, et töötajapoolne eksitus oleks pidanud ilmnema kuu aja jooksul, so aruande tegemise päeval. Seda ei saanud olla, et kuu ajaga ei avaldunud, et midagi on aruandesse kandmata jäänud. Tunnistaja mäletamist mööda olid voucherid aruandes järjekorra numbri järgi. Tunnistaja möönis, et töövabal ajal võis müüdud voucheri mõni töötaja sahtlist ära võtta. Peale tööaega oli reisibüroo ruumides sees 14 valvur. Reisibüroo ruumis oli diivan ja seal sai puhata. Sama valvur oli ka lasteaias. Koristaja koristas peale tööd. Tunnistaja on näinud töövälisel ajal reisibüroosse sisenemas J., tema naist ja raamatupidajat. Tunnistajale teadaolevalt olid ka raamatupidajal reisibüroo võtmed. Tunnistaja ütluste kohaselt oli seda sageli, et peale tema lahkumist jäi reisbüroosse J., raamatupidaja ja ka J. abikaasa. Tunnistajale teadaolevalt tegid aruandeid K.Nõmm ja A.Siirde. Tunnistaja kinnitas, et päevas tehti ainult üks aruanne ja selle tegi töötaja, kes viimasena pileteid müüs. Võimalik, et see kes tegi aruande, viis ka raha raamatupidamisele. K.Nõmm ja A.Siirde olid tööl mõnikord kauem. Reisibüroo poolt loetud raha viidi raamatupidamisele. Tunnistaja avaldas, et seda raha ei loetud mitme päeva jooksul raamatupidaja poolt üle. Tunnistaja kinnitas, et ta nägi seda ise, sest seifi uks oli lahti ning sealt võeti raha ja pandi lipik raha võtmise kohta asemele. Tunnistaja rääkis ka sellest, et Silja Lain´iga käisid Lübekis reisil J., tema naine ja lasteaia raamatupidaja ning kaasas oli ka lapsi. Tunnistaja ei näinud eelnimetatud isikute poolt reisiks tehtud rahalisi sissemakseid. Need piletid kanti reisibüroo arvele. Tunnistaja kinnitas, et ta nägi, et preemiareiside piletite ostmine käis läbi AS-i Livon. Tunnistaja rääkis ka sellest, et raha hoiti seifis kilekotis ja kui oli vaja restorani juhatajale raha, siis võttis viimane vajaliku summa ja pani sinna lipiku asemele. Restoranist laekunud raha pandi samuti kilekotiga samasse seifi. Tunnistaja väitis, et ta tegi mitmel korral ettepanekuid, et reisibüroo raha ei tohiks panna kokku restorani rahaga. Ka kolmandale aktsionärile Tõnu Rudile ei meeldinud taoline juhtimine. J. aga tunnistaja sõnul tema poolt antud nõu kuulda ei võtnud. Tunnistaja iseloomustas J. kui ärialaste kogemusteta inimest, kes ei võtnud ka mingit nõu kuulda. J. otsis seda, mida edasi arendada, aga ta ei suutnud hallata seda, mis tal käes oli. Tunnistaja U. ütluste kohaselt töötas ta AS-is Livon reisikorraldajana pannes kokku erinevaid pakette ja tegeledes viisade vormistamisega. Tunnistaja sõnul oli temaga sõlmitud tööleping, milles olid kirjas ka mingid tööülesanded. Tunnistaja selgitas, et raha hoiti lauasahtlis ja alguses oli raha lahtiselt. Tunnistaja ei mäletanud, kas AS-i Livoni ajal oli rahakarp olemas või mitte. Samas mäletas tunnistaja, et kui raha oli kokku loetud, siis pandi raha kilekotti või paberi sisse ja viidi kõrvalmajas olevasse kontorisse. Oli ka selliseid juhuseid, et kui tööpäeva lõpus tuli reisibüroosse J. või raamatupidaja, siis võeti päevaaruande koos rahaga ära. Tunnistaja sõnul viis tema raha raamatupidamisele siis, kui juhtus olema büroos üksi. Tunnistaja kinnitas, et kui kliente oli palju või kui ei olnud teisi kolleege, siis müüs ka tema vouchereid ja need asusid sahtlis. Täidetud voucherid, mis jäid firmale pandi samuti sahtlisse ja need jäid sinna kuu lõpuni, kuni tehti aruanne laevafirmale. Aruanne tehti tunnistajate sõnul voucherite alusel. Tunnistaja kinnitas, et temale andis tööülesandeid J. , kes võttis ta tööle ja temalt sai ka teada, mida peab tööpostil tegema. Tunnistaja ei mäletanud, et K.Nõmm oleks talle tööülesandeid andnud. Samuti ei osanud tunnistaja öelda, kas J. või keegi kaastöötajatest võttis kassast ise raha või mitte. Tunnistaja selgitas, et kui tema oli laupäeviti tööl, siis andis ta raha üle kas raamatupidajale või J. le ning üleantav raha loeti üle, kuid üleandmise kohta tunnistaja allkirja ei andnud. Tunnistaja ütluste kohaselt olid reisbüroo võtmed kõigil reisibüroo töötajatel ja võisid olla ka J. l. Tunnistaja kirjeldas kohtule, kuidas ta täitis seoses viisade ja voucherite müügiga oma tööülesandeid. Kliendile vormistati müüdud voucheri eest tšekk, mis jäi firmasse ja oli omaette tšekiraamatus. Tunnistaja ütluste kohaselt oldi laupäeviti üksi tööl. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tema töötamise ajal kunagi mingi probleem, kui oli mingi rahasumma kadunud. Tunnistaja U poolt eeluurimisel avaldatu kohaselt asus ta AS-i Livon reisibüroosse tööle 01.08.1993.a reisikorraldaja ametikohale (I,244). Ametikohustuseks oli reisiteenuste osutamine, mille alla kuulusid viisataotluste vastuvõtmine ja viisade vormistamine (I,244-244p). Samuti kuulus töökohustuste hulka reisipakettide koostamine vastavalt kliendi soovile, kataloogireiside tutvustamine. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole talle arusaadav, kuidas said mingid summad kaduma minna, sest töötati koos ja keegi ei märganud raha kadumist. Tunnistaja avaldas arvamust, et isikutel ,kellel olid reisibüroo võtmed, oli võimalus vouchereid võtta sahtlist ka öösel. Samuti mäletas tunnistaja, et sahtlis oli koguaeg vahetusraha. Tunnistaja mäletas, et oli juhtum, kus sahtlist oli raha kadunud, kuid konkreetseid asjaolusid ta ei mäletanud. 15 Kriminaalasja toimiku I köite lehekülgedelt 52-55 nähtuvalt sõlmiti AS-i Livon ja U. vahel kirjalik tööleping 01.08.1993.a määramata ajaks reiskorraldaja ametikohale, tööleping lõpetati 17.03.1996.a seoses ettevõtte pankrotistumisega. Tunnistaja K. ütluste kohaselt töötas ta AS-is Livon alates 1993 kuni 1994 aasta kevadeni reisikonsultandina. Tunnistaja sõnul sõlmiti temaga tööle asumisel tööleping. Tööülesanneteks oli broneerida laeva – ja lennukipileteid, samuti pidi tunnistaja tegema reisi- ja autokindlustust ning ja andma infot telefoni teel. K kinnitas, et ka tema müüs vouchereid ja võttis nende eest klientidelt vastu raha. Kui klient nõudis, siis sai ta raha maksmise kohta arve ja ka voucheri. Üks voucheri eksemplar jäi firmasse ja kaks sai klient ja neljas eksemplar läks firmale, kellele pileteid müüdi. Need voucherid, mis ära müüdi märgiti aruandesse ja aruandes oli vist taga ka summa. Tunnistaja selgitas, et voucherite kohta peeti arvestust ja nad pidid olema kastis ning sahtlis numbrite järgi. Voucherite kättesaamisel olid neil numbrid peal ja nende kättesaamise kohta pidi andma allkirja. Tunnistaja mäletas, et vouchereid tuli üle lugeda, et kõik klapiks. Annulleeritud voucherid oli pakis risti läbi joonitud ja need tuli tagastada firmale. Voucherite eest saadud raha pandi sahtlisse metallkasti, mis käis lukku ja rahakasti võti oli kasti juures ja seda said kasutada kõik tööl olevad isikud. Tavaliselt oldi tööl kolmekesi või neljakesi. Müüdud voucheritest jäid koopiad, mis pandi sahtlisse ja mille kohta tehti päeva lõpus päevaaruanne ning see viidi raamatupidamisse. Igal firmal oli kindel vuocherite numeratsioon. Kui voucher oli täidetud, siis neid enam keegi ei reastanud, voucherid olid klambriga kinni ja jäid nii kuu lõpuni. Mis toimus kuu lõpus, seda ma ei tea. AS-il Livon endal vouchereid ei olnud. Tunnistaja kinnitas, et tema ei müünud Silja Lain’i pileteid, sellega tegelesid K.Nõmm ja A.Siirde. Tavaliselt tegi aruannet K.Nõmm ja laupäeval tegi aruannet see inimene, kes oli tööl. Ka teistel päevadel tegi aruande see inimene, kes lõpetas päeva. Tunnistaja sõnul kirjutas tema välja voucherid Estlain´ile, Tallink’ile ja Estonian Air´le. Kui K.Nõmme ei olnud, siis tegi aruandeid A.Siirde ja kui ka teda ei olnud, siis keegi teine. Ainult üks inimene tegi päevaaruandeid ja teised tegelesid piletite müügiga. Aruannet tegi inimene tavaliselt oma laua taga. Tunnistaja ütluste kohaselt osteti tavaliselt piletid viimasel hetkel välja ja siis pidi annulleerimisel raha välja maksma laeva- või lennufirma. Tunnistaja väitis, et ööseks ei tohtinud rahakarpi raha jääda ja ei jäänud. Raha vahetamiseks kasutati oma sularaha, mis hiljem raamatupidamiselt tagasi saadi. Büroo võtmed olid peale reisbüroo töötajate ka J. l, samuti oli koristajal juurdepääs ruumidesse. Ruume otseselt keegi ei valvanud, kuid lasteaial oli valvur. Tunnistaja teada ei olnud ei valvuril ega ka raamatupidajal reisibüroo võtmeid. Mõnikord võis juhtuda ka nii, et raha sai enne tööpäeva lõppu ära viidud ja kui tuli mõni klient ja maksis raha, siis jäi see raha reisbüroo ruumi ja pandi rahakasti ning võti jäi ühe töötaja kätte, kuid selliseid juhuseid tuli väga harva ette. Tunnistaja selgitas, et tema tuli tööle K.R. asemele. Tunnistaja kinnitas, et tema töötas reisibüroos 1994.a. veebruarist kuni augustini 1994.a., samuti suvistel koolivaheaegadel. Tunnistaja mäletas, et aruande viimisel raamatupidamisele kontrolliti seda ja tuli anda allkiri ning aruanne jäi seifi. Vahel tuli reisibüroosse raamatupidaja ja tal paluti raha ning aruanne kaasa võtta. Tunnistaja K.R. sõnul töötas tema AS-is Livon erinevatel perioodidel. Esimene praktika võis olla jaanuaris 1993.a. Samuti töötas tunnistaja suveperioodil ja tegeles põhiliselt viisade vormistamisega. Samas puutus ta kokku ka voucherite müügiga. Voucheril oli tellija nimi ja hind, millest üks eksemplar jäi firmale. Voucherile kirjutas alla selle täitja. Seda tunnistaja ei mäletanud, kus voucherid asusid, kuid kui voucher oli ära täidetud, siis firmasse jääv osa sai pandud sahtlisse. Raha panemiseks oli eraldi koht, raha pandi sahtlisse ja muud kohta selle hoiustamiseks ei olnud. Vahel olid voucherid valesti täidetud. Tunnistaja sõnul andis ka tema mingil perioodil rahasummasid raamatupidajale üle. Üleandmine käis nii, et loeti raha kokku ja anti üle raamatupidajale. Mingil perioodil koostati mingi dokument raha üleandmise kohta. Tunnistaja ei mäletanud, et ta oleks andud mingit allkirja kui raha raamatupidamisele üle andis. Tunnistaja töötamise ajal töötas raamatupidajana M.P. ja seejärel S.K. Tunnistaja ei osanud öelda, kellele ta allus. Tunnistaja sõnul 16 tema kuuaruandeid ei teinud, kui tegi päevaaruandeid. Kuuaruandeid koostas K.Nõmm. Üldine kord oli selline, et raha tuli õhtul raamatupidamisele ära viia, kuid kui ei olnud kellelegi viia, siis jäeti raha reisibüroo ruumidesse. Tunnistaja kinnitas, et sahtlid ei olnud lukustatavad. Tunnistaja kinnitas, et esines selliseid olukordi, kus ta andis raha üle J. le. Tunnistaja ei mäletanud, et mingi dokument oleks raha üleandmise kohta vormistatud. Tunnistaja märkis, et kui ta varem on rääkinud seoses K.Nõmme ja A.Siirdega pillamisest, siis selle all mõtles ta taksoga sõitmist. Tunnistaja sõnul oli temal konflikt J. ga ja see oli seotud töölt lahkumisega. Selgus, et kindlustuspolis, mille tunnistaja oli vormistanud oli kadunud koos rahaga ja see selgus peaaegu aasta hiljem. Tunnistajalt nõuti avarii kahjude hüvitamist. Tunnistaja avaldas, et tema meelest oleks kadumine pidanud välja tulema varem, näiteks kuuaruandes. Tunnistaja ei olnud nõus kahjusid tasuma, sest ei tundnud ennast süüdi. Tunnistaja mäletamist mööda viibis J. büroos ka ebakaines olekus ja oli ka juhtumeid kus viimane võttis ühel või teisel põhjusel reisibüroost raha. Tunnistaja K.R. poolt eeluurimisel avaldatu kohaselt olid tema juhendajaks reisibüroos R ja Kadri Nõmm. 1994.a. suvel läks tunnistaja AS-i Livon tööle ja töötas seal 1995.a. kevadeni. Sel ajal töötasid AS- i Livon reisibüroos Kadri Nõmm, Ann Siirde, U ja Inge, kelle perekonnanime ei mäleta. K.R avaldatu kohaselt oli nii, et kui tema kassat koostas, siis luges ta raha lihtsalt kokku ja andis üle raamatupidajale. AS-i Livon reisibüroos oli segadus voucheritega ja kindlustuspoliisidega üsna suur. Sageli oli üks või teine paber kadunud (I,271p). Kui Kadri Nõmm aruandeid tegi, siis mainis, et üks või teine asi ei klapi. K.R avaldatu kohaselt ei näinud tema neid aruandeid kunagi (I,171p-272). Kohtulikul uurimisel kinnitas K R, et eeluurimisel avaldatu vastab tõele. Tunnistaja M.P. ütluste kohaselt on ta töötanud koos K. Nõmme ja A.Siirdega AS-is Livon raamatupidajana. Tunnistaja kinnitas, et kui tema töölt lahkus, siis ta ei andnud oma tööd üle, sest jäi haigeks ja oli pikalt haige. M.P. sõnul allus tema AS Livon juhatuse esimehele J. le. Tunnistaja kinnitas, et ta ei ole sõlminud sellist lepingut, mille kohaselt ta oleks pidanud vastutama AS-i Livon raamatupidamise eest. Samas oli tööleping tunnistajaga sõlmitud. Tunnistaja sõnul allusid K.Nõmm ja A.Siirde temale selles osas, et nad esitasid igapäevaseid kassaaruandeid ja igakuiseid piletiaruandeid. Kassaraha anti üle tunnistajale. Kassa anti üle koos päevaaruandega, kus oli lahti kirjutanud reisibüroo päevane müük. Voucherite müük päevaaruandes ei kajastunud, küll aga kajastus kuuaruandes. Tunnistaja selgitas, et tema kandis voucherid päevaaruannete järgi läbi ja selle järgi tegin kuuaruande. M.P. väitel kontrollis ta pisteliselt voucherite olemasolu ja peale selle veel numbrilist järjestust. Voucherite numbrilist järjestust kontrollis ta kuuaruandes. Voucherite kuuaruanded olid esitatud kõikide büroode lõikes, so EstTravel ja Baltic Tours. Kuu aruannete koostaja oli K. Nõmm. Aruannetel oli 2 allkirja, tunnistaja ja K.Nõmme oma. Kuuaruandes olid kirjas voucherite numbrid ja voucherite koopiad olid kuuaruande juures. Tunnistaja väitis, et kui ta nägi, et aruanne klapib, siis ta vouchereid ei kontrollinud. Päevaaruannete summa pidi andma kokku kuuaruande. Tunnistaja sõnul tegi ta voucherite kohta kuuaruande ja kinnitas selle ning saatis Tallinnasse. Kui müük ja laekumine ei oleks klappinud, siis ei oleks saanud aruannet kinnitada. Tunnistaja väitis, et ta on kuulnud, et AS-is Livon oli voucherite puudujääk. Kui tunnistaja töötas raamatupidajana, siis töötasid reisibüroos K.Nõmm, A.Siirde ja U. Tunnistaja teada asendas tema haiguse ajal teda T.I. . Tunnistaja teada oli Kadri Nõmme ametinimetus juhataja ja ta maksis temale selle järgi töötasu. Kadri Nõmm pidi tunnistajale teadaolevalt koostama aruandeid ja vastutama nende õigsuse eest. Päevaaruande võis koostada ka Ann Siirde, sest päevaaruannet tegi see, kes päeva lõpetas. Tunnistaja kinnitas, et see kes raha kassasse sisse andis, see andis ka allkirja. Pärast kuuaruande esitamist reisibüroodele, esitas konkreetne reisibüroo AS-le Livon arve, kus oli maha arvatud müügiprotsent. Tunnistaja sõnul andis ta töölt lahkudes, so. 1994.a. märtsis kõik dokumendid J. kätte. Tunnistaja ütluste kohaselt võttis ka laupäeviti tema reisibüroo raha vastu ja kui teda ei olnud siis võttis raha vastu J.. Raha hoiti tema teada ainult seifis ja juurdepääs seifile oli ainult tunnistajal. Seifil oli tunnistaja sõnul üks võti ja see oli tema käes. 17 AS–i Livon kontorist viis raha panka tunnistaja vastavalt vajadusele. Vahel viis raha mitmel korral päeva jooksul. Tunnistaja ütluste kohaselt oli AS-il Livon reisibüroo, restoran Arli ja ASA Kindlustus. Kõik rahad olid ühes seifis ja enne kassa tegemist oli raha seifis süstematiseeritud, sest raha tuli üle lugeda vastavalt aruannetele. Tunnistaja väitis, et kui tema oli haige, siis ei pöördunud keegi teistest raamatupidajatest küsimustega tema poole. Tunnistaja kinnitas, et mitte kunagi ei ole keegi tema poole pöördunud probleemiga puudujäägi kohta ja temalt ei ole keegi ka selle kohta allkirja võtnud. Tunnistaja väitel ei ole ta isegi puudujäägist midagi kuulnud. M.P. avaldas, et tal olid tema enda arvates K.Nõmme ja A.Siirdega tööalaselt normaalsed suhted. Tunnistaja väidete kohaselt olid AS-is Livon kindlasti koostatud raamatupidamise sisekorra eeskirjad, sest ta on need ise koostanud. Eeskirjad olid töötajatele teatavaks tehtud. Vouchereid hoiti reisibüroos, kuid millises kohas, seda tunnistaja ei mäletanud. Kuna tunnistaja kontrollis müüdud vouchereid, siis tema teada hoiti neid kapis. Tunnistajani jõudsid voucherid numbrilises järjekorras. Tunnistajale ei meenunud, kas raamatupidamise eeskirjades oli ära märgitud, kuidas vouchereis pidi hoidma. Tunnistaja ütluste kohaselt vormsitas kassaaruande kassapidaja, kes päeva lõpetas ja tunnistaja teada jäi üks eksemplar kassaaruandest K.Nõmmele ning koos temaga loeti raha üle. Tunnistaja ei mäletanud ühtegi korda, kus aruanded ei oleks klappinud. Tunnistaja mäletamist mööda oli ainuke puudujääk restorani poolel ja ka siis maksid selle kinni materiaalselt vastutavad restorani töötajad. Tunnistaja teada olid ka reisibüroo töötajad materiaalselt vastutavad, samuti ka tema ise, sest temaga oli sõlmitud leping, kus oli sees punkt materiaalse vastutuse kohta. Kassaaruandele kirjutas tunnistaja ütluste kohaselt alla reisibüroo töötaja ja tema. Tunnistaja T.I. e ütluste kohaselt tema ametlikult AS-is Livon ei töötanud. AS Livon omanik K tegi teise firma ja tema läks sinna tööle ja tegeles ASA Kindluste ning liisingutega. Samas kinnitas tunnistaja, et mingil ajal tegelesin ta AS Livon raamatupidamisega kui selle firma raamatupidaja haigestus. Tunnistaja tegeles seal sularaha viimisega ja võttis raha vastu, kuid sisulise raamatupidamise tööga ta ei tegelenud. Tunnistaja töötas Ujula tänava kontoris. Tunnistaja sõnul võttis põhiliselt tema raha vastu, kuid mitte iga päev, vahel tegi seda J. . Koos rahaga sai tunnistaja kassaraamatu lehekülje, kus oli kirjas kust ja kuipalju raha sisse tuli. Tunnistaja kinnitas, et tema luges raha üle, kuid ta ei mäletanud, kas sai võetud allkiri kui K võttis raha vastu. Samuti ei mäletanud tunnistaja, kas seifil oli üks või mitu võtit või kas seda jagati. Kindlasti ei olnud aga tunnistajal reisibüroo võtmeid. Tunnistaja ei osanud öelda, kuidas käis voucherite arvestus. Tunnistaja kinnitas, et ta ei mäleta, et tema töötamise ajal oleks J.K võtnud raha kassast. Tunnistaja ütluste kohaselt säilitas ta need aruandes, millised tüdrukud tõid, kuid tunnistaja ei mäletanud, et ta oleks kuhugi allkirja andnud. Raamatupidajale andis tema lehed rahast eraldi. Raha liikus seifist panka ja pangast saadi vastu order. Tavaliselt liikus dokument koos rahaga ja raamatupidaja pidi kontrollima, kas raha vastas dokumentides märgitule. Sel momendil, kui tunnistaja seda tööd tegi, siis tema võrdles saadud raha, mis tuli teistest struktuuriüksustest. Tunnistaja S.K. ütluste kohaselt töötas ta AS-is Livon 1994-1996 pearaamatupidajana ja temaga oli sõlmitud tööleping. Tunnistaja sõnul ei olnud temaga aga sõlmitud nõuetekohast raamatupidamise korraldamise lepingut. Tunnistaja selgitas, et skeem, kuidas dokumendid liikusid ja kuidas toimus raha üleandmine oli paika pandud, kuid see ei olnud kirjalikult fikseeritud. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud selliseid juhtumeid, et tal oleks midagi maksmata jäänud kui talle oli vastavad dokumendid esitatud. Küll aga esines juhtumeid, et olid arved maksmata seetõttu, et dokumendid leiti tüdrukute juurest laualt. Tunnistaja väitis, et ta ei näinud päeva- ja kuuaruandeid. Need summad, mis kassasse saabusid, tulid tunnistajale sisse kui kassaraha. Tunnistaja kinnitas, et AS-is Livon peeti kassaraamatut. Tunnistaja ütluste kohaselt tulid dokumendid ja raha tema kätte päeva lõpus ja tema täitis kassaraamatut. Raha üleandmine toimus avansiaruande järgi, kus fikseeriti 18 sissetulnud ja väljaläinud rahasumma. Laupäeval tunnistaja tööl ei käinud ja siis tegeles raha vastuvõtmisega J. või restorani juhataja. Tunnistaja kinnitas, et kunagi ei olnud sellist lugu, et oleks kadunud raha, mis oli edasiandmiseks määratud. Tunnistaja sõnul täideti raha üleandmise kohta aruanne, kus kirjutati kui palju sisse tuli ja kui palju välja läks ja jääk. Tunnistaja kinnitas, et tema kontrollis iga kord üle avansiaruande ja selle juurde kuuluva rahasumma. Sel päeval kui tunnistaja tööl ei olnud, siis selle päeva dokumendid anti hiljem temale üle ja tunnistaja teada kõik klappis. Raha ja aruandeid tõid tunnistajale tema sõnul K.Nõmm ja A.Siirde ning mõnikord K.K. või üks tütarlaps, kelle nime tunnistaja ei mäletanud. Reisibüroo aruandlust pidasid tunnistaja ütluste kohaselt reisibüroo töötajad. Tunnistaja teada oli K.Nõmm reisibüroo juhataja, sest kui tunnistaja tööle tuli, siis talle tutvustati teda kui reisbüroo juhatajat. Tunnistaja väitis, et ta nägi ka kuuaruandeid, mida K.Nõmm ja A.Siirde saatsid firmadele. Tunnistaja kinnitas, et reisibüroo töötajad olid vahendajateks piletite müügis ja temal ei olnud võimalust aruannete õigsust kontrollida. Tunnistaja väitel palus tema tütarlastel teha skeemi, et saaks kontrollida, kuid talle öeldi, et seda ei ole võimalik kontrollida. Tunnistaja kinnitas, et voucherite müügi fikseerimise korda ei olnud AS-is Livon kindlaks määratud. Rahade üleandmine toimus avansiarudega usalduse peale. Tunnistaja märkis, et kui tema läks AS-i Livon 1994.a. suvel tööle, siis oli seal tööl raamatupidaja asendaja, kes andis tunnistajale asjad üle. S.K. sõnul olid firmas probleemid, sest kassa järgi puudus suur summa raha ja need rahad kandis tunnistaja eraldi arvele. Tunnistaja ei mäletanud puudujäägi summat, aga mäletas, et oli suur summa. Tunnistaja sõnul oli puudujäägi põhjuseks asjaolu, et esitati valesid aruandeid, st toodi aruanne, mille järgi talle justkui anti täissumma, aga raha oli vähem, ei olnud fikseeritud asjade liikumist, vaid fikseeriti müüdud piletite summa. Samuti jäeti fikseerimata tagasiostetud piletite summa ja kindlustusele makstud raha. Tunnistaja sõnul palus tema aruanded ümber teha, et need vastaks reaalselt üleantud rahale. Samas kinnitas tunnistaja, et päevaaruandel fikseeritud summa vastas talle üleantud summaga. Tunnistaja kinnitas kohtus, et tema töötamisest alates kassas puudujääki ei olnud. Tunnistaja väidete kohaselt pidas eelmine raamatupidaja pearaamatut, kuid kui tunnistaja tööle asus, siis talle midagi üle ei antud. Tunnistaja seadis oma sõnul ise sisse kõik dokumendid ja pearaamatu. Tunnistaja kinnitas, et tema on näinud 1994.a. aasta kaasaraamatut, aga ei mäletanud kas ka 1993.a. oma. Tunnistaja ütluste kohaselt rääkis tema peale tööle asumist ja dokumentatsiooniga tutvumist peremehele, et tal ei ole normaalne finantsolukord ja tuleb võtta kasutusele meetmeid, et olukorda parandada. Firmas aga oli usalduse vaim nõnda suur, et sellele ettepanekule ei pööratud tähelepanu. Tunnistaja ütluste kohaselt esitati talle reisbüroost avansiaruandeid. S.K. poolt varasemal kohtuistungil avaldatu kohaselt oli juba enne teda selline raamatupidamine (eelnevalt olid jutuks puudused) ning ta ei pidanud vajalikuks endist korda muuta ja vouchereid reisibüroost välja ta ei nõudnud. Raamatupidajal ei olnud vaja teada, palju müüdi vouchereid ja kas see arve vastas saabunud arvetele. Müüdud voucherite alusel esitati firmadele kokkuvõtted, aruanded (XIII,174-174p). S.K ütluste kohaselt vastutas ta arvete õige laekumise ja nende tasumise eest (XIII,174p). Arvetega olid probleemid pidevalt, voucherite üle arvet numbrite kaupa ei saanud teostada. S.K avaldas, et ta proovis seda, kuid see ei tulnud välja, sest voucherite väljaandmine ei vastanud konkreetsele ajale. Kui oleksid tekkinud kahtlused, siis oleks teinud detailsemat kontrolli (XIII,175). Tunnistaja on avaldanud ka seda, et kuuaruandeid ei tehtud AS-i Livon raamatupidamisele, vaid koostööpartneritele – ta võrdles reisibüroo kuuaruandeid esitatud arvetega (XIII,176-176p). Päevaaruandeid sai avansiaruande vormis, see oli allkirjastatud, pitsatit ei olnud (XIII,176p). S.K kinnitas, et kõik reisibüroosse puutuv võeti uurimise käigus tema käest ära, kuid allkirja selle kohta ta ei andnud (XIII,177). Kohtuistungil ei osanud tunnistaja kindlalt öelda, kas ta andis uurijale üle ka kassaraamatu. Tunnistaja väitis kohtus, et tal olid oma töö tegemiseks küll mustandid, sest tal oli oma töö tegemiseks selline komme. Tunnistaja kinnitas, et AS-is Livon ei ole kunagi tehtud topelt raamatupidamist. Tunnistaja sõnul küsis ta tööle asudes topeltraamatupidamise kohta peremehelt ja viimane vastas, et tahab öösel rahulikult magada. Tunnistaja ütluste kohaselt said seifi juurde tema ise, J. ja tema asetäitja T.L. . Võtmed olid ühed ja neid anti teineteisele edasi. 19 Tunnistaja kinnitas, et temal ei kadunud seifist kunagi midagi. Tunnistaja selgitas, et kõigepealt maksis ta arved nende saabumise järjekorras ja siis arved, mida firma sai maksta. Näiteks kui tekkis küsimus, kas maksta palka töötajatele või arvet, siis eelkõige maksti töötasu, siis maksud ja alles siis arveldati firmadega. Tunnistaja ütluste kohaselt elati viimasel ajal sellest rahast, mis tuli voucheritest. Tunnistaja sõnul oli öövalvuril juurdepääs restorani ja raamatupidamise ruumi. Tunnistaja kinnitas ka seda, et temalt J. raha ei võtnud ta pole ka rahaküsimise juttu kuulnud. Tunnistaja kinnitas, et ta ei ole kuulnud midagi sellest, et mingi hulk vouchereid oleks leitud lasteaia tagant aiast. Tunnistaja väitis kohtus aga ka seda, et kui ta oli pool aastat töötanud, siis ta mõtles, et läheb töölt ära, sest kõiki tema ettepanekuid võeti ilma piisava tähelepanuta. K.Nõmm ja A.Siirde hakkasid tunnistaja sõnul talle aruandeid esitama õigesti, aga seda korda, et ta saaks süsteemi kontrollida nad ei teinud ja selgitasid, et seda ei ole võimalik teha. Tunnistaja viitas ka asjaolule, et tema meelest K.Nõmm ja A.Siirde elasid üle oma võimete, sõitsid erataksoga ja süüa ostsid restoranist. Tunnistaja teada oli viidatud sellele, et neil on rikkad vanemad. Tunnistaja M.K. avaldatu kohaselt töötas ta AS-s Livon umbes 2 aastat, 1994.a sügisest kuni AS-i Livon eksisteerimise lõpuni 1996.a. Tunnistaja oli Võru filiaali juhataja ja töötas Võrus üksinda. Ülesanneteks oli piletite müümine ja büroo korrashoidmine (I,306). Sõlmis ka kindlustuslepinguid ASA ja SALVA kindlustusfirmade nimel (I,306-306p). Piletite voucherid sai Tartust (I,306p). Müüdud voucherite kohta koostas aruanded iga kuu kohta. Voucherid viis Kadri Nõmme kätte reisibüroosse ja raha andis üle pearaamatupidaja kätte. Tegi ühe suure aruande, see läks raamatupidajale ja seal olid kirjas kogu raha, mis oli laekunud ja ka kulutused, kuna pidi maksma laekunud rahast ära ruumi rendimaksu ja ka elektrimaksu. Voucherite müügi kohta tegi eraldi. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud sel ajal kui tema AS-s Livon töötas mingeid probleemearuanded, rahad ja voucherid klappisid alati. Tunnistaja A.Z. avaldatu kohaselt asus ta tööle AS-i Livon Valga reisibüroo juhatajana 1.jaanuaril 1993.a. Töötas AS-s Livon kuni 1995.a novembri või detsembrini, mil kuulis et tema töösuhe firmaga lõppes firma pankrotiga. Töö seisnes turismiteenuste osutamises klientidele (XII,85). Müüs Tallinki vouchereid ja Estonian Airi vouchereid (XII,85-85p). A.Z. avaldatu kohaselt oli olemas kassaraamat, kuhu ta saadud summad sisse kandis ja iga kuu lõpus viis ise raha Tartusse ja andis raha üle. 1995.a viis raha Kadri Nõmme ja Ann Siirde kätte. Nemad pidid raha üle andma raamatupidajale. Sinna kassarahade juurde oli juurde lisatud ka Estonian Airi ja AS-i Eminre voucherite müügist saadud raha. Andmed ja raha andis Kadri Nõmme ja Ann Siirde kätte. Tunnistaja ja tsiviilhageja esindaja Olaf Lukk’i ütluste kohaselt avas ta 1995.a juulis Tartus oma firma OÜ Minimatkad. Firma müüs laevapileteid ja lennukipileteid ka AS-i Livon kaudu, kuid AS-ga Livon koostöölepingut sõlmitud ei olnud (I,269). Tunnistaja kinnitas kohtus, et koostöö toimus suulise kokkuleppe alusel, kusjuures kokkulepe oli sõlmitud AS-i Livon juhatuse esimehe J. ga. Kokkuleppe kohaselt pidid J. firma töötajad müüma pileteid. Olaf Lukki avaldatu kohaselt oli töö korraldatud nii, et ta ise viis piletid AS-i Livon, andis piletid A.Siirde või K.Nõmme kätte, olenevalt sellest, kumb seal parajasti kohal oli. Piletid olid tal endal arvele võetud ja üles märgitud numbrite järgi. Tunnistaja selgitas, et ta ei võtnud A.Siirde või K.Nõmme käest allkirju piletite üleandmise kohta. Korraga viis ta AS-i Livon umbes 30-40 piletit. Nendepoolne kassa üleandmine toimus peaaegu iga päev. Mõnikord kui oli väike päevane laekumine, siis jäi kassa üleandmine järgmiseks päevaks. O.Lukk kinnitas, et kui ta raha järel käis, siis oli raha kokku arvestatud, ta luges kohapeal raha üle ja andis vastu kassa sissetulekuorderi saadud raha kohta. Samuti sai ta ka müüdud voucherite koopiad. Tunnistaja väitis, et kontrollis oma firmas voucherid üle, sest need pidid minema klappima ja tavaliselt need ka klappisid. Olaf Lukk avaldatu kohaselt hakkasid tal umbes viiendal koostöökuul, see on 1995.a detsembris tekkima kahtlused, et üleantavad rahad on väiksemad tegelikult laekuvatest rahadest (I,269p). Tunnistaja ütluste kohaselt rääkis ta tekkinud probleemist ka J. le. Tunnistaja 20 sõnul oli J. pidanud rahavarasteks A.Siirdet ja K.Nõmme (I,269p-270). Olaf Lukki avaldatu kohaselt on tema arvates tekitatud kahju 40 000 krooni ulatuses (XIII,143p) - tsiviilhaginõue on 34 740 krooni, sest see on paberlikult tõestatud (XIII,144p-145). Vahendusprotsent oli J. kokku lepitud, korra maksis seda detsembris või jaanuaris ka raamatupidajale. J. sai raha vastu kassatšekke. Olaf Lukki sõnul kohtualused talle tööalaselt ei allunud, ta kindlustas neid voucherite ja piletitega. Olaf Lukki avaldatu kohaselt ei ole ta pankrotimenetluses esitanud nõuet AS-i Livon vastu, ainus pretensioon on tal K.Nõmme ja A.Siirde vastu (XIII,146). Veel selgitas tunnistaja, et vahendustegevuse eest tasu määras J. isiklikult. Tunnistaja sõnul ei olnud 1995.a. lõpul AS-l Livon enam kellelegi pileteid müüa, müüdi OÜ Minimatkad kaudu. Piletite voucherid tõi ta ise kohale vastavalt vajadusele ja need anti üle AS-i Livon reisibüroo töötajatele. OÜ Minimatkad kirjutas välja kassatšekid, mis on olemas. Aruandlusega kohtualused tegelema ei pidanud, sellega tegeles OÜ Minimatkad. Kohtualused pidid suhtlema kliendiga ja välja kirjutama voucherid. Kokkuleppe alusel pidid kohtualused müüma teenust, välja kirjutama voucherid ja raha vastu võtma. AS-i Livon kassa väljaminekuorderit Minimatkad ei saanud. Osad voucherid, mis ära müüdi, ei laekunud Minimatkadele tagasi. OÜ Minimatkadesse tulid klientidelt arved, milledel olid ära näidatud voucherid, kuid selgus, et Minimatkadele ei olnud AS Livon töötajad raha nende voucherite eest üle andnud ja samuti ei olnud antud pileti või voucheri koopiat. Sealt saigi teada, et tekkis puudujääk. Tunnistaja A.K. selgitas kohtus, et tal juhtus 1993.a. avarii, mille järgselt selgus, et kindlustus ei olnud ametlikult registreeritud. Tunnistaja sõnul sai tema kindlustuse oma firmast, kus ta töötas ja see oli AS Aabrams. Tunnistaja kinnitas, et ta ei tea kus kindlustus oli vormistatud, sest ta sai kindlustuse firmast. Aivar Kelp’i poolt eeluurimisel avaldatu kohaselt töötas ta 1993.a Tartus AS Aabrams bussijuhina ja sama aasta sügisel käis ta turismigrupiga Hollandis, kus tema juhitud buss sattus avariisse. Aivar Kelp’ ütluste kohaselt saadi buss selle üürimise teel Urmas Solnikult. Kõik bussi dokumendid sai ta kas Urmas Solniku või Veiko Aabramsi käest (I,273p). A.K. on väitnud, et ta sai kokku 3 eksemplari rohelisest liikluskindlustuse kaardist, kusjuures kõik eksemplarid olid täidetud ning kui tal Hollandis avarii toimus, siis ühe eksemplar võeti seal ära, kaks pealmist eksemplari tõi ta aga tagasi Eestisse ja andis siis Urmas Solniku kätte. Aivar Kelp’i poolt avaldatust nähtuvalt oli kindlustus vormistatud AS Klõps nimele, mis hiljem läks üle AS-ks Aabrams. Kindlustus oli kuuajaline, seega sõlmitud tähtajaga 21.12.1993.a. kuni 21.01.1994.a. (I,273p ja XIII, 139-139p). Tunnistaja kinnitas kohtus, et ta maksis U. Solnikule vigastatud bussikülje kinni ja seda raha ta ei ole tagasi saanud, kuid tal ei ole seoses avariiga nõudmisi. Tunnistaja V.A. avaldatu kohaselt käis ta AS Klõps töötajana AS-s Livon vormistamas bussidele kindlustuse nn rohelisi kaarte ja kui ta käis AS-s Livon, siis täitis rohelise kaardi alati kas Kadri Nõmm või tema töökaaslane (I,275-275p). Tunnistaja V.K. ütluste kohaselt puutus tema kokku AS-iga Livon seoses pankrotimenetlusega. Raamatupidamise dokumendid jäid S.K. kätte. AS Livon tegeles reisikorralduse ja restorani pidamisega, hulgiladu oli pankrotiajaks tegevuse lõpetanud. Tunnistaja avaldas, et reisibüroo pidas restorani üleval, sest tegemist oli halva juhtimisega. Tunnistaja sõnul oli restoranil ja reisibürool oli üks raamatupidamine. Pankroti põhjustas reisibüroo vastu esitatud nõuded. Estlain esitas nõude seetõttu, et müüdud voucherite eest oli AS-il Livon tasumata umbes aastase perioodi eest. Tunnistaja arvamuse kohaselt oli raamatupidamise eest üldvastutaja J. . Tunnistaja ütluste kohaselt tasuti kriitilisel perioodil reisibüroole laekunud rahast ära kriitilised arved. Tunnistaja möönis, et üks põhjustest, miks AS Livon pankrotiga lõpetas oli asjaolu, et reisibüroo arvelt maksti restorani arveid. Tunnistaja sõnul avastas tema fakti, et AS Estonian Air nõue ei kattu nende andmetega, mis oli kajastatud AS Livoni raamatupidamises. Vouchereid oli müüdud rohkem kui AS Livon raamatupidamine seda kajastas. Tsiviilhageja esindajana jäi V.K. esitatud nõude juurde. 21 Ka Kadri Nõmme ja Ann Siirde endi avaldatust nähtuvalt müüsid nad AS-i Livon reisibüroos erinevaid teenuseid ja seda seonduvalt nii reisimise, kindlustuse kui ka viisadega ning nad olid müüdud teenuste osas aruandekohustuslikud. Nii Kadri Nõmme kui ka Ann Siirde avaldatu kohaselt pidid nad koostama igapäevaselt müüdud teenuste kohta erinevate teenuste kaupa päevamüügiaruande ja selle koos rahaga üle andma AS-i Livon raamatupidamisele. Kadri Nõmm pidi iga kuu koostama iga koostööpartneri kaupa eraldi ka teenuste müüki kajastava kuuaruande ja esitama selle originaali koostööpartnerile ning koopia AS-i Livon raamatupidamisele. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et AS Livon jäi oma koostööpartneritele – Balti Reiside AS-le (praegune AS Baltic Tours), Eesti Laevateede AS-le, AS-le Minimatkad (praegune OÜ Minimatkad), AS-le Eminre, AS-le Estonian Air, E-Liini AS-le, ASA Kindlustuse AS-le muudetud süüdistuses kajastatud ajaperioodil võlgu süüdistuses nimetatud reisiteenuste müügi eest süüdistuses nimetatud ulatuses on tõendatud järgmiste tõenditega: Balti Reiside AS-i (praeguse AS-i Baltic Tours; I,197-215; XII,69,264-265; XIII,47; XIV,68,104,105), Eesti Laevateede AS-i (I,178-196; XII,71), AS-i Minimatkad (praeguse OÜ Minimatkad, I,67-78; XII,72; XIV,44-69 ning esindaja Olaf Lukk avaldatuga: I,269-270; XII,140-147p; XIV,28-29), AS-i Eminre (I,21-23,216-218,220227; XII,73,74), AS-i Estonian Air (I,147-174; XII,76,255; XIII,8,48,95,222,395; XIV,66,103; reg kaart XIII,9), E-Liini AS-i (I,229-234), ASA Kindlustuse AS-i (pankrotis; I,80-116,146; XII,78,196-201; XIII,20,342p; XIV,1,9,70,84) ja AS-i Livon (pankrotis, I,18-20,24; XII,79-80,246; avaldatuga, OÜ Juristibüroo XIII,49,102,343-345p,368-369; XIV,17-18,21,65,102) Fides vannutatud audiitor Vilja Kübar’a dokumentaalrevisjoni õiendiga ning selle juurde lisatud aruandega 1995.a elanikkonnale müüdud voucherite ja AS-le Estonian Air esitatud aruannete (terve võrdlusega (V,1-28), spetsialisti hinnanguga AS-i Livon teenuste müügi kohta kriminaalasja toimiku II köide, lk 1-113 + XII köitest lk 18-52), raamatupidamisekspertiisist nähtuva eksperdi arvamusega (XII,59-67) ja eksperthinnanguga raamatupidamisarvestuse kohta (XVIII,52-62). Kohus leiab, et nii spetsialisti hinnangust AS-i Livoni reisiteenuste müügi kohta kui ka audiitori ning ekspertide arvamusest nähtub, et AS-st Livon reisiteenuseid müüdi, kuid osa teenuste müügist aruandluses ei kajastu. Sellistel asjaoludel, kus AS-i Livoni lepingupartnerid kinnitavad enda ettevõtte raamatupidamisele tuginedes neile kahju tekkimist ja ka audiitor ning spetsialist ja eksperdid on oma arvamuses kinnitanud kahju tekkimist AS-st Livon müüdud reisiteenuste eest lepingupartneritele teenustemüügi eest raha üle kandmata jätmisega ja teenuste müüki kajastava aruandluse puuduliku, moonutatult esitamisega ja osaliselt üldse esitamata jätmisega, puudub kohtul alus kahelda süüdistuses kajastatu tõele vastavuses selle kohta, et AS Livon müüs süüdistuses nimetatud koostööpartnerite teenuseid selles nimetatud ulatuses, kuid müüdu on aruannetes jäänud kajastamata või on kajastatud moonutatult ning seda koostööpartneri kahjuks. AS-i Livon koostööpartneritele kahju tekkimist süüdistuses nimetatud ulatuses on kontrollitud erinevatel tasanditel – nii AS-i Livon kui ka tema lepingupartnerite raamatupidamise kaudu ning seda nii vannutatud audiitori, spetsialisti ja eksperdi poolt, kontrolli järeldused põhinevad nii AS-i Livon kui ka tema koostööpartnerite raamatupidamise originaaldokumentidele, kinnitavad kogumis süüdistuses kajastatu tõele vastavust AS-i Livon lepingupartneritele kahju tekkimise osas. Spetsialisti järeldust kontrollis raamatupidamisekspert ning eksperdi arvamuse kohaselt tuleneb ja põhineb spetsialisti dokumentide analüüs kriminaalasjas kogutud dokumentatsioonil. Eksperdi koostatud ekspertiisiaktist nähtub, et spetsialisti kui ka eksperdi arvamus põhineb kriminaalasja juurde liidetud raamatupidamise originaaldokumentatsioonil ja kahju tuvastati, võrreldes AS-st Livon müüdud (reisi)teenuste dokumentidelt (voucherid, piletid jmt) nähtuvaid müüki kajastavaid rahasummasid tegelikult koostööpartnerile laekunud rahasummadega. Nimetatud summade vaheks ongi AS-i Livon koostööpartnerile tekitatud ja süüdistuskokkuvõttes kajastatud kahjusummad. Ekspert Harri Maasik korrigeeris spetsialisti avaldatut kahju ulatuse osas, vähendades tekitatud kahju ulatust. Kohus ei saa 22 aga aktsepteerida ekspert Harri Maasiku õiguslikku järeldust, mis kajastab kahju tekitajatele kui konkreetsetele isikutele viitamist. Tegemist on eksperdi kompetentsivälise arvamusega, mille kohus jätab tähelepanuta. Seda enam, et kohtulikul uurimisel on ka ekspert Harri Maasik kinnitanud, et tal puudub alus öelda 100%-lise kindlusega, et AS-i Livon raha on omastanud just Kadri Nõmm ja Ann Siirde. Kohus pidas vajalikuks kohtuliku uurimise käigus ekspert Harri Maasikut küsitleda tema poolt koostatud akti sisu selgitamiseks ja täiendamiseks. Ekspert Harri Maasik kinnitas kohtuistungil, et AS-i Livon raamatupidamise korralduses paistis silma asjaolu, et kõik voucherite müügiaruanded küll esitati, kuid raamatupidaja ei kontrollinud voucherite eest tasumist. Eksperdi ütluste kohaselt esitas AS-i Livon raamatupidamine aruande ASle Estonian Air ja samasugune aruanne läks ka reisibüroo oma raamatupidamisele, kuid kontrollimise käigus need aruanded ei ühtinud AS Estonian Air poolt hiljem esitatud andmetega. Kuna aruanded olid puudulikud, siis võrdles revident originaalvoucherid, mida anti AS-st Estonian Air ja teist eksemplari, mida antakse aruandega kaasa. See oli ainuke võimalus selgeks teha, et midagi on korrast ära ja nii need vahed tulid. Ülevaadet voucherite kasutamise kohta AS-is Livon ei olnud. Ekspert kinnitas, et AS-i Livon voucherite nimetused ja tagasimaksed ei olnud kirja pandud, seega oli tekkinud kontrollimatu olukord. Eksperdi arvamuse kohaselt oleks saanud AS-is Livon raamatupidamise arvestust paremini pidada. Eksperdi väidete kohaselt oli kehtestatud üleriigiline kord, et arvestust voucherite kohta peetakse bilansiväliselt, mis tähendab, et peetakse arvestust selle üle kuipalju on neid täidetud ja välja antud. Kaitsja poolt esitatud küsimusele, et kas oli võimalik kindlaks teha, et kohtualused on riisumisega seotud vastas ekspert järgmiselt. Kohtualused olid esimesed, kes võtsid raha vastu ja andsid voucherid edasi. Nad pidid vastutama selle eest kellele ja kuipalju raha andsid. Kohtualused pidid ka raha üle arvestust pidama. Eksperdi arvamuse kohaselt oleksid pidanud K.Nõmm ja A. Siirde kehtestama korra, kuidas vouchereid üle antakse. Samas viitas ekspert asjaolule, et raamatupidamise läbiviimiseks peavad olema äriühingus esimehe poolt kinnitatud sissekorra eeskirjad. AS-is Livon olid küll olemas raamatupidamise sisekorra eeskirjad, kuid seal ei olnud kirjas, kuidas arvestust täpselt pidada. Ekspert avaldas, et tema meelest on kahju tekitamisega koostööpartneritele seotud need isikud, kes alustasid raha vastuvõtmist ja müüsid vouchereid ning nende kokkulepetest juhtkonna vahel (!) AS-is Livon oleks pidanud olema täpne arvestus voucherite osas. Need aruanded, mis esitati reisibüroodele oleks pidanud olema ühtsed, mitte aga sellised nagu nad AS-is Livon olid. Harri Maasik avaldas ka seda, et kuna K.Nõmm ja A.Siirde olid otsesed töötajad, kes vouchereid müüsid, siis seetõttu vastas ekspert uurijale, et nemad olid süüdi. Ekspert on seisukohal, et kuna raha anti üle tšekkidega, kuid ei kontrollitud, kas raha vastas voucheritele, siis ei saa täpselt öelda, kes raha võttis, seega ei saa saja protsendilise tõenäosusega öelda, et süüdi on K.Nõmm ja A.Siirde. Raha üleandmine ei olnud üleandmise momendil nõuetekohaselt vormistatud. Ekspert möönis, et võis esineda ka selliseid juhtumeid, et raha võeti vastu, aga dokumenti selle kohta ei vormistatud. Ekspert avaldas, et ta sai hinnata raamatupidamise dokumente selle põhjal, mis talle esitati, kuid neid ei esitatud piisavalt, puudus näiteks kassaraamat. Päevaaruannete järgi anti raha üle ja siis tehti kuuaruanne reisibüroode lõikes, kus olid teised summad ja need ei läinud kokku. Seda on raske öelda, kas päeva- või kuuaruannete summad olid suuremad. Kuuaruannetest tuli välja, et summad ei ühtinud ja see tulenes ka sellest, et ei tehtud kontrolli. Voucherid olid arvel raamatupidamises ja nende summad ei ühtinud. Raamatupidamise korraldamatus oli eksperdi arvamuse kohaselt kahju tekkimise põhjuseks. Ekspert avaldas, et esitatud päevaaruannete põhjal ei saanud koostada taolisi kuuaruandeid nagu koostati. Ekspert viitas asjaolule, et ekspertiisiakti lisas on tekkinud viga kahju arvutamise osas ja tegelik kahju summa on 718 952,69 kr. Viga tekkis sellest, et mahaarvatud summad on maha võetud ekslikult puudujäägist ning seetõttu on kahju summa vähenenud. Ekspert esitas kohtule kahjusumma täpsustuse. K.Nõmme ja A.Siirdet süüdistatakse müüdud voucherite (piletite) aruannetesse kandmata jätmise ja 23 andmete moonutamise teel nende eest saadud raha riisumises. Ei ole vaidlust selle üle, et AS-st Livon on kõrvaldatud süüdistuses kajastatud rahasumma. Kohus on nõus ekspertidega, kes on väljendanud, et nimetatud rahasummad said kaduda vaid AS-st Livon. Kohtuotsuse tegemisel peab kohus lahendama muuhulgas küsimuse selle kohta, kas süüdistuses nimetatud kahju on tekitanud K.Nõmm ja A.Siirde. Süüdistuses on asutud seisukohale, et AS-i Livon reisibüroost said raha riisuda vaid päeva-ja kuuaruannete koostajad. Tulenevalt sellisest lähenemisest ollakse riikliku süüdistaja poolt seisukohal, et kuna kuuaruandeid tegi K.Nõmm ja päevaaruandeid nii K.Nõmm kui ka A.Siirde, siis said raha AS-st Livon riisuda vaid nemad. Kohus määras prokuröri taotlusel kirjaekspertiisi. Prokurör taotles ekspertiisi teostamist järgmistel põhjustel. Eelmise kohtukoosseisu poolt asja menetlemisel on K.Nõmm väitnud, et ei tema ega A.Siirde ei olnud põhilised päevaaruande koostajad ning päevaaruandeid koostasid ka teised reisibüroo töötajad. Samas on aga ilmnenud raamatupidamise ekspertiisi aktist ja tunnistajate ütlustest, et põhilised päevaaruannete koostajad olid siiski K.Nõmm ja A.Siirde. Kriminaalasja juures on AS Livon reisibüroo päevaaruandes, kuid paljudel nendel puudub koostaja nimi ja numbriline osas. Kuivõrd aga aruannetel on koostaja poolt täidetud tekstiline ja numbriline osas, mille alusel oli võimalik välja selgitada päevaaruande koostaja, siis määras kohus 16.09.2003.a. kirjaekspertiisi. Ekspertiisiaktis nr DK-0548-03/8683 kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt on eksperdile uurimiseks esitatud päevaaruanded kirjutatud kas Kadri Nõmme või Ann Siirde poolt ja AS-i Livon kuuaruanded 1994.a. jaanuarist kuni detsembrini ja 1995.a jaanuarist kuni augustini Kadri Nõmme poolt. Hinnates eksperdiarvamust leidis kinnitust asjaolu, et tõepoolest valdav enamus vaidlusaluseid päevaaruandeid on koostatud K.Nõmme ja A.Siirde poolt. Kohtu jaoks püstitub aga edasi küsimus sellest, et kas eelpool tuvastatud asjaolu kinnitab üheselt seda, et K.Nõmm ja/või A.Siirde on süüdistuses nimetatud voucherid jätnud teadlikult aruannetes nõuetekohaselt kajastamata ja vastavad rahasummad omastanud. Seega, kas kohtualused on neile tööülesannete täitmisel usaldatud vara enda kasuks pööranud. Samuti vajab tõendamist kohtualuste väidetav koos tegutsemine ja nende ühine kuritegelik eesmärk. Püstitatud küsimusele vastamisel on kohtu meelest vaja tuvastada asjaolu, kas dokumente ei saanud kõrvaldada ja raha omastada teised AS-ga Livon seotud isikud ning kas puudujääk ei saanud tekkida tulenevalt raamatupidamise ebarahuldavast korraldamisest. Kohus peab vajalikuks eraldi esile tõsta veel mõningaid tunnistajate poolt avaldatud asjaolusid, mis viitavad AS-i Livon juhatuse liikmete teadlikkusele voucheritega seotud probleemidest. Tunnistaja J. on kinnitanud, et firmas puudus voucherite arvestust reguleeriv kord ja neile oli juurdepääs sisuliselt kõigil isikutel, kellel oli juurdepääs AS Livon reisibüroo ruumidesse. J. on ülekuulamistel jätta muljet, et tema ei teadnud probleemidest seoses voucheritega midagi enne pankrotimenetlust. Samas on tunnistaja S.K. kinnitanud, et ta pööras kohe tööle asudes J. tähelepanu asjaolule, et vouchetite müügi arvestusega on probleeme. Kohus ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et enne S.K. tööle asumist oli AS-s Livon tekkinud väga suur kassapuudujääk, mida ei osanud selgitada ka J. . Veel arusaamatum on aga asjaolu, et puudujäägi tekkimise ajal raamatupidajana töötanud M.P. väidab, et ta ei teadnud puudujäägist midagi. Puudujääk tuli aga S.K. ütluste kohaselt ilmsiks juba1994.a., mil S.K tööle asus. Kohtule jääb mõistetamatuks, miks ei püüdnud J. juba siis välja selgitada puudujäägi põhjusi ja miks ei korraldatud AS-s Livon raamatupidamist edaspidi vastavalt kehtinud seadustele. Samuti jäi kohtumenetluses väljaselgitamata kassaraamatute saatus, või koguni asjaolu, kas neid üldse koostati. Õhku jääb küsimus, et kui kassaraamatud olid olemas, siis kelle huvides oli neid uurimisele mitte üle anda? Lahendades Kardi Nõmme ja Ann Siirde süü küsimust peab kohus olema veendumusel, et raha riisumine sai toimuda ainult sel moel, et päevaaruannetes ei kajastatud mõne sel päeval müüdud voucheri (pileti ) müüki ja selle voucheri eest saadud raha riisuti. Kuuaruannetes jäeti aga 24 kavatsetult voucheri müük kajastamata. Kohus peab tuvastama, kas kriminaalasjas on kogutud sellised tõendeid, mis kinnitaksid, et kohtualused on just sellisel moel ja eesmärgil tegutsenud. Süüdistuse järgi on K.Nõmm tegutsenud koos A.Siirdega eesmärgiga omastada võõrast vara. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas ei ole tõsikindlaid tõendeid, mis kinnitaksid kohtualuse koos tegutsemist. Kohus on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et mõlemad kohtualused koostasid päevaaruandeid ja, et tegemist oli sõbrannadega, kes ka tihti koos liikusid, ei saa olla piisavaks tõendiks selle kohta, et K.Nõmmel ja A,Siirdel oli ühine tahtlus ja ühine eesmärk võõra vara omastamiseks. Tunnistajad on avaldanud, et K.Nõmm ja A.Siirde elasid üle oma võimete, kasutasid sõitudeks erataksosid, ostsid restoranist toitu ja riietusid kallimalt kui oleks võimalik olnud seda teha nende sissetulekuid arvesse võttes. Kohus on kindlal veendumusel, et tunnistajate sellised subjektiivsed seisukohad ei saa olla tõenditeks, mis kinnitaksid, et K.Nõmm a A.Siirde on toime pannud pikema aja vältel AS Livon raha omastamise. Kohus leiab, et käesoleva kriminaalasja lahendamisel püstitub järgnevalt küsimus sellest, kas AS-st Livon sai raha kõrvaldada või omastada ainult sellise süsteemi alusel, mida kohus eelnevalt otsuses kajastas või sai seda teha ka muul moel. Raamatupidamisekspert Maasik on pidanud kohtus vajalikuks ka omaltpoolt viidata asjaolule, et ei saa olla 100% kindel, et AS-st Livon raha kadumisest on süüdi just K.Nõmm ja A.Siirde. 24.03.2003.a. kohtuliku uurimise käigus esitas kohtualuste kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv taotluse raamatupidamise komisjoniekspertiisi määramiseks. Tartu Maakohtu eelmine koosseis ei pidanud vajalikuks kohtualuste kaitsja poolt esitatud raamatupidamisalase kordusekspertiisi teostamise taotlust rahuldada. Peale tunnistajate J. , S.K., V.K. ja ekspert Harri Maasiku ülekuulamist kohtuistungil leidis kohus siiski, et käesolevas kriminaalasjas on vaja täiendavalt välja selgitada asjaolu, kas AS Livon reisibüroos oli raamatupidamine korraldatud nõuetekohaselt ja kas voucherite (piletite) müük on kajastatud nõuetekohaselt. Kohus pidas vajalikuks välja selgitada eelpool nimetatud asjaoludel eelkõige selleks, et välistada võimaluse, et AS-s Livon võis kahju tekkimise põhjuseks olla ka raamatupidamise korraldamisest tingitud asjaolud. Nimetatud kahtlusele on kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus andnud aluse muuhulgas tunnistaja S.K. ütlused, mille kohaselt ta viitas suurele kassapuudujäägile firmas enne tema tööle asumist. Eeltoodust tulenevalt määras kohus 24.11.2003.a. kriminaalasjas raamatupidamise komisjoniekspertiisi. Kohtu esimesele küsimusele, kas AS Livon reisibüroo raamatupidamine on korraldatud vastavalt viimase tegevuse ajal raamatupidamise korraldamist sätestavatele õigusnormidele, vastasid eksperdid, et AS Livon reisibüroo raamatupidamine ei olnud korraldatud vastavalt viimase tegevuse ajal raamatupidamise korraldamist sätestavatele õigusnormidele. AS Livon reisibüroo raamatupidamisarvestuses ei ole osade majandustehingute kajastamisel järgitud raamatupidamisarvestust ja -aruandlust reguleerivaid õigusnorme. Raamatupidamisarvestust on osaliselt peetud kassapõhiselt. Kassapõhine arvestusprintsiip on vastuolus Raamatupidamise põhimääruses ja Raamatupidamise seaduses sätestatud arvestuspõhimõttega, mille kohaselt majandustehinguid kajastatakse tekkepõhiselt. Kriminaaltoimikus arhiveeritud dokumentide alusel võib järeldada, et majandusoperatsioonide kajastamisel ei ole järgitud Raamatupidamise põhimääruses ning Raamatupidamise seaduses sätestatud nõuet, mis kohustab algdokumente registreerima raamatupidamisregistrites või koonddokumentides. Raamatupidamise põhimäärus punkt 11 sätestab, et andmete raamatupidamisregistritesse kirjendamisel on aluseks majandusoperatsioone tõestavad algdokumendid või algdokumentide põhjal koostatud koonddokumendid. Raamatupidamise seaduse § 7 lõige 2 kohaselt on iga raamatupidamiskirjendi aluseks majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Ekspertide arvamuse kohaselt ei ole eelpool kirjeldatud majandustehingute kirjendamise põhimõtet AS-is Livon jälgitud reisipiletite, voucherite ja kindlustuspoliiside müügi arvestamisel. Eksperthinnang kajastab järgmist :“Reisipiletite, voucherite 25 ja kindlustuspoliiside müügitulu kajastamisel on koostatud avansiaruanne ja päevaaruanne, kus on kajastatud nimetatud müügist laekunud tulud koondsummana ja koostööpartnerite lõikes, mitte algdokumentide lõikes. Koondsummadena majandustehingute kirjendamine ei võimalda hinnata algdokumentide kajastamise õigsust ja raamatupidamises arvestatud müügitulu kõikehõlmavust.“ Ekspertide arvamuse kohaselt ei olnud võimalik perioodini 30.juuni 2004.a. hinnata kajastatud raamatupidamislausendite õigsust ega tehingute sisu ja raamatupidamisregistrid on parandustega ning osaliselt grafiitpliiatsiga täidetud. Kriminaaltoimikus arhiveeritud dokumentides puudub informatsioon paranduste vormistamise osas. Eeltoodust tulenevalt on ka prokurör pidanud vajalikuks muuta Kadri Nõmmele ja Ann Siirdele esitatud süüdistust vähendades selle mahtu. Eksperdid on avaldanud, et kriminaaltoimikus säilitatud rahaliste tehingute kohta koostatud dokumentatsioon ei vasta AS Livon raamatupidamise sise-eeskirjale. Eksperdid juhivad tähelepanu sellele, et Sularahatehingud kassas ei ole jälgitavad alljärgnevatel põhjustel:
  557. kriminaaltoimikus säilitatud kassa orderid on ainult osa sularahatehingute kohta vormistatud dokumentidest;
  558. puudub kassa sissetuleku ja väljamineku dokumentide register žurnaal, s.o. rahalisi tehinguid tõendavate algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Eksperdid juhivad tähelepanu ka sellele, et kriminaaltoimikus säilitatud raamatupidamist puudutavad algdokumendid, raamatupidamisregistrid, analüütilised arvestused, aruandlus ja muu kogu raamatupidamisarvestust hõlmav informatsioon ei ole täielik, mistõttu puudub võimalus kogu AS Livon raamatupidamisarvestusele hinnangu andmiseks. Eksperdid on leidnud ka seda, et arvestades AS Livon reisibüroo raamatupidamise olukorda ning kriminaaltoimikus arhiveeritud ebapiisavat AS Livon raamatupidamisarvestuse aruandlust ning alg- ja koonddokumentatsiooni ei ole võimalik õigesti kindlaks teha nimetatud majandusüksuse tegevuse majanduslikke tulemusi, tulusid, kulusid, kasumit, kahjumit, võlgnevust, maksevõimet ja vara suurust. Eksperdiarvamuses on välja toodud ka põhjused, mi ks muuhulgas ei ole võimalik õigesti kindlaks teha ka AS Livon kahjumit. AS Livon reisibüroo finantsseisu ja majandustulemust ei ole võimalik kindlaks määrata alljärgnevatel põhjustel:
  559. AS Livon raamatupidamisarvestuses on osa majandustehinguid kajastatud kassapõhiselt.
  560. Algdokumendid on koonddokumentides või registrites jäetud osaliselt kirjendamata. Seega ei ole võimalik jälgida majandustehingute kajastamist algdokumendist finantsaruanneteni.
  561. Tulude ja kulude raamatupidamisarvestuses kirjendamisel on kasutatud ebapiisavalt tulu- ja kulukontosid. Raamatupidamisarvestuses ebapiisav tulu- ja kulukontode kasutamine ning tulukontol ka kulude kajastamine (näiteks müügitulu kirjendamise kontol on ühtlasi arvestatud ka kaubakulu), ei võimalda ilma tulu ja kulu kirjendavate koondaruanneteta adekvaatselt ja usaldusväärselt kindlaks määrata AS Livon tulusid ja kulusid. AS Livon raamatupidamise sise-eeskirja V peatükis on kehtestatud aktsiaseltsi üldkulude, majandustegevuse, kasumite ja kahjumite analüütiliseks arvestuseks kohustus pidada paljulahtrilist raamatut. Nimetatud raamat kriminaaltoimikus puudub.
  562. Kriminaaltoimikus arhiveeritud puudulik alg- ja koonddokumentatsioon ei võimalda hinnata kulude ega tulude kajastamise õigsust. Kriminaaltoimikus säilitatud raamatupidamise alg- ja koonddokumentatsioon ei ole täielik (näiteks puuduvad pearaamatu kirjendite aluseks olevad koonddokumendid, memoriaalorderid ja olulises osas algdokumendid). Kriminaaltoimikus on arhiveeritud vaid peamiselt reisipiletite, voucherite ja kindlustuspoliiside müüki kajastav dokumentatsioon ja aruandlus. Kriminaaltoimikus säilitatud raamatupidamise kas majandusaasta aruannete dokumentatsioonis puudub informatsioon, koostamisel on raamatupidamiskohustuslase varad ja arvelduste saldod inventeeritud ning millistest saldodest bilansisaldod koosnevad. Eksperdid ei ole saanud anda vastust küsimusele, kas AS Livon reisibüroos on esinenud 26 raamatupidamisarvestuse ja aruannete moonutamist, varjamist või hävitamist. Eksperdid märgivad, et kriminaaltoimikus arhiveeritud puudulik AS Livon reisibüroo raamatupidamisarvestuse dokumentatsioon ning AS Livon nõuetele mittevastav raamatupidamisarvestuse korraldus ei võimalda saada raamatupidamiskohustuslase varadest, kohustustest, omakapitalist ja majandustegevuse kasumist õiget ja usaldusväärset ülevaadet ning seepärast ei ole võimalik avaldada arvamust aruannete või raamatupidamisarvestust puudutavate dokumentide, registrite ning aruannete moonutamise, hävitamise ja varjamise kohta. Eksperdil puudub informatsioon AS Livon raamatupidamisarvestuse ja aruannete moonutamise, varjamise või hävitamise kohta, küll aga võib ekspert väita, et raamatupidamisarvestuse eripärast tulenevalt võib esineda olukordi, kus majandustehingud on raamatupidamisarvestuses kajastatud moonutatult. Arvestades asjaolu, et AS Livon koostööpartnerid kannatasid kahju just seeläbi, et AS Livon ei kandnud neile üle kõigi müüdud voucherite raha, pidas kohus vajalikuks ekspertide käest küsida ka seda, kas AS Livon reisibüroo raamatupidamisdokumentides on kontrollitavad majandustehingud (voucherite müük-ost, kindlustuspoliiside müük-ost) raamatupidamise seisukohalt õigesti kajastatud. Eksperdid on andnud nimetatud küsimusele selge vastuse ja see on järgmine: AS Livon reisibüroo raamatupidamisdokumentides ei ole kontrollitavad majandustehingud (voucherite müük-ost, kindlustuspoliiside müük-ost) raamatupidamise seisukohalt õigesti kajastatud. Asjaolu, miks majandustehingud ei ole õigesti kajastatud selgitatakse ekspertide poolt sellega, et AS Livon reisibüroo raamatupidamisarvestuses ei ole kontrollitavaid majandustehinguid (voucherite müük-ost, kindlustuspoliiside müük-ost) kirjendatud algdokumentide alusel või algdokumentide alusel koostatud koonddokumentide alusel. Maakohtu neljandas küsimuses esitatud majandustehinguid ei ole kirjendatud tekkepõhiselt tehingute toimumisel. Kontrollitavad majandustehingud on kirjendatud kassapõhiselt koondsummana ilma algdokumentide põhjal koostatud koonddokumentideta. Nimetatud kajastamise viis on vastuolus Raamatupidamise põhimääruse punktide 10, 11 ja 12 ning Raamatupidamise seaduse § 7 kehtestatud nõuetega. Kuivõrd Kadri Nõmmele ja Ann Siirdele on süüks arvatud asjaolu, et nad on jätnud kas päevaaruandesse kandmaja või kandnud moonutatult voucherite ostu-müüki kajastavad andmed, siis pidas kohus vajalikuks kindlaks teha ka seda, kas AS Livon reisibüroo raamatupidamisregistrites on kirjeldatud algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõik kontrollitavad majandustehingud. Vastus kohtu poolt esitatud küsimusele on eksperthinnangus eitav. Eksperdid selgitavad omapoolset vastust asjaoluga, et kontrollitavate majandustehingute kajastamise aluseks on AS-is Livon vaid aruandvatelt isikutelt laekunud rahasummad ning päevamüügi aruanded. Ekspertide arvamuse kohaselt ei taga aruandvatelt isikutelt laekunud raha alusel müügitulu kirjendamine kontrollitavate tehingute kajastamise kõikehõlmavust. Eksperdid on muuhulgas asunud seisukohale, et AS Livon raamatupidamisarvestuse süsteem ei ole olemasolevate materjalide põhjal korraldatud viisil, mis võimaldaks süsteemi enda abil välja selgitada finantsdistsipliinialaseid rikkumisi. Samas on võimalik AS-ga Livon tehinguid teinud isikute poolt esitatud dokumentaalselt põhjendatud andmete põhjal välja tuua erinevused võrreldes AS-ga Livon, kuid asjaolu, kas erinevuste puhul on tegemist kahjuga, ei ole lahendatav raamatupidamiseekspertiisiga. Eksperdid kinnitavad, et raha puudujäägi tekkimine on tuvastatav, kuid puudub võimalus hinnata kellele ja millises ulatuses kahju tekitati. Voucherite, reisipiletite ja kindlustuspoliiside müügist laekunud summast väiksemas ulatuses raha üleandmine peakassasse oleks Raamatupidamise põhimäärusele vastava raamatupidamisarvestuse korral kaasa toonud nõude arvele võtmise aruandvate isikute vastu. Aruandvatelt isikutelt müügist laekunud peakassasse üleandmata summad on raamatupidamisarvestuses debitoorne võlg, mis arvestatakse vastavatel aktivakontodel ning raha laekumisel debitoorne võlg kustutatakse. AS Livon raamatupidamisarvestuse eripärast tulenevalt on nõuded aruandvate isikute suhtes jäänud 27 kajastamata. Eksperthinnangus viidatakse asjaolule, et ajalisest piiratusest tulenevalt ei peetud vajalikuks ekspert Harri Maasiku, audiitor Vilja Kübara, spetsialisti Siiri Silk toodud reisipiletite, kindlustuspoliiside ja voucherite arvestuse õigsuse kontrollimist. Tuginedes nimetatud isikute poolt teostatud ekspertiisidele ei välistata eksperthinnangus võimalust, et osa vaadeldavatest majandustehingutest on raamatupidamisarvestuses kajastamata. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid kogumis viitavad asjaolule, et osa majandustehingutest on AS Livon raamatupidamises kajastamata. Eeltoodust püstitub taas küsimus sellest, et kelle süü tõttu on majandustehingud kajastamata ja kas keegi on teostatud majandustehingutest saadud raha omastanud. Nimetatud küsimuse selgitamiseks esitas kohus ekspertidele järgmise küsimuse:“ Kas on võimalik välja selgitada, kas kahju, milline tekitati AS-le Livon ja teistele juriidilistele isikutele, on tekitatud AS Livon konkreetsete töötajate ja/või äriühingu juhtide poolt?“. Eksperthinnangu kohaselt on AS Livon raamatupidamises mittekajastatud piletite müüki on võimalik jälgida kuni raha sissetulekut tõendavate algdokumentideni, kusjuures aruannete koostajate poolt neid aruannetes kirjendatud ei ole ning edasine raha liikumine ei ole tuvastatav. Eksperdid nõustuvad asjaoluga, et kõrvutades päeva jooksul müüdud pileteid, kassa sissetuleku ordereid, vouchereid ning nendest laekunud rahasummasid võivad need erineda pearaamatupidajale või juhatajale üleantud rahasummadest. Samas juhitakse ekspertarvamuses tähelepanu AS- Livon kassa puudujäägile kontol 84 selgitusega "restorani puudujääk, kassa puudujääk" saldo summas 60 106,12 krooni, mida on pearaamatus korrigeeritud. Korrigeerimise tulemusel suurenes kassa puudujääk veel 118 189,28 krooni võrra. Eksperthinnangus märgitakse, et hinnangu koostajatel puudub informatsioon nimetatud kontol kajastatud summade kohta, küll aga tekitab nii suures summas kassa puudujäägi kajastamine küsitavusi rahaliste tehingute arvestuse ja raha säilitamise kohta ettevõttes. Kohus hinnanud kogumis nii Harri Maasiku poolt tehtud eksperdiarvamust, eelpool käsitletud eksperdiarvamust ja ka audiitor Vilja Kübara ning spetsialisti Siiri Silk toodud reisipiletite, kindlustuspoliiside ja voucherite arvestuse õigsuse kontrollimise tulemusi on kindlal veendumusel, et AS-is Livon oli raamatupidamine ebarahuldavalt korraldatud. Kuna on tõendamist leidnud, et päevaaruanded (vt kirjaekspertiis) ja kuuaruanded on süüdistuses kajastatud perioodil valdavalt koostatud Kadri Nõmme ja Ann Siirde poolt, siis kas kogutud tõendite põhjal saab vastuvaidlematult lugeda tõendatuks, et kohtualused on teostanud AS Livon töötajatena majandustehinguid, kuid jätnud need nõuetekohaselt päeva -ja kuuaruannetes kajastamata ning saadud raha omastanud. Tõendeid hinnates on kohtul tõepoolest selline kahtlus tekkinud. Arvesse võttes aga ekspertide poolt avaldatud seisukohti AS Livon raamatupidamise nii ebakorrektse kui ka ebamõistlikku korraldamise kohta, mida kinnitavad kohtuistungil ülekuulatud ja eelnevalt kajastatud tunnistajate ütlused, on kohus seisukohal, et koostööpartneritele kahju tekitamisel oli oluline roll J. poolt AS-i Livon raamatupidamisealase juhtimise olulisele puudujääkidel, mille tõttu ei olnud ka ekspertidel võimalik jälgida raha liikumist AS-s Livon. Eksperdid ja ka kohtu poolt ülekuulatud tunnistajate ütlustest on koorunud rida vastuolusid, mida ei olnud võimalik kõrvalda kohtuliku uurimise käigus. Seega on kohus seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal ei ole välistatud, et AS-st Livon oli võimalik nii dokumente kui ka raha kõrvaldada ka muudel isikutel peale Kadri Nõmme ja Ann Siirde. Kohus leiab, et eelpool käsitletud asjaoludel ei ole tõsikindlalt tõendamist leidnud ka Kadri Nõmme poolt ASA Kindlustuse AS-le riisumisega süüdistuses nimetatud viisil – kindlustuspoliisi nr EW-A 014084 müügi aruandluses kajastamata jätmisega ja kindlustuspoliisi müügist saadud raha omastamisega kahju tekitamine 2340 krooni ulatuses. 28 Kohus hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, eelkõige ekspertide poolt antud arvamusi, on veendumusel, et kriminaalasjas ei ole kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitaksid, et raha said AS-st Livon riisuda vaid päeva-ja kuuaruannete koostajad, seega Kadri Nõmm ja Ann Siirde. Vastavalt kriminaalmenetluses kehtivale süütuse presumptsioonile, tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada kohtualuste kasuks. Kuna kohtu käsutuses ei ole usaldusväärseid tõendeid, mis vastuvaidlematult kinnitavad Kadri Nõmme ja Ann Siirde süüd süüdistuses kirjeldatud süüteo toimepanemises, siis tuleb nad õigeks mõista. Kohtu seisukoht aegumise osas KrMK 220 lg 1 sätestas, et kui kohtulikul arutamisel ilmneb asjaolu, et kriminaalasjas on möödunud aegumistähtaeg, siis lõpetab kohus menetluse põhistatud määrusega. KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt ei tohi kedagi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt arvutatakse jätkuva süüteo korral aegumise tähtaega viimase teo toimepanemisest. Eelpool nimetatud paragrahvi lõige 5 sätestab muuhulgas ka asjaolu, et isikut ei tohi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg ja kuriteo aegumine ei ole uue kuriteo toimepanemise tõttu katkenud. Lähtudes Kadri Nõmmele ja Ann Siirdele esitatud muudetud süüdistusest ja eelpool viidatud sätetest oli kohtuotsuse tegemise ajal, s.o. 01.03.2006.a. süüdistuses kirjeldatud tegudest möödunud üle kümne aasta. Samas sätestas KrMK § 5 lg 3, et kriminaalasja lõpetamine ei ole lubatud aegumise alusel, kui seda vaidlustab süüdistatav. Kadri Nõmm ja Ann Siirde ei olnud kohtuistungil nõus menetluse lõpetamisega ja tulenevalt KrMK § 5 kolmanda lõike teisest lausest, jätkas kohus kriminaalasja menetlemist tavalises korras ja langetas otsuse. Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas Kriminaalasjas on tsiviilhagid esitanud Balti Reiside AS (Baltic Tours), OÜ Minimatkad, AS Estonian Air, ASA Kindlustus ja AS Livon. Tuginedes KrMK § 269 kolmanda lõike teisele lausele tuleb käesoleval juhul kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht kohtukulude osas KrMK 89 lg 5 sätestab, et kohtualuse õigeksmõistmise korral võetakse kohtukulud riigi kanda. Sama põhimõte on kajastatud ka KrMS §-s
  563. Kohus mõistab käesoleva kohtuotsusega Kadri Nõmme ja Ann Siirde õigeks, seega jäävad kriminaalmenetluses eelmise kohtukoosseisu poolt määratud kaitsjale väljamakstud tasu ja ekspertiiside teostamisega seotud kulud riigi kanda. Kohtunik 29

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.