06-640 EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.veebruaril 2006.a. Kriminaalasja number
06-640
Prokuröri abi Ille Mardo Süüdistatav Ü.S; kodakondsus: EV kodanik; haridus: kesk-eri; emakeel: eesti keel; töökoht: ei tööta ametlikult; karistatus: varem karistatud kriminaal- ja väärteokorras. kriminaalkorras karistatud: 01.02.1993.a. Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 § 202 järgi 2-aastase tingimisi vabadusekaotusega 2-aastase katseajaga; 4.03.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 210-3 lg 1 § 204 lg 3 § 40 lg 1 § 47 § 27 lg 3 järgi 3-aastase tingimisi vabadusekaotusega
aastase katseajaga ja 2-aastase mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega; 21.02.2005.a. Valga Maakohtu poolt KarS § 424 § 74 järgi 8kuulise tungimise vangistusega 2-aastase katseajaga ja 2-aastase sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Tõkend- elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Advokaat Milvi Söörd RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Ü.S KarS § 274 lg.1 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Ü.S KarS § 215 lg.
S § 63 lg.2 ja 64 lg.1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista Ü.S´le 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg.2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 21.02.2005.a. Valga Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 02.11.2005.a. kuni 03.11.2005.a., s.o. 2 (kaks) päeva. Ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 01.02.2006.a. Tõkend- elukohast lahkumise keeld– tühistada. Tõkendina kohaldada Ü.S suhtes vahistamist. Vahistada Ü.S kohtusaalis. Välja mõista Ü.S´lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 4 500 (neli tuhat viissada) krooni riigituludesse; kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 831 ( üks tuhat kaheksasada kolmkümmend üks) krooni ja 95 senti riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista Ü.S´lt tsiviilhagi katteks Lahingutoetusüksuse Väljaõppekeskus ( Tapa Väljaõppekeskus) kasuks 500 ( viissada) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa Ü.S süüdistatakse selles, et tema 02.11.2005.a. kella 23.00 ajal püüdis omavoliliselt võtta ajutiseks kasutamiseks Tallinnas, Õismäe tee 141 maja juurest Lahingutoetusüksuste Tapa Väljaõppekeskusele kuuluva sõiduki Ford Transit 100 reg. nr. 111 EKV, kuid peeti sündmuskohal politseitöötajate poolt kinni. Sellega pani Ü.S toime KarS § 215 lg.
võõra vallasasja omavolilise, omastamise eesmärgita ajutise kasutamise katse. Samuti tema 02.11.2005.a. kella 23.00 ajal kinnipidamise käigus Tallinnas, Õismäe tee 141 maja juures lõi oma ametikohuseid täitvat Põhja Politseiosakonna konstaablit Rene Hinrikus´t raudtoruga näo piirkonda. Sellega pani Ü.S toime KarS § 274 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Ü.S süü temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 215 lg.
lg.2 järgi peale täieliku omaksvõtu kohtuistungil vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule on tõendatud ka kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil avaldatud ja uuritud, s.o. tunnistaja Sirje Käosaare ütlustega, et tema kasutas Ford Transit reg nr 111 EKV sõiduks Tapa –Tallinn 02.11.2005.a.. tema parkis auto aadressil Õismäe tee 141-26 ning umbes 23.15. paiku äratas teda abikaasa ja ütles, et ametibussi juures on politsei. Tema väljus korterist ja läks bussi juurde, kus politsei oli kinnipidanud kahtlusaluse. Tema võttis ühendust korrapidajaga ja andis olukorrast ülevaate ( t lk.50-51); kahtlustatava Ü.S ütlustega, millistega ta tunnistab enda süüd antud kuriteo toimepanemises ning kahetseb tehtut ( t lk. 5556); sündmuskoha vaatluse protokolliga ( t lk.45-47 ); asitõendi vaatlusprotokolliga ja fototabeliga (t lk. 48, 49) ning toimiku teiste materjalidega. Kohus, kuulanud üle süüdistatava, kannatanu, uurinud toimikumaterjale ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatava Ü.S süü temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 274 lg.1 järgi on leidnud tõendamist. Süüdistatav Ü.S on seletanud nii eeluurimisel, et tema 02.11.2005.a. kui ärandas autot märkas politseiautot, mis sõitis tema suunas ning hakkas kohe autost välja minema. Kuna metalltoru oli käes ja politsei haaras politseinik temal küünarnukist kinni, mille tagajärjel tema käsi sirgus ja toru lõi politseiniku näkku. Löök toimus mittetahtlikult ja ootamatult. Kohtus seletas Ü.S, et olles juba autost väljas põgenemisel kui politsei haaras temal käest kinni, tahtis tema end lahti tõmmata ning siis käsi, milles oli metalltoru läks mittetahtlikult politseile vastu nägu. Kohus asub seisukohale, et Ü.S on andnud kohtule ennast õigustavaid ütlusi ning püüdnud oma süüd vähendada, eesmärgiga vabaneda vastutusest. Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava ütlusi toimunu kohta osas, mis puudutab mittetahtlikku vägivalla tarvitamist, s.o. lööki metalltoruga politseiniku suhtes, kuna süüdistatava ütlused on vastuolulised kannatanu Rene Hinrikus ütlustega. Samuti on süüdistatav oma ütlusi muutnud, nii on ta kohtueelsel uurimisel kinnitanud, et autost väljumisel toimus mittetahtlik löök kannatanu pihta. Kohtuistungil aga väitis süüdistatav, et tõepoolest põgenemisel läks käsi kannatanu pihta. Kannatanu Rene Hinrikus on nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtuistungil kinnitanud, et süüdistatav tarvitas tema suhtes vägivalda, s.t. lõi teda mingi käes olnud esemega lõua piirkonda. Tema jooksis autos olnud isikule järgi ning hüüdis „seis politsei“, seejärel meesterahvas pöördus ja lõi teda. Hiljem selgus, et tegemist oli metalltoruga, millega teda löödi. Tema on veendunud, et meesterahvas, kelleks osutus Ü.S lõi teda tahtlikult selleks, et kohapealt põgeneda. Ka oli löök suunatud otse näo piirkonda ( t lk.35). Kohtul puudub alus kahelda kannatanu Rene Hinrikus ütlustes, kuna põhjus vihavaenuks puudub ning puudub alus arvata, et kannatanu annaks ebaõigeid ütlusi süüdistatava suhtes, millistega on tõendamist leidnud, et süüdistatav kasutas vägivalda kannatanu suhtes tahtlikult. Kannatanu on kohtueelsel uurimisel koheselt kinnitanud süüdistatava poolt vägivalla tarvitamist ning kohtul puudub alus antud ütlustes kahtlemiseks. Samuti kinnitas kohtueelsel uurimisel tunnistaja Alo-Aivo Takel ( t lk. 37-38), et Rene Hinrikus joostes järgi meesterahvale, kes püüdis põgeneda, teatas, et nemad on politseist ja nõudis, et isik jääks seisma. Meesterahvas pööras ennast ringi ja tahtlikult lõi käes olnud esemega Rene Hinrikus´t lõua piirkonda. Tema arvates ründas meesterahvas Rene Hinrikus´t, et põgeneda. Tema haaras meesterahva kinni, kes püüdis lahti rabeleda ja kukkus kõhuli. Kohus asub seisukohale, et nii kannatanu Rene Hinrikus´e kui ka tunnistaja Alo-Aivo Takel ütlustega on tõendatud ja ümber lükatud süüdistatava ütlused, et löök metalltoruga toimus mittetahtlikult ja ootamatult autost väljumisel, kuna nii kannatanu kui ka tunnistaja on kinnitanud, et süüdistatav oli juba autost väljunud ja üritas sündmuskohalt ära joosta. Antud asjaolu, et süüdistatav oli autost väljunud kinnitas kohtuistungil ka süüdistatav ise. Peale kannatanu kohtuistungil ja kohtueelsel uurimisel antud ütluste, tunnistaja kohtueelsel uurimisel antud ütluste kinnitavad süüdistatava süüd temale inkrimineeritavas kuriteos KarS § 274 lg.1 järgi ka kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil avaldatud ja uuritud, s.o. koopia patsiendikaardist nr 54965 (t lk.. 36); koopia sündmuskoha vaatlusprotokollist ( t lk. 20-21); koopia asitõendi vaatlusprotokollist ( t lk.22); koopia fototabelist ( t lk.23); fototabel (t lk.26) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Ka ei soovinud sõna saada kannatanu. Süüdistatav on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 215 lg.
S § 274 lg.1 järgi süüdi ei tunnistanud. Ü.S on varem kriminaalkorras karistatud, milline on kohtule iseloomustavaks materjaliks, ei tööta ametlikult. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus ärandamise episoodis, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Ü.S´le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Ü.S edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Ü.S ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna Ü.S on antud kuriteo toime pannud katseajal, seega asub kohus seisukohale, et Ü.S ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Ü.S pannes toime katseajal uue kuriteo välistas võimaluse kergema karistusliigi valikuks. Ü.S kahetsus ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kuriteoga on tekitatud kahju, mis on hüvitamata. Kannatanu Lahingutoetusüksuse Väljaõppekeskus esitas tsiviilhagi summas 500 krooni, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.