korrale. Seejuures lõplik karistus on oluliselt väiksem raskema kuriteo eest karistusseadustikus kehtestatud sanktsiooni alamäärast. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 jätab ringkonnako

§ 199

lg.2 p.4 järgi ja karistati 11 kuu vangistusega;

§ 200lg.2 p.7 järgi ja karistati 3 a.

6 kuu vangistusega.

§ 64lg.1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 a. 6 kuud vangistust, mida Kr

MS § 238 lg.2 alusel 1/3 võrra vähendati ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 a. 4 kuud vangistust. Sama kohtuotsusega tunnistati

§ 200lg.2 p.7 järgi süüdi ja karistati O.

K., kuid tema osas maakohtu otsust apellatsioonikorras ei vaidlustata.

§ 199lg.2 p.4 järgi tunnistati A.

K. süüdi selles, et tema, 8. oktoobril 2005.a., Tallinnas, Tuha tn.3, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära kannatanule Nikolai Skripkinile kuuluva koti koos selles olnud esemetega, koguväärtusega 2335 kr. ja OÜ-le Stanteks kuulunud regulaatori, väärtusega 5000 kr.

§ 200lg.2 p.7 järgi tunnistati A.

K. süüdi selles, et tema,

1. septembril 2005.a., Tallinnas, Juhkentali tänaval, grupis kaassüüdistatavaga O. K., vägivalda kasutades, võõra vallasajas omastamise eesmärgil, haaras kannatanul Ardo Kempil kaelast ja hoidis kannatanut kinni kui kaassüüdimõistetu O. K. lõi kannatanut 2-3 korda rusikaga näkki ning võttis kannatanult A. Kempilt tasukust ära 2315 kr. maksnud mobiiltelefoni „Nokia 6610“ Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis väidab süüdistatav A. K., et ta pole nõus maakohtu poolt mõistetud liialt range karistusega ning taotleb ringkonnakohtult karistuse vähendamist. Apellant põhistab karistuse vähendamise taotlust kuritegude toimepanemise kahetsemise ning enda süü tunnistamisega. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni esimese astme kohtu poolt mõistetud karistuse vähendamise osas. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles maakohtu otsuse muutmata jätmist Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et apellatsioonis märgitud asjaolud ei ole esimese astme kohtu otsusega mõistetud karistuse muutmise alustena arvestatavad. Maakohtu otsuse põhiosa kohaselt on süüdistatavale A. K. karistuse mõistmisel tema karistust kergendava asjaoluna juba arvesse võetud nii kuriteo toimepanemise puhtsüdamlikku kahetsust kui ka karistust raskendavate sajaolude puudumist. Apellatsioonis taotletakse samade asjaolude teistkordset arvesse võtmist maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmise alusena. Ringkonnakohtu veendumuse kohaselt pole ühe ja sama karistust kergendava asjaolu korduv arvestamine karistuse muutmise alusena põhjendatud ega seadusega kooskõlas. Apellatsiooni pole esitatud ega ringkonnakohtu istungil pole selgunud ühtegi faktilist asjaolu, mis karistuse mõistmisel jäänuks esimese astme kohtu tähelepanuta ja ringkonnakohtus läbivaadatuna võiks seada kahtluse alla esimese astme kohtu otsuse põhjendatuse ja seaduslikkuse. Karistused on mõistetud karistusseadustiku sätetes kehtestatud sanktsioonide piires. Liitkaristus moodustatud õigesti ja seda on vähendatud vastavalt KrMS § 238 lg.2 ettenähtud 1-06-291 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
2. märtsil 2006.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-06-291 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Meelika Aava, Julia Katškovskaja Kohtuistungi sekretär Külli Väina Tõlk Irina Leetberg Kriminaalasi A.K.süüdistuses

§ 200

lg.2 p.7 ja § 199 lg.2 p.4 järgi ning O.K.süüdituses

§ 200lg.2 p.7 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 19.

jaanuari 2006.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav A.K. Prokurör Vallo Kariler Süüdistatav A.K. ik., ei tööta, eluk. Tallinn, varem kuuel korral kohtulikult karistatud Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Harju Maakohtu

1. jaanuari 2006.a. otsus A.K.suhtes jätta muutmata ja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
2. märtsil 2006.a., kuid selle peale võib