← Eesti

1-05-1490\2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.veebruar 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-05-1490 (04231505426) Kohtukoosseis Kohtunik EDA MURAK Kohtuistungi se

§ 263p 4 järgi kokkuleppemenetluses.

S.S’i süüdistuses

§ 263p 4 järgi kokkuleppemenetluses.

Prokurör KATRIN SUTT Süüdistatav A.N , EV kodanik, haridus 11 klassi, emakeel - vene keel, õpib Eesti-Ameerika Ärikolledžis, , varem kohtu poolt karistamata. Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 21.12.2004 Kaitsja ARTUR POLITANOV Süüdistatav S.S EV kodanik, haridus 9 klassi, emakeel - vene keel, õpib Tallinna Ehituskoolis, varem kohtu poolt karistamata. Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 21.12.2004 Kaitsja ARTUR POLITANOV RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada A.N

§ 263

p 4 järgi ja karistada rahalise karistusega 30 (kolmekümne) miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 1500.00 krooni. 2.

§ 73lg 1, 2 ja 3 järgi jätta mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata.

Koheselt kuulub mõistetud rahalisest karistusest tasumisele 500.00 krooni, 1000.00 krooni osas ei pöörata karistust täitmisele kui A.N ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut, tahtlikku kuritegu. 3. A.N’i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 4. Süüdi tunnistada S.S

§ 263

p 4 järgi ja karistada rahalise karistusega 30 (kolmekümne) miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 1500.00 krooni. 5.

§ 73lg 1, 2 ja 3 järgi jätta mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata.

Koheselt kuulub mõistetud rahalisest karistusest tasumisele 500.00 krooni, 1000.00 krooni osas ei pöörata karistust täitmisele kui S.S ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut, tahtlikku kuritegu.

  1. S.S’i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  2. JCDecaux OÜ tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista solidaarselt A.N’ilt ja S.S’ilt JCDecaux OÜ kasuks 5025.00 krooni.
  3. Menetluskuludena välja mõista riigi tuludesse A.N’ilt riigi õigusabi kasutamise eest 1221.30 krooni.
  4. Menetluskuludena välja mõista riigi tuludesse S.S’ilt riigi õigusabi kasutamise eest 1221.30 krooni.
  5. KrMS § 179 lg. 1 p. 2 alusel välja mõista A.N’ilt sundraha 4500.00 krooni riigi tuludesse.
  6. KrMS § 179 lg. 1 p. 2 alusel välja mõista S.S’ilt sundraha 4500.00 krooni riigi tuludesse.
  7. Sundraha ja menetluskulud kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
  8. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või –protesti menetlusnormide rikkumise korral, teatades kirjalikult apelleerimise soovist 7 päeva jooksul Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul otsusega tutvumisest. Tuvastatud asjaolud: A.N’i süüdistatakse selles, et tema, koos S.S’iga 21.12.2004 kella 00.33 paiku Tallinnas Laagna teel asuvas Laagna bussipeatuses, kasutades kivi ja prügikasti, lõhkus JCDecaux Unicom Eesti OÜ-le kuuluva bussiootepaviljoni vitriini klaasid ja lambid. Seega pani A.N toime avaliku korra rikkumise grupis, so.

§ 263p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

S.S’i süüdistatakse selles, et tema, koos A.N’iiga, 21.12.2004 kella 00.33 paiku Tallinnas Laagna teel asuvas Laagna bussipeatuses, kasutades kivi ja prügikasti, lõhkus JCDecaux Unicom Eesti OÜ-le kuuluva bussiootepaviljoni vitriini klaasid ja lambid. Seega pani S.S toime avaliku korra rikkumise grupis, so.

§ 263p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava A.N’i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist

§ 263

p 4 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära, arvestades päevamäära suurus on 50.00 krooni, s.o 1500.00 krooni; määratud karistus jätta

§ 73

sätete alusel osaliselt täitmisele pööramata; koheselt ärakantav rahalise karistuse osa on 500.00 krooni ja rahalise karistuse osa, mida tingimisi täitmisele ei pöörata, on 1000.00 krooni; mõistetud rahalist karistust 1000.00 krooni osas ei pöörata täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning kahju suurusega ja jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav A.N tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi, jääb kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde. Süüdistatava S.S’i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist

§ 263

p 4 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 50.00 krooni, s.o 1500 krooni; määratud karistus jätta

§ 73

sätete alusel osaliselt täitmisele pööramata; koheselt ärakantav rahalise karistuse osa 500.00 krooni ja rahalise karistuse osa, mida tingimisi täitmisele ei pöörata, on 1000.00 krooni; mõistetud rahalist karistust 1000.00 krooni osas ei pöörata täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning kahju suurusega ja jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav S.S tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi, jääb kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et A.N’i poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid KrMS § 247 - § 250. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel mõistetakse A.N’ilt välja sundraha 4500.00 krooni II astme kuriteo toimepanemise eest ja menetluskuludena 1221.30 krooni riigi õigusabi kasutamise eest. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et S.S’i poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid KrMS § 247 - § 250. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel mõistetakse S.S’ilt välja sundraha 4500.00 krooni II astme kuriteo toimepanemise eest ja menetluskuludena 1221.30 krooni riigi õigusabi kasutamise eest. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.