S § 199 lg 2 p. 4,7,8 järgi vangistusega 10 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat, süüdistuses KarS § 199 lg 2 p. 4,7,
ajavahemikul kella 00.00 – 01.00 võõra vallasasja ebaseadusliku omandamise eesmärgil, avasid Tallinnas Gonsiori 33 maja ees seisnud sõiduauto VAZ 21061 reg. märgiga 849 APC kolmnurkakna ning süüteluku lõhkumise teel püüdsid nimetatud autot ära võtta. Auto kuulus Nikolai Kurbatovile. Seega pani M.R toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omandamise eesmärgil isikute grupis ja sissetungimisega, s.o. KarS § 199 lg 2 p. 7,
Seega pani R.R toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omandamise eesmärgil isikute grupis ja sissetungimisega, olles varem varguse toimepannud isikuks, s.o. KarS § 199 lg 2 p.4, 7,
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tunnistas M.R end kuriteo toimepanemises süüdi, R.R aga oma süüd eitas. Kohtus R.R ülekuulamist ei taotlenud, kinnitades, et jääb varasemate ütluste juurde. Kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel on R.R andnud ütlusi, milles ta samuti on eitanud kuriteo toimepanemist. Ta on tunnistanud, et istus küll koos M.Ruga öösel ühte VAZ tüüpi autosse, kuid seda sellepärast, et oli väsinud ja tal oli külm. Ta ei teadnud, kuidas M.R auto ukse oli avanud ja mida viimane üldse kavatses autoga ette võtta. Temal isiklikult mingit kavatsust autot varastada ega ärandada ei olnud. Samuti on ta öelnud, et oli eelnevalt joodud alkoholist päris purjus, mistõttu ei mäleta ta kõike omavahel räägitut ja tehtut täpselt. Süüdistatav M.R soovis kohtus ütlusi anda. Kohtus antud ütlustest tulenevalt arutasid nad 03.juuli 2005.a. õhtul tema üürikorteris R.Riga auto vargust. Nimelt oli tal raskusi korteri üüri tasumisega ja varastatud auto müügist saadud rahaga oleks ta oma rahalised probleemid lahendanud. Autoga kavatseti esialgu sõita Paidesse sõprade juurde ja seal oleks juba auto müügiga edasi tegeldud. M.R andis selgitusi auto ukse avamise kohta. Taskunoaga muukis ta lahti juhipoolse ukse kolmnurkse akna sulguri, edasi läbi avatud akna tõstis üles ukse nupu, avades niimoodi juhiukse. Mõlemad istusid autosse ja mõlemad püüdsid kordamööda taskunoa abil süütelukust autot käivitada. Kuna autot neil käivitada ei õnnestunud, jäid nad autosse istuma, kus politsei nad kinni võttis. Hinnanud tõendeid kogumis, leidis kohus, et mõlema süüdistatava ja ka kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlustega on tõendatud, et M.R ja R.R viibisid 04.juulil 2005.a. kella 01.00 ajal Nikolai Kurbatovile kuulunud autos. M.Ru ütlustega on tõendatud süüdistatavate tahtlus autot varastada. Kuigi R.R on nii kohtueelses menetluses kui kohtus eitanud varguse kavatsust ja kinnitanud, et ei olnud teadlik ka M.Ru kavatsusest autot varastada, on kaassüüdistatava M.Ru ütlustega tõendatud tema aktiivne osavõtt kuriteo toimepanemisest. M.Ru kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste kohaselt oli R.R väga hästi teadlik, et autosse siseneti selle varastamise eesmärgil. Kohtueelses menetluses on M.R kahandanud R.Ri süüd sellega, et on kogu aktiivse tegevuse enda peale võtnud, kinnitades, et R.R ainult tuli temaga kaasa ja istus lihtsalt autos. Selle põhjuseks oli soov päästa R.R karistusest, kuna teadis, et viimasel on katseaeg ja ta võib vanglasse sattuda. M.R kinnitas, et kohtus andis ta tõeseid ütlusi, kuna oli jõudnud arusaamisele, et kui oled kuriteo toime pannud, tuleb selle eest ka vastutada. Kohus leidis, et puudub alus kahelda M.Ru kohtus antud ütluste õigsuses. Ei ole tuvastatud ühtegi põhjust, miks M.R oleks pidanud R.Rki rõõnama. Nende vahel ei ole vihavaenu, nad ei olnud isegi peale kuriteo toimepanemist kordagi kohtunud ega teost omavahel rääkinud. Kohtul kujunes veendumus, et M.Ru ütlused ei ole kantud soovist süüdimõistva otsuse tegemiseks R.Ri suhtes teo eest, mida ta tegelikult ei sooritanud. Ka kohtueelsel uurimisel antud M.Ru ütlused ei vabasta R.Rki täielikult süüst, sest nendest tulenevalt palus M.R R.Ril aidata autot varastada ja viimane oli nõus kaasa tulema. Kui R.Ril, nagu ta väidab, ei olnud auto varguse tahtlust, siis tekib küsimus, miks ta üldse M.Ruga auto juurde kaasa läks ja autosse istus. Ka ei ole usutav, et auto juures viibides ei näinud ta, kuidas M.R auto ukse avas. Lisaks eelnevale annab põhjust R.Ri ütlustes kahtlusteks asjaolu, et tegelikult oli ta alkoholijoobes ja nagu on ise väitnud, ei mäletagi täpselt, millest omavahel räägiti ja mida tehti. Seega ei ole välistatud, et kõik toimus nii nagu kohtus rääkis M.R. Kuriteost osavõtu tuvastamisel ei ole ka oluline, et varastatust peavad kasu saama kõik kuriteost osavõtjad. Antud juhul pidi varastatud auto minema M.Rule. Seega on kohus seisukohal, et süüdistatavate süü Nikolai Kurbatovi auto varguse katse toimepanemises on tõendatud ja eeluurimisel ka õigesti kvalifitseeritud. Kuritegu pandi toime isikute grupis ja sissetungimisega ning R.R on isikuks, keda on varem karistatud varguse eest. Nikolai Kurbatov esitas süüdistatavate vastu kahjunõude summas 500.- krooni, mis tulenes autole tekitatud vigastustest. Kahju on kannatanule M.Ru poolt täielikult hüvitatud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd välistatavate asjaolude puudumist. Seega on süüdistatavad süüvõimelised. Kohus leidis, et kuriteo eest mõistetav vangistus, arvestades mõlema süüdistatava osaluse astet, peab olema ühepikkune. Kuid M.Ru suhtes võib vangistuse jätta tingimisi täitmisele pööramata, kuna on tuvastatud karistust kergendavaid asjaolusid: puhtsüdamlik kahetsus, kahju vabatahtlik hüvitamine. M.R ei ole ka varem kriminaalkorras karistatud. R.R pani aga kuriteo toime katseajal ja tema suhtes ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid asjaolusid. Seega tuleb temal vangistus reaalselt ära kanda, lisaks ka eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus. Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p. 3 kohus OTSUSTAS: Süüdi mõista M.R KarS § 199 lg 2 p. 7,
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, kandmisele kuulub 4 kuud vangistust. KarS § 74 1 alusel vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta ja 6- kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kontrollnõudeid: 1) ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Harju kriminaalhooldusosakonda (Tallinn Tartu mnt. 85) registreerimisele; Maakohtu 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha Tõkend –elukohast lahkumise keeld – tühistada M.Ru suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi mõista R.R KarS § 199 lg 2 p.4, 7,
MS § 238 lg 2 vähendada karistust ühe kolmandiku võrra. Kandmisele kuulub 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 04.03.2005.a. Järva Maakohtu otsusega mõistetud karistuse äRandmata osa võrra (10 kuud vangistust) ja mõista R.Rile liitkaristus 1 aasta 2 kuud vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta R.Ri suhtes muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest – 06.12.2005.a. Välja mõista M.Rult riigituludesse kriminaalmenetluse kulud : 1)sundraha – 1,5 palga alammäära – 4500.- krooni, 2)kaitsjatasu 1728.70 krooni. Kaitsjatasu 486.75 krooni, mis maksti M.Ru kaitsjale kohtuistungi päeva eest, mil R.R ei ilmunud kohtusse ja istung lükati edasi, jätta riigi kanda, sest istungi edasilükkumist ei põhjustanud M.R. Välja mõista R.Rilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud : 1)sundraha – 1,5 palga alammäära – 4500.- krooni, 2)kaitsjatasu 2215.45 krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 EÜP, viitenumber 2800049777. Asitõend – nuga – hävitada. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.