1-06-3344\2

(06237300012)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Kriminaalasi Heiko Lalli süüdistus KarS § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav H e i k o LALL - isikukood XXXXXXX, Eesti kodanik, põhiharidusega, elukoht: XXXXXXXX; õpib elektrikuks Tallina Ehituskoolis (III kursus); varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega; tõkend - elukohast lahkumise keeld. Kaitsja vandeadvokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada H e i k o LALL KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada 2 kuud vangistust üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi ÜKT-d, siis on mõistetavaks karistuseks 120 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrab kohus ÜKT tegemise täht ajaks 5 (viis) kuud. ÜKT tegemise ajal on H. Lall allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Välja mõista H. Lallilt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. ekspertiisitasu 1 840 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni; määratud kaitsjale makstav tasu 1 368,80 kr (üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa krooni ja 80 senti) ja sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. H. Lall
3. jaanuaril 2006.a. kella 04.30 ajal XXXXXXXX tungis kallale Andre Puistajale, peksis teda käte ja jalgadega näkku ja pähe, tiris juustest püsti, lõi rusikaga silma, jalaga vastu kõrva. Eksperdi arvamuse kohaselt tekitas ta sellega kannatanule näo ja vasema kõrva piirkonna põrutuse ning vaskpoolse mastroidrakustikku läbiva joonmurru, s.o. elule mitteohtliku tervisekahjustuse, mille paranemisperioodi kestvus on ca 1,5-2 kuud, jätmata olulist püsivat töövõime kaotust. Teise inimese peksmise ja tervise kahjustamisega pani H. Lall toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kehalise väärkohtlemise. Süüdistatav H. Lall tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja R. Lumiste pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. H. Lalli süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - kannatanu Andre Puistaja ütlustega eeluurimisel (tl. 3 - 4); - tunnistaja Jana Puistaja ütlustega (tl.5-6); samuti tunnistajate Jarno Toome, Alvar Sikka, Priit Lambingu ütlustega (tl.17 - 18; 19 - 20; 21 - 22); - väljavõttega A. Puistaja haigusloost (tl. 11); kohtuarst-eksperdi Hilja Pallo arvamusega, mis on fikseeritud ekspertiisiaktis nr. 13 – 09.01.2006.a. (tl.8 - 9); - kahtlustatava H. Lalli enda ütlused kohtueelses menetluses (tl. 11-14). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et H. Lalli süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüd i tunnistada KarS § 121 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus H. Lalli süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et H. Lalli pole võimalik karistada rahalise karistusega. Erinevate väärtegude eest on teda viiel korral karistatud rahatrahviga, kuid selleliigiline karistus pole olnud küllaldane, et ära hoida uue süüteo toimepanemist. Samuti tuleb tal tasuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud. Mõistes talle vangistuse, peab kohus otstarbekohaseks asendada see üldkasuliku tööga. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311 –
4. Kohtunik