4-06-153\2

Väärteoasi nr 4-06-153 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-153 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik D.G Kohtuvälise menetleja esindaja Juhtivkonstaabel Ivo Tamla RESOLUTSIOON
3. D.G (ik: 38508100352) süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 20 (kakskümmend) päeva.
4. KarS § 68 lg 2 alusel lugeda D.Gile määratud aresti kandmise aja algust alates D.Gi karistuse kandmisele asumisest või tema kinnipidamisest väärteomenetluses. D.G on kohustatud määratud karistust, so aresti 20 päeva kandma asuma Rahumäe tee 6 asuvas Põhja Politseiprefektuuri Arestimajas hiljemalt 13.03.
6. D.Gilt välja mõista Rahandusministeeriumi kasuks joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 990 (üheksasada üheksakümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga
7. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.02.
8. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 04.12.2005 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 706820 selles, et 04.12.2005 peeti kella 14.00 ajal Sütiste tee 71 maja juures kinni D.G, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 5580/47 nähtuvalt tuvastati 04.12.2005 kell 19.30 Wismari Haiglasse toimetatud D.Gil narkootilisest ainest fentanüül tingitud joove, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et D.G on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 23.12.2005 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 701568 selles, et 20.12.2005 kella 21.20 ajal Sütiste tee 43 esimeses trepikojas kinni D.G, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 5905/273 nähtuvalt tuvastati 21.12.2005 kell 06.30 Wismari Haiglasse toimetatud D.Gil narkootilisest ainest fentanüül tingitud joove, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et D.G on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud allkirja vastu ja piisava ajavaruga. Kuivõrd menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist ja menetlusalune isik on teadlik asja arutamise ajast ja kohast, peab kohus VTMS § 90 lg 1 alusel võimalikuks asja arutada menetlusaluse isiku kohalolekuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, legaalset sissetulekut ei ole. Karistusena tuleks määrata arest kakskümmend päeva, sest varasemate väärteokaristuste määramine ei ole sundinud teda hoiduma väärtegude toimepanemisest ning ta on jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorsete analüüsidega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteod, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest tuhandetesse kroonidesse ulatuvate rahatrahvide ja arestidega. Senini on suurem osa rahatrahvidest tasumata. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub sissetulek, millest trahvi tasuda. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt lühiajalise arestiga karistatud, kuid senini ei ole kohaldatud karistus sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest ning menetlusalune isik jätkab järjekindallt väärtegude toimepanemist, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata aresti väärtegude kogumis ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemana, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka riiklikus ekspertiisiasutuses menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik